How to Write about Contemporary Art?

III Artishok Biennale catalogue published in Lulu and Amazon online stores

 

On Thursday 21st February III Artishok Biennale catalogue is presented in Solaris Apollo book store in Tallinn, Estonia. For the English readers and e-readers, the catalogue is concurrently published and made available in Lulu and Amazon online stores.

Artishok Biennale is an experimental exhibition format brought to life in 2008 in Tallinn, prompted by a vacuum in the noughties art criticism – especially in the generational young art criticism – but also by the wish to examine the automatic procedures of the art world and untangle the clusters of symbolic capital. 10 young artists, 10 young critics, and 10 intense exhibition days with a new show presenting one work of art and ten reviews opening each morning.

The catalogue rewinds working process of III Artishok Biennale, allowing to observe how solid final outcomes turn to sketchy initial designs, installed exhibitions in the Contemporary Art Museum of Estonia in autumn to nominations in the web platform Artishok in spring. Though lion`s share is taken by one hundred critical reviews that, side by side, make us ponder upon how to write about contemporary art? How to describe that which challenges existing language?

The foreword is written by citizen activist and cultural theorist Tarmo Jüristo, whereas New York based sociologist Alix Rule and artist David Levine ask in their notorious critique whether the International Art English that accompanies contemporary art worldwide, has come to serve anything but exclusive ends? And in the end, as we live in an era of biennales, one of the founders of Artishok Biennale, Maarin Mürk calls for organising art criticism biennales all around the world.

The 290 page catalogue with black and white reproductions is edited and published by Liisa Kaljula, designed by Tuuli Aule and Jaan Evart, and printed on demand by Lulu Press. All the texts are in Estonian and English.

The catalogue is available either in paperback or as an e-book in Lulu and Amazon online stores: http://www.lulu.com/shop/search.ep?type&keyWords=artishok&x=0&y=0&sitesearch=lulu.com&q

Contact:
Liisa Kaljula
III Artishok Biennale curator
lassebosse@gmail.com
+3725162688

III Artishoki Biennaal. Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist?
III Artishok Biennale. How to Write about Contemporary Art?
Paperback and e-book, 290 pp

Curator, editor, and publisher:
Liisa Kaljula

Designers:
Tuuli Aule ja Jaan Evart

Forewords: Liisa Kaljula, Tarmo Jüristo, Alix Rule, David Levine

Afterword: Maarin Mürk

Participating artists:
Art Allmägi (EST), Madis Katz (EST), Epp Kubu (EST), Andrus Lauringson (EST), Ats Parve (EST), Tanel Rander (EST), Triin Tamm (EST), Timo Toots (EST), Paco Ulman (EST), Anu Vahtra (EST).

Participating critics:
Saara Hacklin (FIN), Indrek Grigor (EST), Marian Kivila (EST), Mihkel Kunnus (EST), Oliver Laas (EST), Meelis Oidsalu (EST), Šelda Puķīte (LV), Gregor Taul (EST), Annika Toots (EST), Triin Tulgiste (EST).

Photos:
Paul Kuimet

Estonian language editors:
Keiu Virro, Maria Mölder, Elnara Taidre

English language editors:
Paul Emmet, Matthew Hyde, Dirk Lloyd, Peeter Talvistu

Translators:
Merli Kirsimäe, Hendrik Koger, Kristiina Raud, Saskia Salakka

Print and distribution:
Lulu Press

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist?

III Artishoki Biennaali kataloogi esitlus ja vestlusring Apollo raamatupoes

Neljapäeval, 21. veebruaril kell 18 esitletakse Solarise Apollo raamatupoe avatud pinnal III Artishoki Biennaali kataloogi ning jätkatakse möödunud aasta lõpus Eesti meedias tekkinud kaasaegse kunsti diskussiooni vestlusringiga "Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist?". Esitlusel kuulutatakse välja ka järgmise Artishoki Biennaali kuraator ja toimumiskoht.

Vestlusringis osalevad ajaloolane Marek Tamm, kunstiteadlane Krista Kodres, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, kunstiteadlane Rebeka Põldsam Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest, kunstnik ja kunstikriitik Margus Tamm ning ajakirja Kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek. Vestlusringi modereerib III Artishok Biennaali kuraator Liisa Kaljula.

Eesti kaasaegsel kunstil on selja taga üks rahvusvaheliselt edukamaid aastaid, ometi on meie ajakirjanduses viimase poole aasta jooksul olnud rekordiliselt palju juttu kaasaegse kunsti närusest avalikust positsioonist. Sageli jõutakse neis aruteludes küll välja tõdemuseni, et süüdi pole mitte kaasaegne kunst, vaid kaasaegne kriitika, millel nappivat vajalikku vaimukust või lennukust, et siduda kaasaegset kunsti laiema publiku ja aktuaalsete ühiskondlike protsessidega. Levinud on ka arvamus, et kunstiringkonnal enesel puudub soov laiema publikuga kontakti astumiseks ja üldsuse kaasamiseks valitutele mõeldud mängu. Kriitikat kunsti kõrval oluliseks pidav Artishoki Biennaal on loodud just nende probleemide teadvustamiseks.

III Artishoki Biennaali kataloog sisaldab tagasivaadet kogu biennaali tööprotsessile alates kevadistest nominatsioonidest ja suvistest kavanditest kuni sügiseste väljapanekuteni Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Lõviosa võtavad enesele aga sada arvustust noortelt eesti, läti ja soome kunstikriitikutelt Saara Hacklinilt, Indrek Grigorilt, Marian Kivilalt, Oliver Laasilt, Šelda Puķītelt, Gregor Taulilt, Annika Tootsilt, Triin Tulgistelt ning kohaliku kultuurikriitika „pahadelt poistelt“ Mihkel Kunnuselt ja Meelis Oidsalult.

Trükisoojale kataloogile on eessõna kirjutanud Tallinna Ülikooli kultuuriteooria doktorant ja blogi Memokraat üks eestvedajaid Tarmo Jüristo. Lisaks on kataloogi jaoks tõlgitud New Yorgis baseeruvate sotsioloogi Alix Rule'i ja kunstniku David Levine'i möödunud aastal online-meedias laineid löönud artikkel „International Art English“, kus võetakse lähema vaatluse alla, miks on kaasaegsest kunstist kõnelemisel kujunenud välja vaid valitutele arusaadav žargoo. Kataloogi järelsõnas annab Artishoki Biennaali üks algatajaid Maarin Mürk biennaali valemi vabavaralisse kasutusse, kutsudes üles kriitikabiennaalide korraldamisele üle kogu maa.

Eesti- ja ingliskeelsete tekstide ja mustvalgete reproduktsioonidega 290-leheküljelise kataloogi on koostanud ja välja andnud Liisa Kaljula, kujundanud Tuuli Aule ja Jaan Evart ning trükkinud Lulu Press.

Kataloog on saadaval Apollo raamatupoodides üle kogu Eesti, peatselt ka Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avatavas Lugemiku raamatupoes ja Tallinna erialaraamatukogudes.

Kataloogi saab nii paberraamatu kui ka e-raamatu kujul tellida Lulu.com võrgupoest aadressil: http://www.lulu.com/shop/search.ep?type=&keyWords=artishok&x=0&y=0&sitesearch=lulu.com&q=

Kontakt:
Liisa Kaljula
III Artishoki Biennaali kuraator
lassebosse@gmail.com
+3725162688

Artishoki Biennaal sai eksperimentaalse näituseformaadina alguse 2008. aastal, tingituna teatavast vaakumist Eesti 2000. aastate kunstikriitikas. Etteantud valemi kohaselt pannakse igal hommikul üles uus näitus ühe kunstiprojekti ja kümne arvustusega – ja nii kümme päeva järjest. Iga järgnev kuraator on biennaali valemile aga omalt poolt midagi juurde lisanud: 2010. aastal lisas Kati Ilves biennaalile kümme kunstnikuvestlust, 2012. aastal Liisa Kaljula kümme nominatsiooniesseed. Mis võiks oodata ees 2014. aastal?


III Artishoki Biennaal. Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist?
III Artishok Biennale. How to Write about Contemporary Art?
Kataloog, 290 lk.

Kuraator, kataloogi koostaja ja väljaandja:
Liisa Kaljula

Kujundajad:
Tuuli Aule ja Jaan Evart

Eessõnad:
Liisa Kaljula, Tarmo Jüristo, Alix Rule, David Levine

Järelsõna:
Maarin Mürk

Biennaalil osalenud kunstnikud:
Art Allmägi, Madis Katz, Epp Kubu, Andrus Lauringson, Ats Parve, Tanel Rander, Triin Tamm, Timo Toots, Paco Ulman, Anu Vahtra

Biennaalil osalenud kriitikud:
Saara Hacklin (FIN), Indrek Grigor, Marian Kivila, Mihkel Kunnus, Oliver Laas, Meelis Oidsalu, Šelda Puķīte (LV), Gregor Taul, Annika Toots, Triin Tulgiste

Fotod: Paul Kuimet

Eestikeelsete tekstide toimetajad:
Keiu Virro, Maria Mölder, Elnara Taidre

Ingliskeelsete tekstide toimetajad:
Paul Emmet, Matthew Hyde, Dirk Lloyd, Peeter Talvistu

Tõlkijad:
Merli Kirsimäe, Hendrik Koger, Kristiina Raud, Saskia Salakka

Trükk ja levi:
Lulu Press

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Artishoki aastakokkuvõtted 2012

Manifesta! Fui! Documenta! Öäk! Skeene! Ossa! Vint! Vau! Kohalikule kunstile edukaks kujunenud aasta võtavad kokku Indrek Grigor, Marika Agu, Tanel Veenre, Triin Tulgiste, Margus Tamm, Gregor Taul, Liisa Kaljula ja kõik, kes te seda postitust kommentaaridega täiendate! Ilusat puhkust ja head uut kunstiaastat!

Marina Abramovic, pühademeeleolus


INDREK GRIGOR

Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” on vaieldamatult aasta kõige olulisem näitus. Ma ei olnud tingimata rahul kujundusega ja kohe üldse ei olnud ma rahul asjaoluga, et Tõnis Vindi taolise korüfee näitus oli surutud väga väikesele pinnale, kui samal ajal suures saalis laiutas Madalmaade romantism kahtlemata suurepäraset erakogust, ent … Ma loodan, et Eesti Kunstimuuseumi juhtkonnal on siiamaani hommikul peeglisse vaadates iseenese pärast piinlik.
Näitusega sama nime kandev album on aasta olulisim publikatsioon - tähenduses jätkusuutlikuim oma mõjult ajaloo telje mõlemas suunas. Selle koha garanteerib albumile Eha Komissaarovi artikkel “Ruum ja raamat Tõnis Vindi loomingus” mis on esimene tõsiseltvõetav metakriitiline käsitlus Tõnis Vindi loomingust.

Möh! Fui! Öäk! Ossa! Vau! Kaasaegse kunsti klassika” näitus oli minu jaoks ennekõike oluline just Jaan Toomiku teose “15. mai - 1. juuni 1992” remake’i eksponeerimise tõttu. Sellega seoses on aasta kunsti sündmuseks Toomiku kultusteose taastootmisõiguse ostmine Tartu Kunstimuuseumi kogusse. Köler Prize’i projekti jätkumine oli väga tervitatav, sest eesti kunsti peavoolu seisukohalt on tegemist ainsa tõsiseltvõetava preemiaga. Flo Kasearu oli preemiad kahlemata ära teeninud, ent kurvaks tegi ülejäänud nominentide suhteline nõrkus. Viimane on öeldud pidades silmas just uusi töid.
Aasta kõige monumentaalsem teos oli Jevgeni Zolotko pool aastat väldanud “Asjad” Tartu Kunstimaja pööningul. Siinjuures tuleb möönda, et Tõnis Saadoja laemaali teatris No99 ei ole käesoleva kokkuvõtte kirjutamise hetkeks veel avalikkusele esitletud (ja ridade autor ei jõua seda paraku ka kindlasti selle aasta jooksul vaatama), ehk tegelikult võistlus alles käib.
Aasta kuraatoriprojekt oli Kirke Kangro “Eksootika”, nii hästi kureeritud kooslust ei ole enam ammu näinud.

Tehniliselt kõige paremini teostatud näitus oli Triztan La Brazi “Lost and Found” Loop galeriis. Sellel näitusel minu kui näitustetehniku süda nii hüppas rõõmust kui kängus kadedusest.
Artishoki kontekstis ei saa mainimata jätta ka Artishoki biennaali, mis see aasta kuraator Liisa Kaljula valikute tõttu oli esmakordselt klassikalisema näituse ilmega. Ent sarnaselt Vindi ja Zolotko näitustega omandab see projekt täielikud mõõtmed alles raamatu ilmumise järel, mis nii biennaali kui Zolotko puhul nihkub tulevasse aastasse.

Tehnikuid tuleks tihedamini sundida näituseid tegema. Teine hea näide samast rubriigist oli Neeme Külma Hobusepea galerii näitus “Pinnavirvendus”. Üldiselt on käsitööoskus meie kunstiväljalt tõrjutud, ainsaks erandiks paar maalikunstnikku ja mõned Tartu Kõrgema Kunstikooli taustaga skulptorid, kellele on õpetatud, et hea kunst on suur töö. Seetõttu on igasugune kutsemeisterlikkuse ülesnäitamine tänapäeva peavoolu kunsti kontekstis vastuvõetavas vormis enam kui tervitatav.

Kõige silmapaistvamaks muutuseks aktuaalse kunsti väljal oli kontseptualismi lõplik läbimurre kohalikus peavoolu näitusepildis. Protsessi eelajaloona töötavad minu jaoks Anders Härmi poolt EKKM-i kureeritud näitus “Next to Nothing” (2010) ja Maria Arusoo “Continuum_the perception zone” (2011), viimase kataloog ilmus muideks alles 2012 suvel ja väärib kindlasti esile tõstmist. Kontseptualismi lõpliku jõudmise peavoolu domineerivale ehk enesestmõistetavale kohale aga viis lõpule ART IST KUKU NU UT`i raames Chris Fitzpatrick’u poolt kureeritud “Sõida tasa üle silla” ja Margit Säde kuraatoriprojekt “AND SO ON AND SO FORTH” Kim?’is.

Kriitikuna tooksin esile, et kunstikriitikale oli enesereflektsiooni osas hea aasta. Jällegi oli tegemist juba 2010. aastal Märzi projektiruumis alanud kunstikriitika lugemisgruppide ja 2011. aastal samas toimunud kunstikriitika ümarlaua poolt aktualiseeritud kunstikriitika oma naba uurimise jätkumisega. Tartus toimus ürituste sari “Semiootika ja kultuurikriitika”, nii seal peetud kunstikriitikaalane vaidlus kui mitu järgnevat diskussiooni jõudsid artishok TV vahendusel ka laiema üldsuse ette.

Festival ART IST KUKU NU UT suutis käima tõmmata terve arvamuslugude jada, mille juures on oluline, et lood ilmusid päevalehtede veergudel mitte erialameedias.Kuluaarides on kuulda, et järgmine aasta tõotab veelgi positiivseid arenguid.

