Estna ja Šurini lai loomaaed

Issanda loomaaias elab liigutav põhjapõder ja palju sitsides-satsides tüdrukuid. Tagaplaanil sooritavad kauneid figuraalkompositsioone väikesed iluvõimlejad. Videopostkaardil seisab ergava kõrbepäikese all üksiku palmi ees rättidesse mähkunud tüdruk ja vist räägib midagi. Ja nii edasi.

Tundub, et Merike Estna ja Maksim Šurin jutustavad mingit lugu. Iga näituse ja näitusel osalemisega avaldatakse vaatajale mingi järgmine detail, järgmine peatükk sellest terviklikust omamaailmast. Filmikunstist ja kirjandusest tuttav võte, mis serveerib fragmentaarseid jutustusi, mille paljusõnalised pealkirjad on nii ülepaisutatud, et ajavad segadusse selgitamise asemel. Jägmist avaldust peab aga tükk aega ootama ning pole üldsegi kindel, et lõpuks avaneb totaalne tervikpilt.

Tumenenud taevas

Hetkel tundub käsil olevat süngem peatükk, mis algas umbes KU galerii näitusel (kevad 2006). Natuke kõhe on, aga põnev ka. Õnneks tundub kõige hirmsam selleks korraks möödas olevat ja seltskond on suundunud paksust laanest KU galeriis valgete pilvetupsudega taevalaotusesse. Malleleisilikest vikerkaartest-sinitaevastest on saanud küll tumenenud, tormi-eelne vaikus, mustas kleidis tüdrukud põrnitsevad vaatajat ja esiplaanil on sünge arstionu kuuldeaparaadiga, kuid eluterved võimlejad jätkavad oma gümnastika-kavade sooritamist, sõjalennuk asendub regulaarselt rahutuviga ja õukonnal taevalaotuses ei jää muud üle, kui ühest äärest teise parvleda.

Selle omamaailma tunneb alati ära salakavala infantiilsuse järgi. Vaataja lämmatatakse lillede ja liblikatega ning valvsus hajutatakse kineetilise kunsti imetrikkidega. Võibolla ei olegi mingit näituselt-näitusele avanevat “lugu”, on lihtsalt barokne kujundite kuhjamine, mis peibutavad vaatajat oma äratuntavusega juba paranoiliste tõlgendusteni, mässivad ta lõputusse sinitaevasse ja kõrbetuultesse. Vaatemängulisest omailmast on jälle üks puzzle-tükk ilmutatud ning nukujuhid Estna ja Šurin võivad tulla eesriide tagant välja publikule kummardama. To be continued…

Maarin

Merike Estna ja Maxim Šurini näitus "Issanda loomaaed on mitmekesine ehk SÕDA JA RAHU",
Hobusepea galerii, 28.09 - 09.10.2006

pressiteadet loe siit

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

24 h perfokas Draakonis

Mis: "RE-DO" - 24-tunnine performance.
Millal: Reedel, 13. oktoobril 17:00 - neljapäev, 14. otoober kell 17:00
Kus: Draakoni Galerii kelder (sissepääs Pühavaimu 3)
Kes: Temporary A/B Ensemble.

Temporary A/B Ensemble'i (Daniel Kupferberg, Eero Yli-Vakkuri, Epp Kubu, Kirke Kangro, Lagle Palo, Simon Haefele, Thomas Geiger) 24-tunnises performance'is paigutub aeg kahte inimese elust üsna tuntud ruumi - kodukeskkonda jõuluõhtul ja töisesse kontorisse. Mida me teeme oma elu jooksul nendes inimlikes ruumides?

24 tunni kestel järgib A/B Ensemble inimese tegutsemise igapäevaseid põhimudeleid. Inimese iha nii turvalisuse ja korra kui kaose järele. Algselt kaootilisena näiv käitumine põhineb pikemal süüvimisel tegelikult kindlatel reeglitel. Kui pikalt talub sama ruum kaost ja korda, ülesehitust
ja purustamist? Kas lammutamine on hea või halb? Kas ülesehitamine on hea?

24 tundi järjest publikule avatud, alates reedest, 13. oktoobrist kell 17.00 kuni laupäeva, 14. oktoobrini kell 17.00. Sissepääs on tasuta.

Materjalid: Mixed Media.