Jaan Toomiku remake (äsja ühe purgi võrra vaesemaks jäänud)

Epp Kubu ja Rebeka Põldsam ABIII artist  x critic talkil

Dénes Farkase teos Kirke Kangro kureeritud näitusel "Eksootika" (Foto: denesfarkas.com)

Neeme Külma "Pinnavirvendus" Hobusepea galeriis (Foto: eaa.ee)

"Sõida tasa üle silla" Nooruse galeriis (Foto: artistkukunuut.org)

MARIKA AGU

Näitus:
- Raul Keller, helikunsti näitus "KLANG!" Eesti Meremuuseumi Püssirohukeldris. Ajakirjast KUNST.EE saab lugeda Andreas Trosseki ülevaadet näitusest.
- Jean Tinguely püsiekspositsioon Museum Tinguelys, Baselis. Kineetilise kunstiga on see häda, et teosed kuluvad. Tinguely muuseumi eksponaatide töögraafiku järgi oli võimalik mõnda teost oma täies hiilguses töötamas näha vaid kord tunnis. Ekspositsiooni üleval hoidmiseks peavad muuseumi tehnikud tegelema ennastkulutavate masinate varuosade otsimisega. Mootorid, rihmad, hammasrattad teenivad abstraktset kolinat, ehmatavat ketipeksu – absoluutselt ebapraktilist süsteemi, mis oma enesekülluse tõttu mõjub väga võluvalt.
- Jass Kaselaan "Aed" Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis. Indrek Grigor ja Eike Eplik püüdsid Kunstiministeeriumi saates lahendada näituse sisulist mõistatust. Harva pakub lahendamatu mõistatus siiski meeldivat elamust – piisab ainuüksi selle loodud keskkonnas viibimisest.
- MÖH? FUI! OSSA! VAU! - ART IST KUKU NU UT, Tartu Kunstimuuseumis. Arvestades kaasaegse kunsti üle polemiseerivate artiklite hiidlainet selle näituse tagajärjel.

Teos:
- Diverse Universe Performance Festival Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis. Publikut töödeldi mitme performance'iga, kuid kõige eredamalt jäi meelde viimane – grande finale, kus mängiti läbi stsenaariume, mis tuginesid tugevate sümbolite virrvarrile – Miki Hiir ruuporisse karjumas, stereotüüpne Jeesus verest nõretamas, hoidmas käes kuivatatud kalu, mida assistendid järjekindlalt leegiheitjatega püüdsid põlema panna, jaapani Lolita talumas kergeid hoope tagumikule jne jne... Aistingute taluvuspiir oli põhja keeratud, peale vaatemängulisuse lämmatas ruumi täiesti talumatu hais, kõrva röögiti mingeid loosungeid – ühesõnaga – ülekehakogemus.
- Tõnis Saadoja laemaal NO99 teatris.Teost esitletakse koos raamatuga "Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja laemaal Teater NO99s. Eesti monumentaalmaal 1879-2012".
Sündmus:
- IV Rahvusvaheline konverents, Teaduslik konverents. Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Kohal kahjuks ei käinud, kuid konverents on tagantjärgi vaadatav Tartu Ülikooli televisiooni kodukalt. Vahel ikka tuleb ette piinlikke momente, mis tulenevad konverentsi formaadist ja delikaatsest õhkkonnast. Pseudoteaduslikud ettekanded IV Rahvusvaheline konverents, Teaduslik konverentsil just  kutsusidki sellised olukordi esile ja kasutasid seda oma tugevusena.
- Tartu Kunstimuuseumi direktoriks valiti Rael Artel.
- Marge Monko, Sigrid Viir ja Timo Toots välismaal auhindu võitmas.

Publikatsioon:
- "Mitte-Tartu", Topofon.Psühhogeograafilis-hallutsinatoorne proosakogumik. Tekstide autorid Anti Saar, Berk Vaher, Joanna Ellmann, Aare Pilv, Tanel Rander, Lauri Pilter, Meelis Friedenthal, Sven Vabar, Jaak Tomberg, Kaja Pae, andreas w, Mehis Heinsaar, Erkki Luuk, Maarja Pärtna, Kiwa.
- Kenneth Frampton "Moodsa arhitektuuri ajalugu", EKA (Toimetanud ja tõlkinud Ingrid Ruudi ja Eva Näripea)

(Foto: EPL Vallo Kruuser)

Tinguely (Foto: Internet)

Ars electronica!

Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents (Foto: Internet)

TANEL VEENRE

Tunnistan on kimbatust selja taha vaadates, mälul on omad plaanid ning tundub, et kultuurisündmuste talletamine ei kuulu sellesse kavva. Õnneks asendab mu hõredat mälu üha enam arvuti ning nii sobrasin ma oma EPLi folderis (kirjutan ju aastas ca 75-st eri kultuurisündmusest). Nii ujusid pinnale järgmised verstapostid sest aastast, kusjuures minu rõhk on pigem disainil, moel ja ehtel.

Publikatsioon:
- Raamat "Mood ja külm sõda"  mõjus mulle paju enam kui kohati veretuks jäänud näitus. Põhjalik uurimus, mis pugev ihu vahele just vahetute sissevaadetega uuritavasse aega. Raamatu koostasid Eha Komissarov ja Berit Teeäär, kujundas Tuuli Aule.

Teos:
- Videoelamuse sain ma Flo Kasearu tööst Creative Estonia - hoogne satiir kogu selle loovmajanduse ja pseudofolk-käsitöö teemadel.
- Eesti ehtes sain elamuse Julia-Maria Künnapi loomingust, mida ta näitas oma kodus köögilaua taga enne kui saatis need fantastilised kivigraveeringud näitusele Itaaliasse. See on segu hämmastavast tehnilisest teostusest ja klaarist ideest. Sulavad kivid kui inimese ja looduse suhte äraspidine pitser.
- Minu sisekujunduspreemia läheb Mary Jordanile ja Erik-Niiles Krossile Kõue mõisa eest - see on muinasjutuline, õõvastavalt ligitõmbav, intrigeeriv kompott.
- Marit Ilisoni performance ETDMis tarbekunsti triennaali avamisel - tundlikkus + totaalsus.
- Liisi Eesmaa kollektsioonTallinn Fashion Week`il - popkultuur oma eredaimal kujul. Ning teise olulise moesündmusena mainiks Karolin Kuusiku tagasitulekut moeväljale iseenda nime all - tema kollektsiooni esitlus oli detailideni läbimõeldud ja üdini hea maitsega teostatud tervik.
- Toidukunsti loorberid annaks ma restoranidele Tigu, Salt, NEH ja Vihula mõisa uuenenud köögile.
- Narva kolledži fassaad- monumentaalne! Hoone projekteerisid Eesti arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse autor on Hannes Praks.
- Arhitektuuris ei saa mitte mööda ka Lennusadamast, kus antusega on ümber käidud ülinutikalt. Hoone projekteerisid KOKO arhitektid.

Välismaailmast on jäänud kummitama...
- Kaasaegsest ehtest Jorge Manilla võimsad ja tumedad monumendid inimkehal, Ruudt Petersi viilutatud Lunastajad, Alexander Blanki mutanteerunud (nagu kogu popkultuur) talismanid.
- Mõne nädala eest käisin Veneetsias Tadao Ando renoveeritud endises Veneetsia tollilaos, kus eksponeerib oma kaasaegse kunsti kollektsiooni François Pinault. Väga mõjus pind ja valik - Sigmar Polke tumemeelsed hiigellõuendid ja Maurizio Cattelani marmorist surilinad ründasid otse südant.

Tegelikult ma ju valetaks kui ma kunstnikuna ei mainiks vahetult mind puudutavat. Ehtekunstirühmituse õ h u L o s s (Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Villu Plink, Kadri Mälk, siinkirjutaja) näitus Itaalias Paduas Oratorio di San Roccos, mis oli erakordne just tänu toimumiskohale – renessansiaegsed freskod palvela saali seintel moodustasid nagu turvava kihi meie ja välisilma vahele.
Ning "Minu kuningriik" Kunstihoone galeriis ... sai taas välja öeldud ning on võimalik edasi põleda värske õliga.

Flo Kasearu "Creative Estonia" (Foto: flokasearu.eu [foto autor Tanja Muravskaja])

TÜ Narva Kolledž (Foto: ut.ee)

Smooritud põrsa lõige, punane kapsas kadakamarjadega + õuna-punaveini kaste – NEH (Foto: Facebook)

TRIIN TULGISTE

Näitus:
- ART IST KUKU NU UTi näitused
- Kaido Ole "Kena kangelane ja küllaga vaikelusid"
- Neeme Külm "Pinnavirvendus"
- Tõnis Vint "Tõnis Vint ja tema esteetiline universum"
- "Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik"

Sündmus:
- Artishoki biennaal
- Kunstidiskussiooni käivitumine meedias
- Tartu Kunstimuuseumi uue direktori valimine

Teos:
- Taavi Piibemann "Eesti eksootika"
- Jevgeni Zolotko "Asjad"
- Jaan Toomik "Projekt 16.5.1992–31.5.1992"

Publikatsioon:
- Tõnis Vindi näituse kataloog
- Kaljo Põllu "Igavene tagasitulek. Kaljukunstist kogu maailmas"
- ART IST KUKU NU UTi trükised

Eike Epliku näitus "Tüdruk, kes kõike armastas" Artist Kuku Nu Uti raames

Tõnis Vinti kataloog

Taavi Piibemann "Eesti eksootika" (Foto: muurileht.ee)

MARGUS TAMM

Näitus:
- “Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” Kumus, kuraator Elnara Taidre. Kõik toimis, kõik osapooled – klassik, kuraator, arhitekt ja disainer – täiendasid tervikut. Vindi tööd, Raul Kalvo näitusearhitektuur ja Tuuli Aule kujundatud kataloog modustasid stiilse ja totaalse visuaalse kogemuse. See on umbes nagu minna Tõnis Vindi koju, vaadata tema vannituppa (kes on vaadanud, see saab aru, millest räägin) ja korrutada seal nähtu 22ga.
 Neeme Külm Hobusepea galeriis.
- Jass Kaselaan“Aed”. Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii. Üldmulje: must.
- “Pimeduskiirus ja teised lood” Kumus, kuraatorid Jaakko Niemelä ja Eha Komissarov. Üldse võiks olla rohkem selliseid näituseid, kus on pime ja tuled vilguvad. Üldmulje: must.
- Kaido Ole “Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus. Oli nagu olema peab, eksole. Üldmulje: hall ja vikerkaar.
- Jätkuvad trendid on modernismiarheoloogia ja soviet chic, millede tuules toimus ka mitu huvitavat väljapanekut: näiteks Andres Kurgi ja Mari Laanemetsa kureeritud "Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960-1980" Tarbekunsti- ja disainimuuseumis ning fotograaf Frédéric Chaubini “Nõukogude kosmosemajad” Arhitektuurimuuseumis. Psühhedeelne interjöör ülehelikiirusega nõukogude reisilennukile, kosmosejaama meenutav arhitektuur nõukogude lastevanglale. Loetellu võiks lisada ka Moskva Disainimuuseumi avanäituse, mis pakub nõukogude disaini aastatest 1950 kuni 1980. Üldmulje: punane ja vikerkaar.
- Vene graafilise disaini ekspositsioonid “Vene kaaseaegne plakat” ja “Rodchenko 120” Marko Kelkishevi kureeritud HGDFi raames. Venelased lihtsalt teevad asju omamoodi. Üldmulje: punane ja must.

Näituseaasta kokkuvõte: must on must.

Sündmus:
- Narva kolledži avamine (Kavakava arhitektid). Kogu arhitektuurse ilu juures on tegemist eelkõige suurejoonelise geopoliitilise žestiga. In your face, Ivangorod!
- Välismaa äravallutamine - Austria Ars Ekectronica pani kinni Timo Toots, NY Pulse noppis ära Sigrid Viir, Viini Henkelile pani käpa peale Marge Monko. Neid oli veel. Hulk äramärkimisi ja väljavalimisi oli ka. In your face, kodumaa!
- Tõenäoliselt tuleks sündmuseks lugeda ka sajandi kunstiröövi ART IST KUKU NU UTil. PS. Ma tean, kes seda tegi. On veel, palju inimesi, kes teavad. Aga ei ütle (ei, see ei olnud näitusekorraldajate meedia-hoax).

Teos:
- Paco Ulman “My Little Red Riding Hood” AB III-l. Üldse võiks olla rohkem selliseid kunstivideosid, kus punane sportauto tõmbab ketsi.

Publikatsioon:
- Hilka Hiiop. "Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ei ole lugenud, tõenäoliselt ei loe ka (lapanud olen), aga olen täiesti veendunud, et tegu on klassikaga.
- Erkki Luuk, c: “Tammeöö”. Ei ole lugenud, kui kätte satub, siis loen (kaant olen näinud), aga olen täiesti veendunud, et tegu on klassikaga.

Artishok 2012: Biennaal Lätti, artiklid kogumikku, omaalgatused institutsioonideks, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga.

Kaido Ole KUMUs

Paco Ulman "My Little Red Riding Hood" (Foto: mustekala.fi)

GREGOR TAUL

Teos:
- Renzo Piano “Shard” – Londonis valmis Euroopa kõrgeim hoone, mis katastroofiliselt sisutühja kujundina võtab kokku nii eelnenud kui järgneva dekaadi sellel mandril.
- 10 x 10 meetrit (Eva Labotkin, Epp Kubu, Tanel Rander, Mai Sööt, Villem Jahu ja Andrus Lauringson) manifest “Inimmetsandus” ja performance KIASMAs – kompaktne ja koomiline tõlgendus traagilisele olukorrale.
- Salto arhitektide “Fast Track” – Salto muudab maailma nii väikeseks kui suureks. Ka Kavakava TÜ Kolledž Narvas on nii arhitektuurne, kunstiline kui poliitiline trampliin.
- Alari Orava plakat üritusele “Kaleidoskoop. 5 aastat täis” – Orava aastatepikkune tänavaorigami sai lõpuks disainigalal auhinnatud! (Pronks väikese trükise kaalukategoorias).
- Tõnis Saadoja laemaal teater No99s – lihtsalt kuradi hea maalikunstnik, kuigi ma sellest järellihvimise vajadusest lõpuni aru ei saanud. 

Sündmus:
- Kohalike kunstnike rahvusvaheline edu, kõrgelennuline kommertsgalerii jms, et see kõik igapäevaseks kujuneks.
- Eesti, läti ja leedu urbanistide mõttevahetus konverentsil “Art in Public Space” Riias – viljakas on teha koostööd inimestega, kelle ees seisavad sarnase iseloomuga, ent vormilt eripärased (linna-alased) küsimused.
- EKA kunstihariduskonverents “Avalikud ootused” – vabade kunstide teaduskonna eestvõttel korraldatud mõttetalgud oluliste küsimuste üle (milline peaks üks kunstiakadeemia üldse olema?), mil kahe päeva jooksul tegeleti intensiivselt enesereflektsiooniga.
- Katarsis projektiruum – hädasti oli vaja tegutsemisruumi, ainuüksi arvamuse avaldamisest ei piisa.
- Memory Marathon Serpentine Gallery’s – kolmepäevane mammutkonverents, mille jooksul enamasti põnevad inimesed lakkamatult mäletamisest kõnelesid. 

- Külluslik disainiauhindade gala, mis tõi pähe mõtte, et korralduskulud võisid ületada auhinnafondi. Imelikul kombel tasus suurelt tegemine justkui ära: elegantne miljöö, seksikad inimesed, maitsekad võidutööd said meedias positiivse vastuvõtu osaliseks, kinnistades “disainiskeene” kõrget positsiooni (kuigi prestiiž pigem takistab siinse disaini maale tulekut). Mind huvitab, kas punaste vaipadega avalikkusele lähenemine toimiks ka EKA puhul (uue maja küsimustes)? 

Näitus:
- Paul Kuimet, Mikko Rikala “Clouds and Waves” – tehniline nauding.
- Sigbjørn Bratlie, Arne Langleite, Filipe Cravo “The Schnork Chronicles” Pebre tänava Tiivas – groovy ekskursioon läbi Oslo modernistlike skulptuuride, mis lõi eriliselt leitsakulise meeleseisundi.
- Mitškid Kondase keskuses – Peterburi ja Grigori Lotmani kool.
- Theaster Gates “My Labor is My Protest” Bermondsey White Cube’is – näitus (ja muidugi näitusesaal) nagu kosmoselaev
- Sisu ja vorm I. Kaasaegne Eesti graafiline disain 2001–2011” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis – Sirkli võimekas projektijuhi töö, Neeme Külma ja Ralf Lõokese hämmastav kujundus ja EKA graafilise disaini osakonna suurepärane monopol.
- “Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960–1980” ETDMis (kuraatorid Andres Kurg ja Mari Laanemets) ja Elnara Taidre kureeritud Tõnis Vindi KUMU näitus olid kõige vingemad ajaloonäitused.
- Kaido Ole “Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus. 

 
Trükis:
- Ivar Saki tüpograafia ajalugu + ülejäänud EKA doktoritööd (Hilkka Hiiop, Liina Keevallik, Urve Sinijärv, Riin Alatalu, Sirje Helme [kaitseb 2013, lõputöö pdf Internetis juba saadaval). Kooli nõukogu ja rektoraat on ülevatest näpunäidetest kinni hakanud (ei saa olemas olla ülikooli ilma tugeva doktoriõppeta) ning aiva suurem energiapanus suunatakse doktorikooli arendamisele. Lähiaastatel lisandub plejaad kunstidoktoreid. Ma pole päris kindel, kas see on hea mõte, kuigi mõistan, et see on paratamatu osa EKA ellujäämisvõitlusest.
- Kenneth Framptoni „Moodne arhitektuur“ (tõlkisid Ingrid Ruudi ja Eva Näripea, Eesti Kunstiakadeemia)
- Triin Tamme “Notes and Instructions On How to Use the Bookcatalogtest” - New Yor Art Book Fair tellis oma tänavuse spetsiaalse kunstnikuraamatu Tammelt.
- Metropolis M (eriti 5. number) – kaine kunstiajakiri.
- Jacques Maritain “Kunstniku vastutus” – hiilgav, et tõlgitakse, kuid kas see nüüd siinses kontekstis kõige relevantsem tõlketeos on?
- Emmanuel Levinasi „Teisiti kui olla ehk teispool olemust“ ja mitmed teised Tallinna Ülikooli kirjastuse hästi valitud tõlketeosed. 

Artishok 2012: Aasta alguses nurisesime selle üle, et Müürileht on kõik meie kirjutajad ära võtnud. Aasta lõpus arutlesime, et Müürileht on üllatavalt kiiresti etableerunud (ja kohati igavalt turvaliseks muutunud), nii et Artishoki blogi, mis oma ebaregulaarsuse pärast ei pea muretsema ära mandumise/tõusmise pärast, on  üllatuslikult elujõuline. Biennaaliga on teisiti, ootused on aina kõrgemad, iga järgnev kuraator võib üha ulatuslikumalt põruda/õnnestuda. AB III juures olid minu jaoks põhiliseks sisutekitajaks artist critic talkid ja 10 (õieti 20) sissejuhatavat teksti. Loodetavasti rokib Artishok 2013. aastal blogi ja biennaali vahele jääval väljal (näitused, lugemisgrupid jms).

 

Minister võtab EKA konverentsil vastu kingituse

Fast Track (Foto: salto.ee)

Orava Kaleidoskoop

LIISA KALJULA

Näitus:
- Abstract Possible (kuraator Maria Lind) Tensta Konsthallis Stockholmis
- Documenta (kuraator Carolyn Christov-Bakargiev) Kasselis
- Mood ja Külm sõda (kuraatorid Eha Komissarov ja Berit Teeäär) ja Tõnis Vint ja tema esteetiline universum (kuraator Elnara Taidre) Kumus - olin just jõudnud Sirbis nuriseda, et Eestis kasutatakse näituse kui meediumi eeliseid harva ära, kui...
- Sõida tasa üle silla (kuraator Chris Fitzpatrick) festivalil Art ist kuku nu ut Tartus
- Eksootika (kuraator Kirke Kangro) Kunstihoones
- Neeme Külm „Pinnavirvendus“ Hobusepea galeriis
- Merike Estna „A big painting and a small painting“ Temnikova ja Kasela galeriis
- Mart Vainre „Konstruktor“ Kunstihoone galeriis
- Tanel Rander "Decolonize This" Y galeriis
- Gordon Matta-Clark ja Didier Faustino „Interventions" Natalie Seroussie galeriis Pariisis

Sündmus:
- Eesti kunstnikud saavad välismaal auhindu
- Kunstiakadeemia kohale tekib parkla
- Kunst.ee muutub kakskeelseks kvartalajakirjaks
- Postimehe Arvamuses kerib end lahti kaasaegse kunsti diskussioon
- Kolmandat korda toimub Artishoki Biennaal
- Kirjastus Lugemik üürib kontori ja ehitab poodi
- Eesti tahab kodanikuühiskonnaks - miks ei võiks Eesti olla innovaatilne ka poliitiliselt, küsib Tarmo Jüristo Memokraadis http://memokraat.ee/2012/06/milleks-meile-vabakond/
 
Teos :
- Flo Kasearu „We Are on the Way“
- Karel Koplimets „Suburbs of Fear“
- Paco Ulman „My Little Red Riding Hood“
- Tõnis Saadoja No teatri laemaal 

Publikatsioon
- Texte zur Kunst erinumber „The Curators“ - ajakiri hakkab uuel aastal käima ka Kumu raamatukogus
- Hilkka Hiiopi doktoritöö „Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?“ (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum)
- Continuum_the Perception Zone kataloog (toimetaja Maria Arusoo, kujundaja Indrek Sirkel, Lugemik)
- Kumu ilusad paksud kataloogid (kujundaja Tuuli Aule, Eesti Kunstimuuseum)
- Kenneth Framptoni „Moodne arhitektuur“ eestindus (tõlkijad Ingrid Ruudi ja Eva Näripea, Eesti Kunstiakadeemia)

Abstract Possible

Continuum kataloog läbiloetuna

Merike Estna suur ja väike maal

Pierre Huyghe Documental

ELNARA TAIDRE

Näitus
- Paarikuna toiminud „Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960–1980” (kuraatorid Andres Kurg ja Mari Laanemets) ja „Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.–1970. aastatel” (kuraatorid Lolita Jablonskienė, Kai Lobjakas ja Iliana Veinberga) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis
- Köler Prize’i näitus EKKM-is
- „Pimeduskiirus ja teised lood” (kuraator Eha Komissarov) Kumus
- „Pre-Raphaelites: Victorian Avant-Garde” Tate Britain’is
- Damien Hirsti retrospektiiv Tate Modern’is 

Sündmus
- Näituselt „Möh! Fui! Öäk! Ossa! Vau! Kaasaegse kunsti klassika” eksponaadi varastamisega seoses käivitunud diskussioon kaasaegse kunsti ja kunstikriitika üle
- Artishoki biennaali III (kuraator Liisa Kaljula) EKKM-is ja seda raamistav programm
- EKA galerii taasavamine
- Kumu sügiskonverents „Kunst ja reaalpoliitika”
- Rahvusvahelised auhinnad eesti kunstnikele – Marge Monko, Simo Toots, OÜ Visible Solutions
- Temnikova &Kasela galerii (rahvusvaheline) tegevus

Publikatsioon
- Madalmaade kunst Kadrioru kunstimuuseumis” (koostaja Greta Koppel)
- „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus” (koostaja Liis Pählapuu)
- „Mood ja külm sõda” (koostajad Eha Komissarov ja Berit Teeäär)
- „Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja laemaal Teater NO99-s. Eesti monumentaalmaal 1879–2012”

Teos:
- Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone (arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil)
- Tõnis Saadoja laemaal Teater No99s
- „Asjad” – Jevgeni Zolotko suhestumine Tartu Kunstimaja pööninguga kuues osas

Jevgeni Zolotko "Asjad" (Foto: muurileht.ee) 

Damien Hirst (Foto: arrestedmotion.com)

KATI ILVES

Näitus:
- Documenta 13, Kassel, Saksamaa. Kuraator: Carolyn Christov-Bakargiev
- Manifesta 9, Genk, Belgia. Kuraator: Cuauhtemoc Medina
- New Nordic Fashion Illustration, Helsingi Disainimuuseum, Soome. Kuraator: Toomas Volkmann
- Picasso/Duchamp, Moderna Museet, Stockholm, Rootsi. Kuraatorid: Daniel Birnbaum, Ronald Jones, Annika Gunnarsson
- Pimeduskiirus ja teised lood, KUMU, Tallinn, Eesti. Kuraatorid: Eha Komissarov, Jaakko Niemelä
- Jõeruum, Kaarsild, Tartu, Eesti. Kuraatorid/tiim: Jarmo Kauge, Ingrid Ruudi, Tiit Sild
- MÖH!, FUI!, OSSA!, VAU! ART IS KUKU NUUT'i raames Tartu Kunstimuuseumis, Tartu, Eesti. Kuraator: Rael Artel
- Neeme Külm "Pinnavirvendus", Hobusepea galerii, Tallinn, Eesti
- Raul Keller "KLANG!", Eesti Meremuuseumi Püssirohukelder, Tallinn, Eesti

Sündmus:
- "Sound Around Kaliningrad" - üritus, näitus, ümarlaud, jne. Parima korraldusega sündmus, kus iial käinud. Venemaal! "Sound Around Kaliningradi" korraldab Venemaa kaasaegse kunsti keskuse Balti haru (asub Kaliningradis), ürituse kuraatoriks on Daniil Akimov. Kutsutud esinejate nimekiri oli mitmekesine - alustades Ida-Euroopa helikunsti vanameistri Vladimir Tarasoviga (tüüp, kes Ilja Kabakoviga koos saundi tegi), kaasates rootslasi Mats Lindströmi ja C. M. von Hausswolffi, Berliinis resideeruvaid taanlastestest vinüüli-insenere Greta Christenseni ja Camilla Sørenseni (esinevad nime all Vinyl Terror and Horror), JG Thirlwelli, Kiwa, jpt. Erinevad kohad, Kaliningrad, Venemaa
- "Sound of Stockholm", Stockholm, Rootsi. Laivid ja ümarlauad. Meeldejäävamateks: Tarek Atoui, Stian Westerhus, Ryoji Ikeda. Enim vapustas aga EMSi (Rootsi Elektroonilise Muusika Sihtasutus vms) ning Fylkingeni külastus. Esimene on elektroonilise muusika stuudiote keskus (residentuurikoht/programm), direktoriks Mats Lindström, teine helikunstnike-heliloojate liit, direktoriks Susanne Skog, mis tegutseb alates 1933. aastast ning omab muuseas ka Ilmar Laabani heliloomingulist pärandit. "Sound of Stockholmi" ajal (aga mitte selle raames) oli Bonnieris avatud ka näitus "More Than Sound" (kuraator Theodor Ringborg), mis koos SoS programmiga kokku üsnagi tugeva elamuse andis.
- "Freq_Out 8", Moderna muuseum, Stockholm, Rootsi. C. M. von Hausswolffi käe all toimuv ürituste seeria, mis ühtekokku toimub 12 korda. Freq Out toimub põhimõttel, et iga helikunstnik saab endale sageduse, mille sees toimetada. Siis tullakse kokku 48 tunniks ja mängitakse erinevatel sagedustel olevad helid kokku. Kõik saavad iga sageduse korra läbi mängida. Esimene Freq Out toimus 2003. aastal Kopenhaagenis. Moderna oli üsnagi ambient. Fingers crossed, on lootust, et 11 tuleb KUMUs!
- Marie Iversen/Kajsa Karolina Sandström tantsuetendus "It's My Own Invention (Looking Through The Glass)", KUMU auditoorium, Tallinn, Eesti. Marie Iversen on taani kunstnik, kelle interaktiivne installatsioon "Retroaction VIII" oli 2012. aastal algul väljas KUMUs näitusel "Spatium. Taani kaasaegne kunst" (kuraator Maria Kjaer Themsen). Iverseni installatsioon koosnes tehnoloogiast ja tühjustest - täpsemalt, kuidas tehnoloogia, kasutades mitte midagi, loob uut ruumi. Sama tehnikat kasutades tegid Iversen ja Sandström (Rootsi päritolu tantsija-koreograaf) KUMU auditooriumis etenduse, lisades komplekti ka peeglid. Lummav näide sellest, kuidas mitte millestki saab väga vähesega väga palju.
- Jaak Tombergi ja Tõnis Kahu loengud näituse "Pimeduskiirus ja teised lood" finissaažil. KUMU auditoorium, Tallinn, Eesti. Kui lasta verbaalselt andekatel inimestel rääkida sellest, millest nad kõige paremini rääkida oskavad, ei saagi tulemuseks olla muud kui 10/10. Tomberg rääkis elektrivalgusest, täpsemalt selle puudumisest või vähesusest sci-fi's, Kahu black metali süngetest ihadest.

Teos:
- Karel Koplimets "Hirmu suburbid", installatsioon
- Flo Kasearu "Creative Estonia", video

Publikatsioon:
- Elnara Taidre koostatud kataloog "Tõnis Vint ja tema esteetiline universum", Eesti Kunstimuuseum, 2012
- Hilkka Hiiopi doktoritöö "Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?“, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, 2012
- Eha Komissarovi ja Berit Teeääre koostatud kataloog "Mood ja külm sõda", Eesti Kunstimuuseum, 2012
- Sven Vabari koostatud "Mitte-Tartu", Topofon 2012

 

Documenta Manifesta

Duchamp Modernas

Freq_Out 8 Modernas

Ikeda Sound of Stockholm

Iversen Sandström Kumus

Jõeruum Tartus

Thirlwell Kaliningradis

Tomberg Kumus

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Kriitik psühhoanalüüsis. Grupiteraapia

Sarjast "Kriitik psühhoanalüüsis" - Grupiteraapia.
Terapeut Toomas Thetloff
Kunstnik Madis Katz
Kriitik Indrek Grigor

Salvestatud 15.10. 2012 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kohvikus. Vestlus toimus näituseprojekti Artishoki Biennaal raames : http://www.artishokbiennale.org/

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

III Artishoki Biennaal 10.-20.10.2012 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Pressiteade 10.02.2012


Olukorras, kus eesti kunstimaailm võitleb kõige elementaarsemate funktsioonide säilimise eest, on Artishokil rõõm ja au ja kõhedus üheskoos teatada järgmise Artishoki Biennaali toimumisest 10.-20. oktoobril 2012 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Tallinnas.