2006 Some rights reserved. Temporary A/B Ensemble (Daniel Kupferberg (dk), Eero Yli-Vakkuri (fi), Epp Kubu (est), Kirke Kangro (est), Lagle Palo (est), Simon Haefele (at), Thomas Geiger (de)

Dokumentatsioon: Riikka Tauriainen (fi)
Tänu: Erik Alalooga, Draakoni Galerii, IDK

Täpsema info saamiseks:
Eero Yli-Vakkuri +372 58415981 eero@storijapan.net
or Simon Haefele +372 56138745 binsh@sonance.net

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Magda Bielesz ja soovid, soovid, soovid

Alates 2. septembrist resideerus MoKSis Magda Bielesz. Selle aja jooksul maalis ta üles eri vanuses Mooste inimeste soove. 30.septembril avas ta nendest soovidest MoKSi koridorgaleriis näituse. Soovide väljendajad saavad oma ülesmaalitud soovid kätte mõni nädal pärast näitust.

“Kui ma olin laps siis ma maalisin üles kõik need asjad, mida ma parasjagu soovisin, nagu näiteks olla parasjagu printsess või et mul oleks koer. Siin tahan ma luua utoopilist õnnenägemust, kasutades värvi kui materjali ülesmaalimaks moostekate soove. Nii saavad nende soovid tegelikkuseks. Asula vahel ringi jalutades palun külainimestel öelda, mis on nende unistus või kõige suurem soov. Seejärel maalin selle soovi üles ja lõpuks saab iga inimene oma soovi endale tagasi.
Minu idee lähtub Jacques Lacani subjektide (objektide) tajumise teooriast. Proovides rekonstrueerida lõuendil teise inimese teadvusest nähtuvat. Selles töös on kõige olulisem tajumine ja katse (väljakutse) liigutada pilti ühest teadvusest teise, me näeme / tajume asju erinevalt. Mõeldes “aken” või “taim” me mõtleme erinevatest akendest ja taimedest. Need üles maalitud unistused võivad erineda unistatud unistustest, aga ma võtsin enesele riski.”

vaata ka MoKSi kodulehelt!


Magda Bielesz
s. 1977 Warsaw, Poola / elab ja töötab Warsawis, Poolas.
1997 - 2002 - õpingud Warssawi Kunstiakadeemias

Näitused (valik)
2006
- Collective Intelligence project File’06, SESI Gallery, S?o Paulo, Brasiilia
- Parkgewusel’06, Max Winter Platz, Wien, Austria
-Prologue 2, ESC Gallery, Graz, Austria
-Panie prosza panow, CCA-Laznia, Gdansk, Poola
-On their own, Zacheta Riiklik kunstimuuseum, Warsaw, Poola
2005
-Preview Berlin 2005, Berlin, Saksamaa
-iPop, Art murmur Gallery, Los Angeles, USA
-Play my life(S), PostsovkkhoZ5, Mooste, Eesti
-the Collective Intelligence project, Art Laboratory- Mars Pavillion, 51 Biennale, Venezia, Itaalia
-Salon Europeen des Jeunes Createurs, Montrouge / Paris, Prantsusmaa
-Videoprzestrzenie' 05, BWA Gallery, Wroclaw, Poola
-the Detroit Film & Video Festival, Museum of New Art, Detroit, USA
- 8 March(S), Zacheta Riiklik Kunstimuusem, Warsaw, Poola
2004
- Outvideo festival, National CCA, Ekatrinburg, Venemaa
2003
- Without a title(S), Zero Gallery, Berlin, Saksamaa
-Sailormoon(S), Zach?ta Riiklik kunstimuuseum, Warsaw, Poola
2002
–Diploma, CCA, Ujazdowski Castle, Warsaw, Poola
-Look at me, GCA- Bunkier Sztuki, Cracow, Poola
-Block. housing state. apartment, Gallery Dzia?a?/Raster, Warsaw, Poola

Auhinnad
2003 – Poola kultuuriministeerium
2005- "Geppert Prize" nominent, Wroclaw, Poola
2006- Poola kultuuriministeerium
2006- Poole kultuuriministeeriumi stipendium "Noor Poola"


Töötab installatsioonide, animatsiooni, maali jt meediumitega.
http://www.magdabielesz.art.pl


Kirjutas Evelyn Müürsepp ja dokumenteeris Magda.
moks.ee

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Väike Raoul, tädi Klaara ja teised

Vaalas on kuni 20. oktoobrini avatud Raoul Kurvitza isiknäitus, millega Kurvitz manifesteerib oma tagasitulekut maali juurde.