Artishoki Biennaal on kunsti ja kriitika liikumise Artishok 2008. aastal ellu kutsutud eksperimentaalne näituseformaat, mille tingis teatav vaakum Eesti nullindate kunstikriitikas - eriti põlvkondlikus noore kunsti kriitikas - aga ka soov kunstimaailma automatistlikke protseduure hetkeks üle vaadata ja sümboolse kapitali klastreid pisut lahti harutada. 10 noort ärksat kunstnikku, 10 noort ärksat kriitikut ja 10 ärksust eeldavat näitusepäeva igal hommikul üles mineva uue, ühest teosest ja kümnest arvustusest koosneva näitusekomplektiga. Eesmärgiks luua hetkeks teatava ideaalse kunstimaailma kangastus, milles kõik selle komponendid oleksid esindatud oma parimal kujul: kriitikatuld mitte pelgavad kunstnikud, erinevaid maitse-eelistusi ja maailmavaateid kandvad kriitikud, ajastutundlik ent kunstnike ja kriitikute töösse mitte liigselt sekkuv kuraator ja nõudlikku näitusekogemust mitte kartev publikum.

Artishoki Biennaali kolmandal toimumiskorral on selle algne missioon endiselt aktuaalne. Et noored kunstnikud ei harjuks tegutsema ilma professionaalse kriitika instantsita, peab olema see pealekasvav põlvkond julgeid ja omanäolisi kirjutajaid, kes tunneksid end iga hetkega muutuval kaasaegse kunsti maastikul kodus. Erinevaid meediume tundev ja vaadetelt pluralistlik kunstikriitika pole vajalik üksnes kunstimaailma siseseks tervislikuks vereringluseks, vaid ka selleks, et siit pinnalt saaks hiljem võrsuda rikas ja mitmekesine kunstiajalugu. Artishok on viimastel aastatel kunstikriitika võtnud üheks oma südameasjaks, korraldades kunstikriitika lugemisgruppe, intervjueerides kunstikriitikaga tegelevaid nimekaid professionaale mujalt maailmast ja kokku kutsudes erialaringkondi ja peavoolumeediat kaasava kunstikriitika päeva.

Artishoki Biennaali kroonjuveel on muidugi tema formaat - X x X x X – looduslikult harvaesinev ülearenenud struktuur, mille lõhkumiseks pole ka seekord südant, mistõttu jätkub selle ilusa ja kummalise struktuuri täiustamine tema enda geneetilise koodi alusel. Kui kuraator Kati Ilves lisas 2010. aastal biennaalile X publikurohket artist talki – tulemuseks AB ruudus ehk X x X x X x X - siis seekordseks lisanduseks saavad olema X sissejuhatavat esseed Artishokis – AB kuubis ehk X x X x X x X x X.

Eseed hakkavad Artishokis ilmuma iga kahe nädala tagant esmaspäeviti ning tutvustavad X noort Baltikumi ja Skandinaavia kirjutajat, kes on esseistlikuks žestiks või tähelepanuavalduseks valinud välja X noort eesti kunstnikku, kes on neile viimastel aastatel silma jäänud vaimuka teosega grupinäitusel või tabava komplektiga väikeses galeriis. Ükski kirjutajatest oma töö eest honorari ei saa, küll aga saavad nende poolt välja valitud kunstnikud essee ilmumisega automaatselt kutse sügisesel Artishoki Biennaalil osalemiseks.

Seekordsele biennaalile lisab kordumatut eripära tema toimumispaik. Kui esimesed kaks biennaali on aset leidnud linnagaleriides, sümmeetrilise põhiplaani ja siledate seintega valgetes kuupides, siis seekord hõivame Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, mis on oma olemuselt skvott, düsfunktsionaalse ruumiplaani ja eklektilise interjööriga väljakutseid esitav ekspositsioonipind, ent ka ambitsioonikas katsetele avatud noor institutsioon.

III Artishoki Biennaali toetab Eesti kultuurkapital.

Püsige lainel,

Liisa Kaljula
III AB kuraator
+372 51 62 688
lassebosse@gmail.com

Artishok
www.artishok.blogspot.com

Artishoki Biennaal
www.artishokbiennale.org

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
www.ekkm.ee
Põhja pst 35, Tallinn
aprill-oktoober T-P 13-19
Tasuta sissepääs

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Artishoki ja AICA Eesti kunstikriitika lugemisgrupp

Kaanepilt pärit siit

Järgmine Artishoki ja AICA Eesti kunstikriitika lugemisgrupp leiab aset sel kolmapäeval, 30. novembril kell 19.00 MÄRZis (Olevimägi 7).

Seekordne lektüür pärineb Eha Komissarovi raamaturiiulilt. Loeme Daniel Birnbaumi ja Isabelle Graw toimetatud kogumikku "Canvases and Careers Today. Criticisms and its Markets" (2008). Kogumik põhineb Frankfurt am Main Institut für Kunstkritik samanimelise konverentsi ettekannetel ning lugemisele tuleb selle viimane paarik: kunstniku ja kriitiku Melanie Gilligani "The Contemporary Social Market" ning Frankfurt Institut für Kunstkritik ja Texte zur Kunst kaasasutaja Isabelle Graw vastus talle.

Märksõnad: kunstikriitika ja turg

Tekstid saab alla laadida:
http://www.tartumuliseb.net/Lugemisgrupp_30_11.pdf

Kohtumiseni viimast korda MÄRZis!

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Artishok lekitab: Diagnostika

21. oktoobril toimus März projektiruumis Artishoki ja AICA Eesti ühisalgatusena Kunstikriitika päev 1: diagnostika, mille eesmärgiks oli kaardistada erinevaid vaatenurki ja probleemkohti Eesti kunstikriitika maastikul. Neljas teineteisele järgnevas ümarlauas olid väljaannetena esindatud Postimees, Eesti Ekspress ja Äripäev; Kunst.ee ja Sirp; Ajakiri Maja ja Ehituskunst; Artishok, Müürileht, Väike-Ameerika Hääl ja Urbanistide uudiskiri U. Ümarlauad jagunesid suure meedia, erialameedia ja väikese meedia teemalisteks, sest "ärimudelist" tulenevalt - teen käigu-pealt-järeldusi ümarlaudadest endist - mõistetakse "kunstikriitikat" neis kolmes sfääris küllalt erinevalt. Kui suures meedias peetakse "kunstikriitika" missiooniks kultuuri toetamist, levitamist ja tutvustamist ning erialameedia peab oluliseks spetsialistide vahelist infovahetust ning ei soovi õhutada konflikte või keskenduda inimsuhetele, siis väikese meedia ülesandeks jääb justkui jõudumööda tegeleda sellega, mis jääb nende kahe vahele. Mistõttu kunstikriitika kui kriitiline praktika, mis tegeleb ühiskondlike valupunktidega, tõstatab kunstis, disainis, arhitektuuris aktuaalseid diskussioone ja annab debattides erinevatele osapooltele sõna, on Eesti nullindate meediamaastikul pigem haruldane ning jäetud väheste entusiastide hooleks (ilmselt ka üks põhjuseid, miks väikese meedia sünonüümina on käiku läinud "kodanikuajakirjandus"). Märzis toimunud ümarlaudadele lisasid interaktiivsust ja demokraatlikkust publiku seas istuvad diagnostikud, kelle kommentaare laval toimuvale projitseeriti jooksvalt suurele ekraanile ning kellega igal saalis viibijal läptopi olemasolul oli võimalus liituda. Esimesi refleksioone omaalgatuslikus meedias saab näha siit (Joonmeedia) ja lugeda siit (On Paper). Ent kuna kokkuvõtted erialameedias on alles tulemas, siis alljärgnevalt lingid Klassikaraadio helisalvestustele ümarlaudade kaupa ning kuna diagnostikute tegevuse näol oli tegemist Eesti esimeste avalike kunstikriitika teemaliste tšättidega, siis toome teieni ka need originaalkujul. Resümeeris, suuri ja väikesi tähti toimetas Liisa Kaljula.


Kunsti kajastamine peavoolumeedias

Sissejuhatus Maarin Mürk, modereeris Kati Ilves, osalesid Heili Sirbits (Postimees), Karin Paulus (Eesti Ekspress), Kadri Karro (Eesti Ekspress) ja Ragne Nukk (Äripäev), kommenteerisid Maria Mölder, Maria-Kristiina Soomre, Maarin Mürk ja Margus Tamm.

Klassikaraadio salvestuse saab mängima panna siit. (Soovitavalt "avage link uuel kaardil")

In the chat room: aicaeesti@gmail.com

11:31 AM aicaeesti: Olete kutsutud sellesse vestlustuppa!
11:32 AM Maria-Kristiina has joined
Maria-Kristiina: Tere!
11:33 AM Maria: hei
11:34 AM Maria-Kristiina: aicaeesti@gmail.com [mailto:aicaeesti@gmail.com] on moderaatori arvuti aadress, kui meie teid chatiga liita ei saa, siis sealt arvutist kindlasti saab.
________________________________________ 5 minutes
11:39 AM Maria: äkki lisada, kui palju on väljaannetel nädala jooksul kultuurilehekülgi?
11:40 AM Maarin has joined
Maarin: tere :)
Maria-Kristiina: EPLis tundub järjest rohkem - mul tellijana on juba hirm, et varsti pannakse kinni või liidetakse Sirbiga :-)
samas on sporti igal juhul rohkem
11:41 AM Maarin: kunst on ikka natuke rohkem meeleheitel
11:42 AM mismõttes ei huvita inimesi?
Maria-Kristiina: ja kui leht ei kajasta, ei tule publik...
Maarin: täpselt!
appi
Maria: aeg-ajalt mulle kommentaare lugedes tundub pigem, et mitte ei huvita, vaid räigelt ärritab inimesi
11:43 AM jälle rsk raiskavad maksumaksja raha
Maarin: seega ju vägagi huvitab??
Maria-Kristiina: ilmselt siis ka ei ärrita piisavalt?
Maarin: täpselt
ahaaa!
11:44 AM Maria-Kristiina: et oleks must-valgel kirjas, ÄP ja EE annavad nädalas välja 16 lk kultuuri, mis sisaldavad reklaami
Maria: hiljuti põhuteatri kohta oli teema - täiesti opakad. kevadel ehitasid alles, sügisel juba lammutavad maha!
Margus has joined
Maria-Kristiina: lisandub Sirp, kus reklaami on pigem vähe
11:45 AM Küsimus: kas Idioodi puhul mängis rolli ka meeskonnapoolne PR?
Maria: aga Sirp on erialaväljaanne, see "massideni" ei jõua
Maarin: tundub, et kiiremini reageerimine on kõigi ühine mure
Maria-Kristiina: üksikutest "Idioodi" näitlejatest võis persoonilugusid lugeda erinevast meediast juba mitu kuud vist
Margus: "Idioodil" oli tugev PR
11:46 AM Maarin: aga nt netis?
seal ju jõuaks?
delfi?
Maria-Kristiina: NB! kas skandaalilood, st uuriv ajakirjandus läheb lehetoimetuse silmis kultuuri kajastamise alla?
11:47 AM Maria: netitoimetajate tööjõud ja viitsimine maksab. prioriteet on päevakajalised poliitilised sündmused
Maarin: samas juba üks toimetaja jõuaks juba väga palju ära teha
11:48 AM minu meelest on kahju, et ei ole rohkem asju netis
või on TASULINE
Maria-Kristiina: teater-muusika-kino
11:49 AM Maria: jõuame selle teemani, et kapitalistlikus ühiskonnas ei ole prioriteet maksta ka veebitoimetajale, kes tegeleks kultuuriuudiste vahendamisega
Maarin: aga kui palju siin tekib see, et kirjutatakse oma asutuse üritustest?
a la Siram kirjutab pidevalt Pärnu Linnagaleriist
mida kureerib Mari Kartau
khm
Maria-Kristiina: ehk laiemalt - kui lai on kirjutajate ring?
Margus has left
11:50 AM Margus has joined
Maria: lehtedele laiema kirjutajate ringi tutvustamine oleks küll asi, millega tegeleda. muusikavaldkonnas on seda püütud teha, aga ausalt öelda usaldus kirjutajate vastu tuleb siiski ajaga ja konkreetsete kirjutistega.
11:51 AM Maria-Kristiina: Valner Valme!
Margus: mulle tundub päevalehtede kunstiarvustajate valik tihti väga juhuslik
Maria-Kristiina: ups!
Maarin: ouch
11:52 AM Maria: credit crunch võttis meil toimetustest valdkonna eksperdid ja nii jääb. aamen.
11:53 AM Maarin: nojah, see on selline tuha pähe riputamine
alarakendatud kriitikuid on ju palju, ei?
Margus: postimehel vist pole kunagi tööl olnud eraldi kunstitoimetajat?
11:54 AM Maria: muide, võib-olla hilisemaks aruteluks, kui lehetoimetajad on excused. kas kunstiteadlane = kunstikriitik?
Maria-Kristiina: Pigem ongi küsimus, et tehkem kohtumisõhtud Valner Valme jt kunstitoimetajate ja kunstikriitikute vahel - lugemisrühmade asemel klubiõhtud ja ühiskülastused näitustele?
Maarin: oo me oleme seda just viimases lugemisgrupis arutanud
Maria-Kristiina: kindlasti mitte ei = kriitik ja teadlane
11:55 AM Maarin: hahaa
kohtumisõhtud on hea mõte
Maria-Kristiina: aga kunstikriitikud on valdavalt kunstiteadlased
vähemalt akadeemiliselt ettevalmistuselt
on muidugi erandeid, ja tegelikult palju, kui mõtlema hakata
Margus: mitte meedias
11:56 AM Maria-Kristiina: Kes on Postimehe lugejad?
Margus: kas see, et muusika huvitab rohkem, ei tulene äkki sellest, et peatoimetaja on popmuusikakriitik
Maarin: uuu publikuuuring!!
Maria-Kristiina: kes nad on?
kes on need, keda kunst ja nüüdistants kõige vähem huvitavad?
11:57 AM Margus: Valme ja Nestor? ;p
Maria: kisaks vahele, et akadeemilise muusikaga on täpselt samad probleemid. päris lahe oleks, kui keegi taolisel vestlusringil järgmisel korral ütleks, et klassikalisest muusikast rohkem huvitab lugejaid kunst!
Maria-Kristiina: EE lugejat huvitab teater ja kirjandust kõige enam, kõige vähem süvamuusika (!)
11:58 AM Margus: EE toimetuse tellitud arvamusuuringu hinnangul huvitab kõige vähem arhitektuur
Maria-Kristiina: Kuidas saab valdkond seista selle eest, et ta oleks peavoolumeedias paremini esindatud?
11:59 AM Maarin: mhmh, seda oleks huvitav küsida!
Maria-Kristiina: https://kule.kul.ee/.../kultuuritarbimise_uuring_2006_aruanne.doc
Maarin: et nende poolt vaadates
Maria-Kristiina: 2006
Maarin: mida saaks teha
Maria: järjekindel lobitöö, tugev erialaliit, kes seisab oma liikmete eest ja mitte ainult nende eest, kes ise omale feimi kogumisega hakkama saavad
12:00 PM Maria-Kristiina: www.saarpoll.ee/UserFiles/File/kultuuritarbimise_uuring_2003.pdf
2003
Pärnu elanike kultuuritarbimise uurin 2008 http://parnu.ee/index.php?id=1944
nõus, puudub kunstielu analüüs
12:01 PM persoonilugusid ikka aeg-ajalt juhtub?
hea meelega teeme koostööd, onju?
Maria: analüüsid ja ka arvamused on samas ajakirjanduse normaalne osa, miks siis kultuuriajakirjandusest seda välja tahetakse juurida?
Margus: kunstist mittearusaamine on leiutatud probleem
Maria: päevakajalisi arvamuslugusid ju loeme
Maria-Kristiina: mõeldakse ilmselt, et Sirp on ju olemas?
12:02 PM http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/LM2009-11_KUNST.pdf
Maria: Sirp on tore asi, see ei tähenda, et päevalehed peaks üht valdkonda eirama või halvemaks pidama
Maria-Kristiina: loomemajanduse uuring 2009 - peatükk "kunst"
12:03 PM Ettevõtete arv: 101 galeriid (2007. a) Töötajate arv: 1 081 inimest (2007. a) Müügitulu: 107 mln kr (2007. a)
Margus: nats kinnine ring kui toimetus eeldab, et oluline on see, millest toimetus aru saab
12:04 PM Maarin: :(
Maria-Kristiina: äkki peaks toimetuses näidislugejad siis tihemini roteeruma
Maria: äkki mõned näited asjadest, mida ei tasuks päevalehte panna?
Maria-Kristiina: palju huvitavaid inimesi tänavalt mõtleb palju huvitavaid mõtteid
nii, palju teie Postimeest loete? aga EPLi? Äripäeva? Ekspressi?
12:05 PM Margus: regulaarselt. Kultuuriosa vähem, sest see on muudetud tasuliseks
Maria-Kristiina: Tagasiside lehe jaoks on rahas: kas müüb või ei müü (argument reklaamiandjale) - tagasiside puudub.
Margus: klikid ka
12:06 PM ja klikke ei tule, kui artikkel on tasuline
Maarin: huvitav jah, kuidas see EPLi nüüd mõjutanud on
mina ei loe enam EPLi
EEd ka mitte kui on tasuline
Maria-Kristiina: mina tellisin paberlehe jälle (EPLi) seetõttu :-)
Maarin: väga tubli
Maria-Kristiina: Postimeest siiski ei tellinud - kuigi ka seal kipub kunst ainult paberil ilmuma
12:07 PM Maria: ja äkki peaks Postimees rohkem tegelema sellega, et keerulisematest asjadest kirjutataks lihtsalt. ehk siis vaadata kriitiliselt kirjutajate ring üle ja küsida vajadusel nõu, äkki mõni suudab seda paremini.
12:08 PM juhul kui on probleem, et mingi asi tunudb liiga keeruline ja ei saa lehte panna
Maria-Kristiina: Postimees ei võta Päevalehest eeskuju, lihtsalt intervjueeritavate arv on piiratud?
12:09 PM Kuidas tekitatakse dialoog kunstiteemadel või kunstipoliitika teemadel?
Kas on olemas kultuuriteemaline UURIV ajakirjandus?
uurimiseks ja sekkumiseks ei pea osalema, aga peab huvituma
Maria: võib-olla kultuuriteemaline surkiv ajakirjandus
12:10 PM Maria-Kristiina: EHA! ärme tegele KHM personaalküsimusega, küsimus on selles, kuidas asju kajastatakse...
12:11 PM EPLi Kurvitza intervjuu pealkirja kritiseerib Laimre vist?
http://www.epl.ee/news/kultuur/raoul-kurvitz-moodne-kunst-peab-olema-sotsiaalsem-kui-iial-varem.d?id=60071549
Mis on saanud eri arvamuste tavast?
12:12 PM Mina isiklikult arvan, et see oli väga huvitav intervjuu, sest väljaanne ei saa ka vastutada intervjueeritava väljaütlemiste eest
12:13 PM pigem on hea, et me teame, kes nüüd juhib ja mida ja kuidas
Maarin: appi kuhu see nüüd läheb
oot ma nüüd ei saa aru, kuidas see siia puutub?
12:14 PM Maria: aeg-ajalt kusjuures tekib tahtmine intervjueeritavat tema enda väljaütlemiste eest kaitsta aga KHM puhul polnud vist see case :)
Maria-Kristiina: See, et rohkem rahvast kunstisaali jõuaks, on muidugi huvitav küsimus, eriti kuna "lesbi- ja homoteema" on juba algselt esitatud vales kontekstis - KHM nimelt arvas, et teatud näitused on suunatud vastavale sihtgrupile... aga tegelikult oli tegemist just laiale sihtgrupile suunatud vastavateemaliste näitustega... nagu Katigi praegu ütles.
12:15 PM jah, tagasi kunsti juurde!
12:16 PM näitusesaal kui avalik ruum ja meedia kui avalik dialoogiplatvorm, mille osa võiks olla - võibolla - ka kunstikriitika, mida miks mitte võiks kirjutada ka "näidislugeja" tänavalt?
12:17 PM aitab nüüd Kunstihoonest?
Maria: see oleks lahe, kui lugejakirjade rubriigi vallutaksid kunsti- ja kultuuriteemad
Maria-Kristiina: jah, mul on säilinud mõned eriti markantsed väljalõiked sealt rubriigist, aasta-paari vanused
nõus
12:18 PM Maria: lugeja valutab südant kunstikriitika vähesuse pärast
Maria-Kristiina: näiteks
kunstiinimene haarab sule!
http://www.epl.ee/kontakt/
12:19 PM (postimehe lk ei tule lahti)
http://www.postimees.ee/?r=194
12:20 PM http://www.ekspress.ee/misc/kontakt/
ärme Kunilast ka räägi, või kui, siis lahtiste kaartidega - kui usinalt Kunila PR võttis ise meediaga ühendust ja "organiseeris" kajastusi?
12:21 PM Margus: Kunilal oli selleks taustatiim
12:22 PM Maria-Kristiina: Ehk et küsimus on: kas kõik kunstiinstitutsioonid peavad investeerima PR tiimi või võiks väljaannetes olla pädevad toimetajad?
Maria: noh, liigne agarus jällegi tüütab toimetust ja ei lase normaalselt tööd teha. see balanss on päris keeruline teema. kuidas viia oma sõnum leheveergudele ja mitte sattuda toimetuse musta nimekirja.
Margus: teine variant oleks ökonoomsem
Maarin: AHSOOO
Maria-Kristiina: ja kas institutsiooni kuraatori ülesanne on kajastada oma näitust või võiks selleks palgata mõne sõltumatu kriitiku?
Maarin: just
12:23 PM Maria-Kristiina: ja kui siis kes peaks palkama?
;-)
tänapäeva konkurentsis püsimiseks peab kasutama turundust
Margus: oioi
Maria-Kristiina: ärge Heili Sibritsale helistage, tema elu on nii lihtsam
12:24 PM Ekspress helistab siiski vahel ka ise
Maarin: AGA SEE EI GARANTEERI MIDAGI
Maria-Kristiina: EKM kommunikatsioon on nüüd võtnud "isikliku" lähenemise suuna
Margus: kui meediaväljaanne on PRst sõltumatum, siis on seal ilmuv ka usutavam-autoriteetsem
Maria-Kristiina: ja on võimalus, et kirjutatakse rohkem...
aga kellele?
12:25 PM kelle arvamus autoriteedi suhtes loeb?
Maarin: kui eraldi PR osakonda pole, siis ei jõuagi kuhugi...
pealekäija
avalikustage oma mobiilinumbrid!!
Maria-Kristiina: mulle meeldiks küll, et inimesed räägiks omavahel, aga mulle eriti telefoniga rääkida ei meeldi - kus ma neid ajakirjanikke veel võiks kohata?
Maarin: hea asi - kelle jaoks? me oleme jälle ringiga tagasi
Maria-Kristiina: aa õigus, nad on poole ööni tööl
Maarin: avamistel
12:26 PM Maria-Kristiina: eee?
Maarin: kas nad artist talkidel käivad?
Maria-Kristiina: tutvumisõhtu!
võibolla käivad, aga me ei tunne neid?
Maria: soovitan
Maria-Kristiina: Veneetsia biennaali kajastust rahastas EKM lähetuseelarve
Maarin: kamoon, seal on ju nii palju tegelasi kohal, kes suudaksid kajastada
Maria-Kristiina: intervjuu tehti siiski Tallinnas (täpsustus)
Margus: jah, tellida kohalkäinult
12:27 PM Maarin: hahaa
Maria-Kristiina: mina olin ja kajastasin
Veneetsias enam eriti plaadipoode pole, aga ägedaid kontserte satub küll
12:28 PM seekord nii juhtuski
Maarin: whaaat
Maria-Kristiina: misasja?
Maarin: kes see oli
Maria-Kristiina: mina kirjutasin, ei küsinud muidugi ka, et palju makstakse, hiljem pangakontolt nägin - paremini kui Sirbis ;-)
Maarin: issand
12:29 PM kuidas on honorarid nt Äripäevas siis?
Maria-Kristiina: aga see oli postimees AK
Maarin: võrreldes erialameediaga on need ikka suuremad
Maria-Kristiina: ja maht oli ka tohutu
Maria: võib-olla siis mahust tulenevalt?
Maria-Kristiina: kes meist enam oskab alla 3000 tm midagi öelda, lihtsalt veel ka
12:30 PM Maria: EPL-i honorar küll kuigi arvestatav ei ole mu meelest
Maarin: kunst.ee kasvatab ka 2000 tmga sisulisi asju ütlema
Maria-Kristiina: aiai - tähtajad, mahud...
Maarin: kriitikud tunduvad tõesti väga ebaprofessionaalsed selles valguses
12:31 PM Maria-Kristiina: see honorari suurus ilmselt ei piiraks ühtki spetsialisti, kui tal on mingi sissetulek olemas, aga fakt on, et äraelamiseks lehekaastöö küll võimalust ei paku
Margus: kui on ennast huvitav teema, ei ole honorar nii oluline
Maria-Kristiina: see ei ole muidugi ka lehtede süü, siin ilmselt oleks vaja leida mingi toetav skeem?
Maarin: noh aga sellest me ju ei unistagi nagunii
need on need kriitikustipid ikka jälle
12:32 PM Maria-Kristiina: Kulka stipist oleme vist rääkinud?
jah
mis toimub Helsingis? Stockholmis? Riias? Vilniuses?
EPL just kajastas Kaunast, olgu öeldud (eesti tekstiilikunst)
Maria: siin tuleb ehk jälle jutuks selliste stippide ja kriitikute ühinemise seos, aga sellest nähtavasti hiljem
Maria-Kristiina: (st tekstiilibiennaal, kus palju eestlasi)
jah
12:33 PM keskendume peavoolule
Maarin: stipid võimaldaksid ka sellega tegeleda
st kirjutada ka peavoolumeediasse?
Maria-Kristiina: näe, ei suuda lihtsalt küsida!
Maarin: nii palju on hingel
palett
12:34 PM Maria-Kristiina: aga talendid välismaal, miks mitte tellida neilt "panoraamlugusid"?
Maarin: aga millist Eestis olevat näitust ka
Maria: latt on paras
Maarin: Urmas Väljaots on Kroonikas moepolitsei
Maria-Kristiina: Kas toimetajad teavad erialainimesi, kes juba emigreerunud?
jaaaaaaa
Maarin: kommenteerib Pariisist Eesti seltskonnagarderoobi
Maria-Kristiina: aga kas meedial on mingi missioon ka?
12:35 PM välisuudiseidki pole päevalehtedes, kui just mõnda maha ei lööda
Maarin: seda ma ei usu
Maria-Kristiina: et kas meid ei võiks ikkagi huvitada ka elu väljaspool kodutanumat, kunstist rääkides, see aitaks ju võibolla kodumaist kunsti ka paremini mõista?
Maarin: et eesti kunst huvitab rohkem kui see, mis mujal toimub
mhmh
12:36 PM Maria-Kristiina: Ragne rahvavalgustus ärisihtgrupi silmis on tänuväärt, alateadlik või mitte.
Maarin: noo see töötab ju iga väljaande puhul
Maria-Kristiina: jah, lihtsalt mujal pole see vist nii süsteemne
12:37 PM ...
Maarin: paus
?
Maria-Kristiina: aitäh, Laimre
Maarin: ei mitte
Maria-Kristiina: ei ole nii hull!
tegelikult on nii EPL kui PM kajastanud päris hästi suuremaid näitusi
Kurvitz, Semper, Hallas - 1990s coming back?
12:38 PM Margus: toimetuse lapsepõlveiidolid
Maarin: tore on, aga paljusust väga ei anna edasi
Maria-Kristiina: kuigi ok, aktuaalne, ei eita
juhused
Kuidas Fotokuu näitusega on?
millal plaanis?
12:39 PM superkuraator, superkunstnikud, kõik on staarid või kohe saavad nendeks?
Fotokuu käis ka eelinfona läbi ja nüüd oleks linnukesed kirjas justkui
palun kunstile ka, Laimre annab juba ja Sandra Jõgeva vist ka
Maarin: Laimre peaks oma feissi eksperimenti jätkama
Maria-Kristiina: vaadake Facebooki
12:40 PM Maria: võib-olla pisut offtopic, aga ERR on ka peavoolumeedia, kuigi avalikõiguslik. Mari Kartau tõi ühes sarnases vestlusringis välja, et seal on kultuuriuudised üks rida, mis on pisut perifeerne. samas maakondlikud reporterid teevad kultuurisündmustena lugusid nt lapitekinäitustest ja kohalike kooride kontsertidest. see tippkultuur on justkui tagaplaanil. kuidas sellesse suhtuda?
Maarin: ajalehe veergudel
Maria-Kristiina: publikul oleks küll lihtne ju
Maarin: tärnivabrik
Maria-Kristiina: mudel võiks olla sama, mis EE filmirubriigil: vanur, nooruk ja mõni välismaalane, olude sunnil siis siin resideeruv
Maarin: ja võiks ikkagi küsida, mis alustel keegi tärne paneb
12:41 PM mis statement on
Maria-Kristiina: Heie, 90ndad tulevadki tugevalt tagasi, tundub
Maarin: ajaaaa
aastalõpuedetabelid
Maria-Kristiina: jaa kunstiaasta kokkuvõtted on Postimehel
12:42 PM juba aastaid
Maarin: Artishok tegi seda nüüd
Maria-Kristiina: ja jätkub
Maarin: a me tegime sellepärast, et mujal tundus jälle ära jäävat
Maria-Kristiina: näete!
tärnid kunstile!
kõigis väljaannetes
12:43 PM Maarin: mis muidugi ei tähenda, et arvustused võiks nüüd täielikult reklaamiga asendada eks
12:44 PM Maria-Kristiina: nii, võtaks selle kuidagi kokku - kuidas me koostööd teha saaks?
Maarin: vo sellepärast polegi seda tärnisüsteemi toetatud, et siis on hirm, et võtab selle viimasegi ruumi ära
muusika puhul seda hirmu pole
KATI peaks hakkama jah koondama
Maria: no reportaažid on ikka ägedamad ju!
Margus: tärn võtab ruumi ühe tähemärgi jagu
Maarin: mhmh
Maria-Kristiina: või viie
Maarin: :D
Margus: :)
Maria-Kristiina: aga pealkirjad on näitustel järjest pikemad...
12:45 PM Maarin: keerulised ka
Maria-Kristiina: kuraatorid on tundmatud ja kunstnikud tihti ka.
Margus: nii et ikka ja jälle mahuprobleem
Maria-Kristiina: täna oli EEs lugu, et Arrakul on jälle juubel, see oli esiküljel sisuliselt - mõni kunstnik on õnneks ikka veel ka tuntud
ja palju õnne talle muidugi ka
12:46 PM aga oleks palve, et tekiks Karini kuulsate "habemike" kõrvale nüüd mõni värskem "valvekunstnik"
Maarin: ei saa selle piiri taha nüüd takerduda ka
Maria-Kristiina: enne kui need järgmisedki 75 saavad
Maarin: jälle tüürib sinnapoole, et tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati
unistused jaaa tegelikkus
12:47 PM peaks rääkima tegelikkusest
Maria-Kristiina: räägime reaalsusest
Maarin: just Liisa!
Maria-Kristiina: ja kuidas seda paremini kasutada
Maarin: jah
Maria-Kristiina: kuidas paremini nii, et lugejal on huvitav, kirjutajal on huvitav, kunstnikel on huvitav ja midagi sellest äkki lausa liigub...
Kurvitzal on juubel
parandan end
Maria: paratamatult tekib demograafiline probleem. need kunstnikud, kes kunagistest aegadest on tuntud, lakkavad olemast. uusi positiivseid kunstitegelasi tuleb vähe peale, kui meedia sellele kaasa ei aita eriti.
Maria-Kristiina: tema sai kõigest 50
12:48 PM Maarin: ja siin ei saa kogu aeg tähemärkide ja unistuste taha pugeda
Maria-Kristiina: kohtumisõhtud kunstnikega!
tutvugem uute huvitavate inimestega
Maarin: kriitikutega!!
12:49 PM Maria-Kristiina: kes on vahel sama vanad, vahel lausa elavad samal tänaval, aga meil pole kombeks neile tere öelda ;-)
Maarin: mitte kvaliteet vaid sisu ka!
Maria-Kristiina: kas televisioon mõjutab seda, mis ilmub paberlehes?
Maarin: me ei räägi ju ainult keeletoimetamisest eks?
Maria-Kristiina: et kui inimene on teleekraanilt tuttav, on teda turvalisem autori või objektina kaaluda
12:50 PM Maarin: muidugi
Maria: kindlasti mõjutab, näod saavad tuttavaks, järelikult on materjal lugejatele huvitavam
kordus
Maria-Kristiina: järelikult tuleb see tutvumisõhtu teha telestuudios, aga mitte ETV2
Maria: jüriydi
Maria-Kristiina: sest seda vaatab vähem inimesi kui loeb Sirbi kunstikülgi
Margus: ETVl on nüüd kunstnike tutvustamisprogramm
Maria-Kristiina: ma ARVAN
12:51 PM jah, uuest aastast - "päeva kunstitöö"
Margus: ca 50 uut ja vana feissi käib läbi
Maria-Kristiina: luuletajatel läks sellega vist halvasti
viha lahvatas laia leegiga
Margus: mis juhtus?
Maria-Kristiina: noh, roppusi öeldi
Maarin: ahsoo?
Maria: juhtus see, et Erki Noolele ei meeldinud. mis veel?
Maria-Kristiina: oli siuke keiss
Maarin: ma arvasin, et kirjanike puhul on see juba aktsepteeritud
Maria-Kristiina: see selleks
Maarin: kunstnik puhul muidugi mitte
12:52 PM Maria-Kristiina: vaatame, mis saab, EKL on vähemalt midagi teinud oma liikmete (ka tulevaste) heaks
Margus: a skandaal oli siis? see on ju hea?
Maria-Kristiina: aga see pole päris kunstikriitika
12:53 PM publik hakkab lahkuma
Maarin: KATI
Maria-Kristiina: miks te Arterit kinni pole pannud?
sealt annaks rohkem kokku hoida
Maria: nad kaotaks hulga tellijaid hoobilt
Maria-Kristiina: läigib ja puha
Margus: just
Maarin: jaaaaaa
ARTER?!
Maria-Kristiina: seal on Mart Juur ju
AKs
Maarin: misasi?
12:54 PM Maria-Kristiina: Arter on rahamasin!
Maarin: ahaa
Maria-Kristiina: räägime siis, mida kunstnik sööb!
veebiversioon?
kas see võiks rohkem mahutada?
12:55 PM veebis on 2000 tm suur maht juba
kultuur läks PMs tasuliseks
nüüd on see muutunud, suuremad tekstid lähevad otse tasuta veebi
kas on lugejastatistikat?
Maarin: oooooooo
Maria-Kristiina: PM kultuur veebis!
Maarin: seda me siin ju enne rääkisimegi!
Maria-Kristiina: kõlab hästi...
12:56 PM PM veeb ei peegelda PM kultuuritoimetuse seisukohti
Kati
Kati!
Maarin: KATI peaks kokku tõmabama
Maria-Kristiina: KATI!
Maarin: KATI
KATI
Maria-Kristiina: KATI!!!!
KATI!!!!!!
12:57 PM väike paus tuleks teha
kui raha oleks...
Maarin: mhmh, otsad kokku ja väike paus
Maria-Kristiina: kunagi oli liiga palju, räägivad
Maarin: DISAINI- JA ARH KRIITIKA VALMISTUB....
Maria-Kristiina: jaa ja palun, mismoodi me koostööd teha saaks?
Maarin: VALMISTUB...
12:58 PM Maria-Kristiina: kas korraldame tutvumisõhtu: toimetajad, kriitikud, kunstnikud?
või klubi?
kusagil toimetuste lähedal
et ei peaks kaugele kõndima
näitusenupud plaadikülgedel - küsimus Liisalt
Margus has left
Maria-Kristiina: see ei ole teostamatu
12:59 PM jubinad võtavad aga aega, honorarifondi ja sisumahtu ära
Maarin: aga ikkagi neid võiks vahel olla
ma jätkuvalt arvan, et asi pole tähemärgi piirides, vaid sisus
500 tm saab ka öelda sisuka mõtte
see on kindlasti raskem kui heietada 5000 tm, aga ikkagi
lühem on isegi suurem väljakutse
Maria-Kristiina: Marco, sport, rahvakunst, muusika - ilma popmuusikata NB!
jne
1:00 PM seda või?
proovime
1:01 PM Maarin: absoluutselt
Maria-Kristiina: aga pidevalt ei tahakski keegi kuni selle eest kuupalka ei saa
aga artiklikaupa oleks neid PALJU!
Maarin: just
Maria-Kristiina: nii, Heili meilaadress ON:
1:02 PM Maria: suuremaid ja väiksemaid artikleid varieerida oleks siiski oluline
Maarin: mhmh!
Maria-Kristiina: heili.sibrits@postimees.ee [mailto:heili.sibrits@postimees.ee]
Maarin: kõik saame tööle
Maria-Kristiina: tööD
Maarin: vabandust jah
1:03 PM Maria-Kristiina: Sirp on nüüd Ministeeriumi eelarves
Kulkas on vahendid sellevõrra vabad
st kogu SA Kultuurileht
kõigist sihtkapitalidest võeti see riigieelarvesse
Maarin: Gregor Taul
1:04 PM ta kirjutas Artishokki
Maria-Kristiina: ja valdkonna sihtkapital oleks kindlasti rõõmus, kui saaks midagi taolist toetada
Maarin: tuleb siis hakata selle jaoks küsima
Maria-Kristiina: nii, Gregor, kes teeb kindlaks, miks ta peavoolus ei kirjutanud
Maarin: ma küsin :)
1:05 PM aga me saame seda teemat omaalgatusliku meedia blokis arutada
Maria-Kristiina: jah
kirjutajaid ei ole?
NIII
Maria: kriitikustipendium on ju ka spetsiaalselt olemas, aga see on mu meelest vaid väliskriitiku siia toomiseks. selle stipendiumi tingimusi ehk võiks laiendada?
Maria-Kristiina: jah
1:06 PM huvide konflikt kriitikuna...
Maarin: see on absurd
Maria-Kristiina: Ekspressi endine toimetaja oli pigem kuri, kui oma näitusest ei nõustunud kirjutama kuraator
Maarin: selles mõttes, et sa paraku tunned neid, kes midagi üldse teevad
kust läheb sõpruse piir?
Maria-Kristiina: davaite, oleme kõik sõbrad!
1:07 PM Maarin: minu jaoks on probleem pigem ikkagi institutsionaalses topeldumises
Maria-Kristiina: sõbrad sõpradeks, oma asjadest küll ei taha keegi kirjutada, kui aus olla
siis kirjutaks juba katalooge
Maarin: aga seda tehakse ju palju
Maria-Kristiina: noh, päevatöö - kirjutada saab öösel
Maria: thtipeale muuseas on palutud kirjutada sündmustest, millega olen korraldajana seotud. kui keeldun, öeldakse, et ei leita kirjutajaid. aitan siis leida, kui hakkama ei saa toimetaja iseseisvalt.
Maria-Kristiina: ja Kadri meiliaadress on:
Maarin: see on probleem muidugi
1:08 PM Maria-Kristiina: kadri.karro@ekspress.ee [mailto:kadri.karro@ekspress.ee]
kas ruumi saab ka broneerida?
Maarin: TÕMBAME KOKKU
Maria: TÕMBAME KOKKU
Maria-Kristiina: asjalike, ainult asjalikega!
1:09 PM ja tekstidega
Maarin has left
Maria-Kristiina: kvaliteetsete, lühikeste, löövate ja lihtsate tekstidega
aitäh!
paus kuni läheb disainiks
ärge ära minge!!!
1:11 PM Vahepeal väike ülevaade tänastest (ja mõnest eilsest) paberlehtedest:
1:13 PM Postimees: "Kummide vilin Los Angeleses" / "Mati Põldre saab 75" / sport-sport-sport / "Nutikas reporter seikleb jälle" / "Maailma lõpus on pubi"... ja uudisnupp Endla 100. juubeli pidustustest
1:15 PM EPL: "Suu laulab, jalg seisab" / venekeelse pealkirjaga jazzilugu / plaadinupud / sport /
________________________________________ 5 minutes
1:20 PM Maria-Kristiina: EE (eile): Jüri Arrak tähistab juubelit Prantsusmaal / ? Sissejuhatus Eesti geiajalukku / Eestlased peavad end ise maailmale nähtavaks tegema / Arhitektide Liidu sügavad jäljed / Õhuloss - Ehtides maailma / Miks on Eesti ehe maailmas nii hinnatud? / Toidublogi / Lembitu otse Hollywoodist / nupud / Elame linnas, kus enne 1. jaanuari lund ei saja / Kantor Šotimaalt ja absurdist Viinist / raamatunupud / plaadinupud / "Ma räägin sulle loo" / CAMPi katsetused horrorimaastikul / Lähme sõidame, kogu öö on veel ees... / filminupud / Filmitärnid / ...
1:21 PM EPL eile: Tiit Ojasoo: samamoodi ei saa... / Imedemaa kultuuriminister käis kogemusi jagamas / "ohtlik sõit" / sport / ...
Eilset Postimeest kahjuks pole käepärast...