„See näitus peaks olema maiuspala kõigile maalikunstigurmaanidele, sest nüüd avaneb võimalus näha alati avangardi lainel olnud kunstniku kokkuvõtet tema omamütoloogiast, mis on viidud üle pika aja taas maalimeediumisse. Samas on kokkuvõtete tegemiseks siiski vara, kuna Raoul Kurvitz lubab hoopis uut manifesti.“ Nii kirjutasin näituse pressikasse. Sellel mõttel ei tohiks siiski lasta end ära petta, sest Kurvitza omamütoloogiat näeb siin siiski, ja mitte vähe. Teiseks on üsna tugev seos Kurvitza 15 aasta taguse maaliga, kuigi kunstnik ise sellele vastu vaidleb.

Näituse vastuvõtt on olnud emotsionaalne: kohati imetlev ja kohati nurisev. K. on päris raskes olukorras, sest peab välja mängima kunstiuuendaja ja lamenti lööva artisti rolli, kes manifesteerib pärast pikka pausi tagasitulekut maalikunsti juurde. Eriti veel kui ta koloriit ei ole enam dramaatiline ja formaat mastaapne. „Lahja kohupiim“, ütles üks kunstisõber. Selline on vorm. Läheme nüüd sisu juurde.

Väljas on sületäis töid, mille K. maalis korraga ja lühikese perioodi jooksul enne näitust. Kujutusviisis tunneme ära ta varasema maali, aga värv on muutunud heledamaks ja figuurid valgel krundil on kohati joonistuslikud. K. on figuratiivsem ja jutustavam kui varem (tööde pealkirjad on kantud lõuendile!). Need maalid räägivad inimkeeli ja kui kuulama hakata, siis isegi enam-vähem artikuleeritud juttu (langedes paiguti küll vabadesse assotsiatsioonidesse – tuleb kiiresti juurde lisada – sellest kohe ka pikemalt).

Näituse pealkiri on „Tädi Klaara ja teised“. Siit algab areng võrreldes K. varasema loominguga: tädi Klaara ei ole lihtsalt sürr kujund, vaid figuur lapsepõlvest, inglise luuraja tädi Claire, kes mudilane-Raouli hoidis, temaga vannis käis jne. See kõik on nüüd täiskasvanu-Raouli maalidel. Tundub, et K. on lasknud minevikupiltidel voolata ja kusagilt sügavalt sisimast tulevad jutustused on leidnud otsekanali lõuendini. Siin on flashbackid minevikku, kus täiskasvanu reaalsus seguneb lapse omaga ja laeb end välja maalidel, kus on olemas ka see kogetu, mis säilis kusagil sõnastamata, reeglistamata kujul (võibolla ei olnud väikesel Raoulil veel piisavalt sõnavara?). Nendel piltidel on sürreaalne tunnetus kõrvuti viimase peal detailitäpsusega (raamatu- ja tänavanimed). Las ütlevad need, kes K. elulugu paremini tunnevad, aga minu arust figureerivad tädi Klaara kõrval ka sireenid ja saatürid K. hilisemast elust. Mälupildid ei hooli kronoloogiast.

Tuleks rakendada psühhoanalüüsi? Muidugi, K. ise ütleb manifestis ka ette, et Lacan, ja ühel pildil ongi visualiseeritud peeglifaas („mina, tema & meie“) ja tädi Klaara on väikesele Raoulile emakuju ja ’väike objekt a’: ihaldusväärne ja kättesaamatu. Jutustuse artikuleeritus, mille enne tuvastasime, sukeldub paiguti mitteteadvuse voogudesse ja ka Lacan ei saa siin enam midagi päästa. Need tööd on täiesti isiklikud ja maalimeediumi puhul ei saa sellest nagunii üle ega ümber. K. on aus ja võibolla sellepärast tundub talle endale, et siinsed teemad on häbitud ja hoiatab „kõrgendatud pahandamiskalduvustega“ inimesi sisenemast. Külastajad K. isiklikku sisekosmost ei jaga ja nende jaoks jääb kujutatu esteetilise sordiini alla, vaid talle endale paistab häbitus teravalt silma.