Arhitektuuri- ja disainikriitika

Modereerisid Ingrid Ruudi ja Kai Lobjakas, osalesid Triin Ojari, Karin Paulus, Inga Raukas, Kristjan Mändmaa, Margit Mutso ja Mare Kelpman, kommenteerisid Maria Mölder, Maria-Kristiina Soomre, Maarin Mürk, Margus Tamm ja Indrek Grigor.

Klassikaraadio salvestuse saab mängima panna siit.

In the chat room: aicaeesti@gmail.com

1:22 PM Maria-Kristiina: Disaini- ja arhitektuurikriitika!

kirjutage nt aicaeesti@gmail.com [mailto:aicaeesti@gmail.com] (see on moderaatori laual)

või maria.molder@gmail.com [mailto:maria.molder@gmail.com]

1:23 PM mina kahjuks ei saa teid siia liita

1:25 PM Tere, Karin!

Tere, Inga!

Tere, Kristjan!

Tere, Margit!

Tere, Triin!

Tere, Kai!

1:26 PM ja tere, Ingrid!

10 minutes

1:36 PM aicaeesti: Olete kutsutud sellesse vestlustuppa!

SORRY!!!!

Margus has joined

1:37 PM Maria-Kristiina: nii...

arhitekt eelistab mitte haarata sulge

ja toimetada on neid raske

aga alati saab arhitekti intervjueerida?

1:38 PM ja päevalehtedes arvamusi nad ikka avaldavad

Maria: mis on väga tänuväärne

Maria-Kristiina: jah

sest erinevalt kunstist, puudutab arhitektuur tõesti väga suurt osa kodanikke

1:39 PM näete - isegi RKASi

Maria: kuidas arhitekti ja arh-kriitiku tekstid vaatenurga mõttes erinevad?

Maria-Kristiina: muinsuskaitsest kirjutajaid raske leida?

disainist?

Maarin: hmm?

1:40 PM Maria-Kristiina: disainivõrdõiguslikkus

Maarin: kaasamine

Maria-Kristiina: tasakaalustamine

kunst.ee graafilise disaini eri

Maria: teine teema on see, kuivõrd inimesed teavad, et arhitektuur neid puudutab. aga selles osas arhitektid tegutsevad tõesti aktiivselt, et seda teadmist pärale viia

1:41 PM Maria-Kristiina: jah, ütleks kõrvaltvaatajana, et kiiduväärt

Margus: arhitektuuri ja linnaplaneeringuga seoses on palju skandaale

Maria-Kristiina: disain on minu jaoks viimasel ajal väga ära hajunud mõiste: eile nt oli päevalehes artikkel, et banaanikoored puhastavad vett - on see disain?

1:42 PM Maarin: täiesti õigus

(Mändmaale)

lihtsalt kirjutamine tundub siiamaani nagu ka vähem intelligentne kirjutamisviis

Maria: kui suure lumega katus sisse kukub, siis ka harva tullakse selle peale, et oleks võinud maja professionaalse arhitekti ja inseneri abiga ehitada, mitte ise oma tarkusega...

1:43 PM Maria-Kristiina: disainer, haara sulg!

1:44 PM Inga: äriuudised, PR, professionaalide meedia, laia publiku teemad

Margus: tootedisain ja graafiline disain on ka väga erinevad asjad

1:45 PM Maria: kusjuures graafilisest disainist on viimases disainivaimustuse laines räägitud väga vähe võrreldes tootedisainiga

Margus: tõsi

Maria: aga puudutab isegi suuremat pinnast vast kui tootedisain

Maria-Kristiina: sest tootedisain "toodab"

Margus: tavatarbijale on tootedisain lähedasem. Inimene hangib endale laua, aga mitte plakati

1:46 PM Maria: jah, aga tarbib seda visuaali märkamatult pidevalt

laua ostab kord aastate jooksul

Maria-Kristiina: ja toodab ka

1:47 PM Karin: varem arhitektuur ja kinnisvara seotud

1:49 PM Maria: vananeval publikul on tihti ka rohkem raha, teadlikkus arhitektuurist ja disainist peaks justnimelt nendeni jõudma

6 minutes

1:56 PM Maarin: You've been invited to this chat room!

1:59 PM Maria-Kristiina: kuraator ja autor tunnevad küll oma teost paremini, aga pigem oleks tore, kui kriitik püüaks seda analüüsida, selleks võib autoriga ka vestelda

autor ju tahaks ka dialoogi

2:00 PM Indrek has joined

2:01 PM Indrek: kunstikriitikud vist tunnevad kõik kõiki

2:02 PM Maria-Kristiina: kui ei tunne, siis peale kolmandat teksti on juba kõik teada - elulugu, poliitilised vaated, sugulased...

2:03 PM Maria: vahepeal just oli jutt, et väga suur osa kunstiteadlasi spetsialiseerub arhitektuurile. kas see on müüt? või ei suuda / ei taha nad kriitikat kirjutada?

Maria-Kristiina: nad buumiajal töötasid vist paremates kohtades kui kriitika

Indrek: et kunsti puhul suudab kriitika kõik lähtetingimused ära kirjeldada

Maria-Kristiina: osaliselt vähemalt? sisustusajakirjades nt

Maria: sest väljundit ei olnud, eks

Maria-Kristiina: need vist on nüüd välja surnud

2:04 PM Indrek: ega vist, kriitilisus ka siin vist seetõttu puudu, tundub nagu libe vabanduste tee

Maria-Kristiina: ka Soansi-Kuusiku teemal on tulemas suur kaotus

KHM läks kunstiteadlaseks üle

Margus: kas nad lahkuvad`?

2:05 PM Maria-Kristiina: NB! küsimus saalist!

Kai??? INGRID??? Katrin Kivima tõstab kätt!

Indrek: Nõue saalist - kunstikriitika vajab oma Ahto Mulda.

majadele hinded

2:06 PM Maria-Kristiina: jah, kindlasti kõigile Kulka valdkondadele oma tärnid peavoolumeedias

Indrek: ja 500 tm. kommentaarid igale uuele majale

Maria-Kristiina: elaniku arvustus

Geni ei näita ära seda, kellega sa õhtul baaris käid

2:07 PM ja samas, lihtsam on kirjutada neist, kellega sa õhtul baaris käid, vahel, ka kriitiliselt

(ma olen idealist)

Maria: jah, pärast saab panna arh-büroo veebilehe esilehele - pälvis postimehelt 5 tärni

Maria-Kristiina: või majale

tärnid fassaadile

Indrek: Kunstiteadlastele peaks ülikoolis eraldi loeng olema teemal kes kellega suguluses on

Maria-Kristiina: KATRIN Kivimaa tahab küsida

Maria: uus arhitektuurivool, tärnidega

2:08 PM Maria-Kristiina: ta nüüd sekkub

peaks välja andma uue EKABLi - paremad fotod ja Geni info

2:09 PM Margus: diskussioon on väga arhitektuurikeskseks muutunud

2:10 PM Maria-Kristiina: toimetajapraktika toimub seal, kus toimetus on seksikam... jah, lähme isiklikuks!

2:11 PM Margus: kus siis on? valgusta

Maria-Kristiina: Reet Varblane kommenteerib

nii, kus on Sirbi peatoimetaja?

Maria: kusjuures sellised praktikad toimetustega koostöös on ääretult olulised. just seetõttu, et ajakirjanduse olud ja vajadused muutuvad väga kiiresti, eri väljaannetel on eri profiilid

Maria-Kristiina: aiaiai

2:12 PM nii, meiliaadressid:

reet@sirp.ee [mailto:reet@sirp.ee]

kaarel@sirp.ee [mailto:kaarel@sirp.ee]

margit@sirp.ee [mailto:margit@sirp.ee] ???

Margus: noored ei ilmunud Sirpi kohale

juba 6 aastat

Maria: muusikavaldkonnast toon hea näite, Klassikaraadio praktika, mis ei ole otseselt kriitika, kuid annab hea platvormi uutele meediatöötajatele.

Indrek: Tallinn on ohtlik koht

2:13 PM Maria-Kristiina: kunst.ee peatoimetaja on Andreas Trossek

ka tema on edulugu

2:14 PM triin@arhitektuur.ee [mailto:triin@arhitektuur.ee]

Maria: aga jah, paraku mitmed peavoolumeedia toimetuste juhid ei soovi dialoogi või on sellest tüdinud. seisukohad on lihtsalt niivõrd erinevad. ja kultuuritoimetuste juhid on selles diskussioonis kahe tule vahel, sõltuvad omanike nõudmistest

2:15 PM Maria-Kristiina: karin.paulus@ekspress.ee [mailto:karin.paulus@ekspress.ee]

2:16 PM Indrek: pärisajakirjandus

Maria-Kristiina: aga disainist?

Margus: Kristjan ei räägi midagi

2:17 PM Maria: muide, minu lugupidamine kõigile väljaannete esindajatele, kes täna on kohale tulnud. kohati pole lihtne kaitsta väljaande poliitikat - eriti seda, mida pole ise paika pannud.

Indrek: on viisakas lasta daamidel enne ära rääkida

Maria-Kristiina: jah

aga kunstis, Marco? millal viimati midagi maatasa tehti

jah

2:18 PM klassika!

Indrek: kus me sis elama hakkame kui kõik maatasa

Maria-Kristiina: varemetes

ehitame uued ja paremad

taaskasutame

2:19 PM Indrek: maa all

Maria-Kristiina: põranda all

Margus: nagu EKA

pinnaalused tööd käivad

Maria-Kristiina: oma maja materdame maatasa ja siis lähme teiste juurde elama

peaks lugema analüüse

Indrek: ... pummeldame maha

lähme metsa elama

2:20 PM Maria-Kristiina: analüüsid on vahel kriitilised ja samas maatasa ei materda

Margus: Tartu kureermispraktikad

Maria-Kristiina: räägiks ka lugejast?

kes loeb?

Margus: RKA

Maria-Kristiina: kes tellib halbu maju?

2:21 PM Margus: RKA

Indrek: Kes tellib halba kunsti

keegi ei telli kunsti

kust tuleb siis halb kunst

Maria: haridusest algab siis asi

Indrek: insenerid teevad halba kunsti

Maria-Kristiina: ja vist ka maju?

2:22 PM Maria: kas nad üldse võtavad seda kui kunsti?

Indrek: ma just tabasin ära, et laval olijate seast on puudu inseneride esindaja

Maria-Kristiina: huvitav, kui RKAS loeb Sirpi, kas nad kunstilehekülgi ka loevad?

ärapanemiskultuur

2:23 PM ebatervislik

Indrek: aga erutav ja sümpaatne

2:24 PM Maria-Kristiina: aga tagasisidet?

2:25 PM umbes sama graafik kui kunst.ee?

Maria: hämmastav

Maria-Kristiina: välkreporterid ausse!

püstolkriitikud

tegelikult ka

Margus: nädala maja

2:26 PM Maria-Kristiina: pikemaid lugusid siis võib nädalaid sepistada

Margus: nädala linnaplaneering

Maria-Kristiina: tärnid linnaplaneeringutele

margit@sirp.ee [mailto:margit@sirp.ee] - kordan

2:27 PM Indrek: arhitektuuris ja disainis uudiseid ei ole

Maria-Kristiina: festivalikultuur

disaini laulupidu

Margus: öökultuur

Maria-Kristiina: arhitektuuri laulupidu

2:28 PM Maarin: (mis te teete siin muidu?)

Margus: muuseumiöö, disainiöö, öölaulupidu

Maarin: (natuke krüptiliseks läheb)

Indrek: uudised tuleb ise välja mõelda

Maria-Kristiina: informatsioon on ju kapital!

Maarin: ma mõtlesin selle laste mänguväljakute kohta

2:29 PM et näiteks vo see eritabki omaalgatuslikku meediat

et seal oleks selline artikkel väga ok

millal iganes

ei ole survet ja kohustust olla päevakajaline

Maria-Kristiina: jah... ja ausalt öeldes linnaehitusest ja arhitektuurist võib nt blogimaastikul rikkalik materjal olla, rahvakriitika siis

Maarin: järsku üks reede kellelgi tekkis selline mõte

2:30 PM Maria-Kristiina: Kirjutajad, uu?

Maarin: näiteks Artishokis me kunagi üsna sihilikult jätsime arhitektuuri välja, kuna tundus, et seda juba kajastatakse palju

Maria-Kristiina: tähemärgid, ae?

Maarin: või et seal ruumi ikka jätkub

see oli ka aastaid tagasi

Maria-Kristiina: maksuamet?

mida arhitekt ootab?

2:31 PM Maarin: ma lähen vaatan lõunapausi

supp jõudis ohale

k

Maria-Kristiina: mida ootab LUGEJA?

Maarin: jajah

2:33 PM telefonid välja ehk tohiks paluda

2:34 PM Maria-Kristiina: telefonide omanikud telefonide juurde!

Margus has left

2:35 PM Maria-Kristiina: kust peaks tulema disainiteadus?

kas vorm ja sisu on kooskõlas - disainiteaduse põhiküsimus

is form following function?

2:36 PM Maria: disainijuhtimine? ei?

2:37 PM Maria-Kristiina: juhtimise disain?

2:39 PM Maria: aga paljudes valdkondades on terminikitsikus. tuleb lihtsalt mingeid mõisteid kasutama hakata ja sobivad terminid juurduvad, ebasobivad üldjuhul mitte

Maria-Kristiina: jah, terminid juurduvad ÜLLATAVALT kergelt

2:41 PM Indrek: terminoloogiline ujuvus on üks kunstikriitika omapärasi

Maria-Kristiina: Maarin saali taganurgas näitab kella

supp on soe ja seda on loetud kulbitäied!

2:42 PM vaatluspraktikad ja - kordan - kohtumisõhtud!

sügavtrüki kõrvale ka graafilise disaini praktika

2:43 PM appi, tagareas selgub tõde kunstiteaduse õppekava kohta, mis raputab terve põlvkonna kriitikute elu alustalasid!!!!

me tegelikult ei PIDANUDKI sügavtrükki tegema!!!

Indrek: paber arhitektuur, teksti arhitektuur ...

2:44 PM Maria-Kristiina: kes on meie kuulsad kunstiteadlased?

Indrek: seda me ju just hilhjuti arutasime

Kunstikriitika erialaväljaannetes

Modereeris Maarin Mürk, osalesid Reet Varblane, Andreas Trossek, Liina Siib ja Heie Treier, kommenteerisid Maria Mölder ja Maria-Kristiina Soomre.

Klassikaraadio salvestuse saab mängima panna siit.

In the chat room: aicaeesti@gmail.com

3:39 PM aicaeesti: Olete kutsutud sellesse vestlustuppa!

3:40 PM Maria-Kristiina: algab õnnekonverents!

erialameedia, rääkige

3:41 PM Margus has joined

3:42 PM Maria-Kristiina: Liina jageles EKAs eelarvega, aga kohe jookseb!

Margus has left

3:47 PM Maria-Kristiina: kuhu kaovad kirjutajad?

3:48 PM Maria: paralleel muusikavaldkonnast. kuna päevalehed kajastavad üksikuid sündmusi, siis seda kompenseeritakse ka kord kuus ilmuvates väljaannetes tagantjärele ilmuvate arvustustega. nende ilmumine võib venida kas või pool aastat

kunstis vist sarnane seis?

Maria-Kristiina: jah, kunst.ee võtab pool aastat ühes numbris kokku

3:49 PM aga Sirp ikka iga nädal kirjutab

3:51 PM Tänase Sirbi kunstiküljed: Martin Rünk Epp Kubu ja Maria Aua näitusest, Reet Varblane Feminismist, mis ei ole nišinähtus; Muuseuminõunik Tartu Kunstimuuseumist; EKL avalik kiri; Annika Toots Balti fotost; Ernest Truely Balti fotost; Ene Läkk disainer Tarmo Luisust.

3:52 PM kunst.ee-l ei ole regionaalpoliitikat, Sirbil on, aga omast taskust

3:53 PM Maria: regionaalpoliitika ongi rohkem ERR-i pärusmaa, aga nende korrespondentide valikud maakonnas lähevad jällegi kunsti alal veidraks

3:54 PM Maria-Kristiina: on ju ka maakonnalehed

aga...

Maria: tähendab need ei ole siinse saali huvidega kuigivõrd kooskõlas ilmselt

Maria-Kristiina: enamasti seetõttu, et seal eriti ei ole ka kunstielu

kui oma kultuurikeskuse galeriis ikka pidevalt toimub, ma arvaks, et see kuidagi ka kajastub?

3:55 PM Maria: no Tartus on, räägitakse

Maria-Kristiina: Tartu Postimees tundub kunstiasjadest kirjutavat ka

3:56 PM Maria: aga kuivõrd ERR kajastab seda, mis Tartus toimub

Maria-Kristiina: /selle chatiga saab liituda kui mainida Mariale või Mariale oma meiliaadress. seda võib teha gmailist - soomre@gmail.com [mailto:soomre@gmail.com] või FB-s või siin ruumis /

OP just käis Tartus

3:57 PM kui palju on erialameedial lugejaid? paberil? veebis?

4:00 PM rahvusvahelist infot tahaks jah! korrespondente palun!

4:04 PM Maria: erameediat ei saa kuidagi sundida midagi kajastama või kultuuri mahte suurendama, eriti olukorras, kus riiklikku rahalist tuge sellele pole

Maria-Kristiina: tehniline info: üritan lisada Liisat ja Indrekut

Maria: see on korduvalt peetud diskussioon

4:08 PM Maria-Kristiina: kes on kultuuridiplomaatia sihtgrupp?

4:10 PM Google tsenseerib Indrek Grigorit ja Liisa Kaljulat

4:15 PM Tundub, et siia liitumisega on probleeme

4:18 PM aicaeesti@gmail.com has left

In the chat room: aicaeesti@gmail.com

4:19 PM aicaeesti: Olete kutsutud sellesse vestlustuppa!

4:21 PM Maarin has joined

Maria-Kristiina has joined

4:22 PM Maria-Kristiina: töötab?

Maria: töötab

kas keegi kutsuks nüüd Liisa ja Indreku ka?

4:24 PM Maria-Kristiina: Liisa ja Indrek on väidetavasti offline

müstika

4:25 PM ja nii meil jäigi erialameedia kommenteerimata...

4:28 PM just saabus täiesti uue erialameedia esindaja: kunstnik Jaak Visnap trükileige numbriga sarjast "Minu esimene kunstikogu"

4:29 PM vale puha, vanasti oli kriitikaseminar

4:30 PM aga vahe ongi ju lõputööl - mis on väike teadusprojekt - ja "kriitikal"

isegi kui uurida kriitikat, on see teadus

4:31 PM kirjutamine on praktika

4:32 PM Maria: nojaa, aga omakorda on käärid selle teadusliku kriitika ja reaalse vajaduse vahel, selle vahel, mida eri väljaanded tahavad

4:33 PM Maria-Kristiina: võibolla ka sellepärast, et lugeja on nii müstiline, kujuteldav? lõpuks kirjutatakse oma sõpradele, kes kipuvad olema teised kunstiteadlased

4:34 PM kokkupuude reaalse eluga on hõre, vähemalt otse akadeemiast väljudes?

ja muidugi, mida rohkem elada "kunstimaailmas" sees, seda hõredam see side laia lugejaskonnaga ilmselt on

4:38 PM kui palju on igapäevases toimetajatöös sellist "väljakutset"?

4:39 PM ma tean selliseid inimesi küll

siin saaliski on

4:40 PM nimesid nimetamata

4:42 PM kas kirjutajatele tehakse kriitikaseminare? milline on kunstikriitiku täiendkoolitus?

4:43 PM see on nüüd juba tehnika küsimus

4:46 PM mida teha sõnakuulmatu kriitikuga?

4:49 PM www.kunst.ee

ajakirikunst.ee

5 minutes

4:54 PM Maria-Kristiina: Kes seda erialameediat loeb?

meie?

kes veel?

4:55 PM ja kui palju te jälgite välismaa kunstimeediat?

4:56 PM Maria: vahel on ikka tore teiste valdkondade kriitikat ka tšekkida

ja mitte ainult kriitikat

Maria-Kristiina: nii, nüüd räägime sellest, mis on HÄSTI

4:57 PM aga kui palju filme Eestis tehakse?

ja kui palju näitusi?

4:58 PM Maria: ka filmikriitikuid on ju ikka vaikselt hakatud õpetama BFM-is

teine küsimus, kas need õppinud jõuavad toimetajateni kohe

4:59 PM alati tundub teisel heinamaal rohi rohelisem. ei?

5:00 PM Maria-Kristiina: http://www.luubiall.ee/

Katrin Kivimaa lehvitab!

5:01 PM Maria: pidime positiivsed olema, aga nii palju kui mina olen kuulnud, siis tantsijatel on kehvasti, muusikas on kehvasti, kunstis on kehvasti, filmis on kehvasti. enamasti siis on küss kaasaegsete kunstivaldkondadega. paljud probleemid on samad. ja kindlasti on ka ühiseid häid külgi.

5:02 PM Maria-Kristiina: ja kui nüüd isekeskis rääkida, siis kaasaegse kunsti puhul näiteks - see ei ole ju raketiteadus, peaks olema lihtne kasvõi lühidalt, lihtlausetega seda "paika panna"...

Maria: ja on ka ühiseid võimalusi kokku tulla ja asja parandada

5:03 PM Maria-Kristiina: aga pigem on vist ka hirm, et süüdistused on kõik vanad tuttavad, publiku hoiakud ette teada, nii et esimesed 5000 tähemärki lähevad alati vabandamisele

Maria: :)

Maria-Kristiina: või tõestamisele, et see konkreetne kaasaegne kunst /tants, misiganes/ ei hammusta

5:05 PM no vot

5:06 PM ... kes traktoriga küll midagi peale ei oska hakata

5:07 PM Maria: kas kuraatoritöö ja kriitika omakorda ei ole suhteliselt erinevad asjad? v

Maria-Kristiina: muidugi on

5:08 PM aga kipub nii olema, et kõik teevad natuke kõike

Maria: mahuks vast küll ühe eriala sisse aga spetsialiseerumine ideaalis eri suundadesse

Maria-Kristiina: Eha! :-)

5:11 PM Nimed!

Peatoimetaja v direktor panevad kokku oma meeskonna

5:12 PM oleks pisut ressursimahukas kui igale ametikohale, kus on sisutöötajad, toimuks iga 5a tagant konkurss

aga põnev oleks muidugi

nagu see toolimäng

nii...

5:14 PM Marco, kuluta oma raha ise

5:16 PM inimesi vähe, aega vähe, raha vähe - mida teha?

5:18 PM hei teie, kriitikud, Sirp ootab teie kirjutisi!

reet@sirp.ee [mailto:reet@sirp.ee]

5:20 PM "Ega raha maailmast kadunud pole" (tsitaat juhtivalt kunstiteadlaselt)

5:21 PM kunst.ee hakkab ilmuma 4x aastas - kas see oli unistus või see nüüd hakkabki nii olema?

5:22 PM Berliinis on jõude kunstikriitikuid päris häid saadaval muidu

aitäh

uues lehes "Minu esimene kunstikogu" on Laurentsius

Omaalgatuslik kultuurimeedia

Modereeris Maarin Mürk (Artishok), osalesid Merit Kask (Väike-Ameerika Hääl), Helen Tammemäe (Müürileht), Indrek Grigor (Tartu möliseb) ja Keiti Kljavin (Urbanistide uudiskiri U), kommenteerisid Maria Mölder, Maria-Kristiina Soomre, Liisa Kaljula ja Tanel Rannala.

Klassikaraadio salvestuse saab mängima panna siit.

In the chat room: aicaeesti@gmail.com

5:37 PM Maria-Kristiina: OMAALGATUSLIK MEEDIA

5:38 PM samal ajal jätkub erialameedia töö kuluaarides

5:40 PM kohal: Väike-Ameerika hääl, Müürileht, Tartu möliseb ja UU (?)

5:41 PM parandus, U

5:46 PM huvitavate hobidega inimesed laval

5:47 PM Maria: Uudiskiri U - http://www.linnakeskus.ee/

5:48 PM Maria-Kristiina: peaks looma kirjutajate andmebaasi? parem kui valdkondadeülese

Maarin has left

Maria-Kristiina: tärniga tähistataks need, kes oleks nõus omaalgatuslikus meedias tasuta kirjutama

5:52 PM Maria: rahastamine on pisut ka kultuuripoliitiline küsimus ja eeldab, et erialaliidud näevad väljaannetele vajadust

see lobby eeldab suurt koostööd paraku

5:53 PM Maria-Kristiina: koostööd ka väljaannete vahel ja väljaannetega

enam ei telli, Indrek, tee omad järeldused

5:54 PM sest kultuuripoliitik küsiks loogiliselt - Sirp on, riigi raha eest

erameedia on, eraraha eest

5:55 PM siis see ei ole TÖÖ

nii, aga rääkige sisust - mis teeb omaalgatusliku meedia nii eriliseks, nii huvitavaks?

Maria: just. omaalgatuslikud väljaanded ja nende rohkus rõõmustab kõiki, aga rahastamisel peab tegema valiku. kõigil on õigus kirjutada taotlusi, aga loogika ütleb, et kõiki aidata nähtavasti ei saa.

5:56 PM Maria-Kristiina: Müürileht - 4000

Sirp ligi 5000

Müürileht aastas 24000?

5:57 PM Sirp aastas 250 000?

5:58 PM Maria: see on mingis mõttes okei, aga see mõjutab ka taset. et kirjutavadki siis peamiselt need noored ja vähemate kogemustega, kellel pole veel muu elu vahele tulnud. kas see on ka okei?

5:59 PM Maria-Kristiina: või idealistlikult - kelle jaoks see ongi elu

6:00 PM kasvavad, kirjutavad, siis saavad aru, et ... saab ka ilma (Eesti tüüpiline situatsioon)

Maria: täpselt

sidrunite kiire tühjaks pigistamine

6:01 PM Maria-Kristiina: kuigi miks nii pessimistlikult - võivad tekkida ka uued ja huvitavamad väljakutsed

6:02 PM mis kvaliteediküsimus?

Maria: see ei ole üldistus

Maria-Kristiina: oli küsimus sisust, sest te räägite ainult rahast

ja seda me teame, et ei ole

6:03 PM räägiks just sellest, mida kõike võimaldab see vaba formaat

et pole palgalisi töötajaid

keegi ei sõltu sinust ja sina mitte kellestki

7 minutes

6:10 PM Maria-Kristiina: Maarin, see võiks kohe minna ka mõne päevalehe kultuuriküljele!

järelikult?

6:11 PM Maria: formaadieksperimendid väga teretulnud, eriti kui tekstiliselt ollakse tasemel

Maria-Kristiina: kas Artishok ei võiks teha koostööd nt PM kultuuriveebiga siis?

6:12 PM Maria: aga kui tekst on nõrk, siis vormieksperiment ei ole õigustus ka omaalgatusliku väljaande puhul

Maria-Kristiina: minu lemmikud on vist pildiesseed nt Artishokis... need trükimeedias ilmuks harva

Maria: ja lisan igaks juhuks, et see ei ole üldistus kõigi omaalguslike kohta. samamoodi võib apse esineda ka Sirbis või peavoolus

6 minutes

6:19 PM Maria-Kristiina: disainer?

meediadisainer?

6:23 PM džässiraadio oli kunagi

In the chat room: aicaeesti@gmail.com, Maria-Kristiina Soomre (soomre@gmail.com)

6:23 PM Maria-Kristiina: Tartus

Artišok TV töötajad on Tallinna TV üle ostnud vist?

6:24 PM Liisa has joined

6:25 PM Liisa: Liisa!

sa oled nüüd online!

aega võttis!

6:26 PM jah, Minna Hindi me kaotasime tõesti TTV-le

6:27 PM Maria-Kristiina: jõuvõtete workshop

6:28 PM rannala@gmail.com has joined

Liisa: aga ka ATV probleem oli liigne korralikkus ja kinniolek tavaarusaamades saatest

work in progress

6:29 PM rannala: Tere

6:30 PM Liisa: Joonmeedia liitus

Maria-Kristiina: kahjuks chat pilti ei näita

6:31 PM minu esimene kunstikogu lahkus

Maria: millal järgmine tuleb?

6:32 PM Maria-Kristiina: nad ei öelnud

6:33 PM Liisa: omaalgatuslik meedia peaks hoidma üksteisel kätt

6:34 PM Maria-Kristiina: kultuuriajakirjanduse regulaarne kooskäimine oleks ka hea, tutvumisõhtutest võiks areneda klubiõhtud ja vahetuda siseinfo

6:35 PM rannala: mind ajab "materiaalse võimatuse" kui mõttemudeli taastootmine marru

Liisa: just, tegelikult peaks ka erialameedia hoidma OM kätt ja vastupidi

Maria-Kristiina: see kõlab juba nagu suur ring, kõik hoiavad kõigil kätt

Maria: ja peavoolumeedia võiks hoida kätt pulsil

Liisa: üldiselt egotripi aeg võiks läbi olla küll

6:36 PM Maria-Kristiina: hommikul siin tõdesime, et 1990ndad on tagasi, see seda ei luba

Maria: :)

Maria-Kristiina: aga samas mingid kollektiivsed praktikad oleks nagu jätkuvalt trend

;-)

oiged saalist

6:37 PM rannala: reklaamist ära elav suppkultuurmeedia

6:38 PM Liisa: hübriidid on igati teretulnud

Maria-Kristiina: Kunstikogu tänab rahastajaid Armin Kõomäge ja Robert Kimmelit

ja Eesti Kultuurkapitali

viimaste tänudega ühinevad ka tänase ürituse korraldajad

6:39 PM palju Marina Abramovic maksis?

6:40 PM Maria: see on üldisem probleem, et küsitust antakse väike osa

tee pool projekti

6:41 PM Liisa: aga üks asi, mis võiks tasapisi muutuda, oleks see, et peavoolumeedia ei kasutaks omaalgatuslikku meediat kui toormaterjali, millest ammutades ei viidata

6:42 PM Maria-Kristiina: võimalus paikkondlikku lehte siduda turismiteemaga: http://grapevine.is/Home/ - see eeldaks muidugi ingliskeelsust...

ja siis jõuame me juba rahvusvaheliste omaalgatuste juurde

rannala: marginaalsete summade eest antakse välja marginaalses mahus tekste

Maria-Kristiina: nt http://www.arterritory.com/

6:46 PM Liisa: Maria, aga Artishokist siiski ei saa toidublogi, ma kardan

6:47 PM Maria-Kristiina: aga Müürilehest restoranigiidi?

st turiste on ju ka intelligentsemaid kui see soome laevade leht

äkki see on katmata sihtgrupp

6:48 PM kellega käiks kaasas ka katmata reklaamiraha?

6:49 PM et noh, otsiks loomingulisemalt neid rahastusvõimalusi siis kui valvesponsorid ja Kulka?

halloo!

ühineme kohe ära

Maria: mingi arvustustega ingliskeelne veebileht pidi tulema kultuuriaastal kultuur.info alla. plaanitud mahus ilmselt ei mängind välja

6:50 PM Maria-Kristiina: nüüd kõik kultuuripoliitilised statemendid, mis peavad ajalukku sööbima, marss!

hiljem juba vaba mikrofon ja keegi nagunii ei kuula

Maria: kõigi valdkondade kriitikud, ühinege!

rannala: minu jaoks on päevamõtteks see, mida Heie välja käis, et oleks vaja kaasaegse kunsti terminoloogia-mõistete-sõnavara leksikoni

6:51 PM Liisa: mikrofonid lahkuvad, ei jää muud üle kui koonduda

Maria-Kristiina: ja edasi on ainult suuline ning kirjalik pärimus

MTÜ AICA Eesti

6:53 PM rannala@gmail.com has left

6:56 PM Maria-Kristiina: NII kiired lõpuküsimused: koostöö! koostöö? koostöö???

6:57 PM kõned

AICA on rahvusvaheline kunstikriitikute assotsiatsioon, millele on sündinud rakk AICA Eesti MTÜ, juhatus: Maarin Ektermann, Indrek Grigor, Reet Varblane

6:58 PM liikmeskond? 20+

(mitte vanus, kuigi ka see)

6:59 PM Liisa: AICA alt peale seda välja tulnud kunstikriitika lugemisgrupid koos Artishokiga

Maria-Kristiina: Reanimeerimine on toimunud. Täna diagnostika. Diagnoos on: käed värisevad

7:00 PM lugemisgruppide kõrval mina näen neid tutvumisõhtuid, no päriselt!

aega pole, raha pole, inimesi pole - mida teha?

7:01 PM mis mõte sellel kõigel on?

7:02 PM Liisa: küsimus on, mida saab AICA meie heaks teha? mida me tahame sellest teha?

Maria: üks ideaal on ikkagi ka valdkondadeülene kriitikute ühendus, sest ühiseid lahendamata küsimusi on palju

Maria-Kristiina: Maarin, kui ei ole aega, siis ei saa väita, et pole huvi - aga kui pole aega, energiat ja raha, siis on teised prioriteedid

marksism vist

7:03 PM või see, mida Kati ütleb - on teised huvid, uued väljakutsed

äkki peakski?

(Mariale) - teeks kriitikute ühenduse

7:04 PM aitäh AICAle võimaluse eest istuda EKL volikogus!

Maria: ongi see, et üheski valdkonnas eraldi ei jagu piisavalt aktiivseid liikmeid, kes asjaga viitsiks tegeleda ja kel oleks ühiskondlikku kaalu

koos oleks ehk vägevam?

7:05 PM Liisa: kas meid jagub mitmeks organisatsiooniks?

AICA võiks olla spetsiifilisem kui KTU

7:06 PM Maria-Kristiina: moodustame töörühmad

alaliidud

7:07 PM Liisa: kas meid huvitab kunstikriitika?!

Maria-Kristiina: ja kui, kas kriitika kui praktika või kriitika kui midagi, mida on huvitav lugeda

7:08 PM positiivne programm: kutsuda külla elus inimesi

viimane blokk just rääkis sellest, et ühel hetkel on tasuta töötamine lihtsalt oma saba sööv tegevus, asjad toimuvad, aga nad näivad rohkem kui nad on

7:09 PM Maria: ja see aktiivsus ei kesta alati nii kaua kui nt Artishok

Liisa: mis saab täna 5 aastaseks

7:10 PM Maria-Kristiina: aica-eesti@googlegroups.com [mailto:aica-eesti@googlegroups.com]

aica-eesti@googlegroups.com [mailto:aica-eesti@googlegroups.com]

aica-eesti@googlegroups.com [mailto:aica-eesti@googlegroups.com]

aica-eesti@googlegroups.com [mailto:aica-eesti@googlegroups.com]

aica-eesti@googlegroups.com [mailto:aica-eesti@googlegroups.com]

aica-eesti@googlegroups.com [mailto:aica-eesti@googlegroups.com]

7:11 PM Liisa: braavo, Maarin, selle päeva eest!

Maria-Kristiina: PIDU!!!

ÄRGE ÄRA KADUGE

ÄRGE PÄRIS ÄRA KADUGE

Liisa: ARTISHOK 5!

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back