Kogu näituse kontseptsiooni kokkuvõtmise võtab enda kanda formaadilt kõige suurem töö „aeg&lugu“, kus hiiglaslik ja paks kollane lind keerutab sõnade ja juttude siuglevat saba noka vahel. See töö tundub samas juba konstrueeritud, mõttepingutuse vili, ega ole seetõttu nii huvitav. On ka mõned maalid, mis tahaksid jutustuse lahtrist mööda libiseda, olla pigem mingid tajuseisundid või tarkovskilikud keskkonnatunnetused. Selline on „veel üks uks“ ja mõni veel. Olen kuulnud, et neile, kes ei viitsi K. omamütoloogiasse süüvida, meeldivad just need tööd kõige rohkem. Ülemisel korrusel on väikeseid meditatsioone või hullumeelsusest kantud visioone nagu „kuidas ma kod. Jevgeni K. näolt jäljendi võtsin“ ja „augud minu hommikuses tajumantlis“, aga need ei ole mastaapseks töötatud, jäävadki natuke äratriivivateks vaikeludeks ega taotle suurejoonelist manifestatsiooni.

Lõpuks tundubki, et manifest ei ole tegelikult peamine. Kuigi K. käib sõnadega ümber väga osavalt, räägib näitus ise teist keelt ja teist juttu kui saatetekst, ja räägib, mulle tundub, olemuslikumat, intrigeerivamat ja sisukamat juttu.

Ellu Maar

"mina, tema & meie"

"aeg ja lugu"

"Tädi Klaara ja moosivargad"

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back

Kohtumistesari "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile" kord kuus neljapäeviti kell 18.30

Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskus alustab 12. oktoobril kell 18.30 uudset kohtumistesarja "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile". Eesmärgiks on avada mitmekesise ja tihti vastuolulise nüüdiskunsti köögipool kõige vahetumas vormis, tegijate eneste emotsionaalse ja enesekeskse "ülestunnistuse" kaudu.

Mis tegelased, millised inimesed õigupoolest on siis need kunstnikud, kelle loomingut me galeriides, muuseumides, kodudes, aga samuti lagunenud tehasehoonetes, klubides ja internetis näeme? Miks nad teevad nii, aga mitte naa? Mida nad üldse tahavad ja taotlevad?

Viimastel aastatel on hakanud meilgi levima komme, et kunstnikud oma näitustel ka publikuga kohtuvad. Kunstiteadlikkuse Keskus püüab oma kohtumisõhtutega rajada süsteemsemat "silda" kunstiloojate ja -tarbijate vahele, kaardistades aktiivseid ja omanäolisi autoreid, uuemaid kunstivorme ja püsiväärtusi meie kunstimaastikul. Muuhulgas uuritakse sarja raames, miks mõned asjad on ühele või teisele kunstnikule saanud kaubamärgiks; kust saadakse inspiratsiooni ja võetakse eeskuju; kas performance'it peab tegema alasti; mida kunstnikud arvavad poliitikast; kuidas kunstniinimene raha teenib; mis on postmodernism, kontseptsioon ja narratiiv; mis vahe on kunstniku ja lapse tehtud abstraktsel värvilaigul; millised tehnikad kõik olemas on; kuidas saada kuulsaks; kus kulgevad kunsti ja elu piirid...

Kunstihuvilistele annab silmast-silma kohtumine aga ainukordse võimaluse küsida autorilt OMA küsimusi - ning miks mitte ka vaielda! Erinevate kunstnike etteastetest koostab Kunstiteadlikkuse Keskus virtuaalse "käsiraamatu" kõigile tulevastele kunstnikele, aga samuti kunstiarmastajatele ja -ostjatele (leiab avaldamist portaalis KUNSTIKESKUS.EE).

Esimese, 12. oktoobril toimuva kohtumise esinejaks on Jaanika Peerna - Eestist pärit, nüüdseks pikka aega New Yorgis elanud kunstnik ja kunstiõpetaja. Oma töödes uurib vastne meediadisainimagister mikro- ja makrotasandil tekkivaid rütme ning mustreid. Väljenduses keskendub Jaanika uuele meediale, ühildades selleks nii kunsti, disaini kui tehnoloogia vahendeid. Ometi on ta veendunud, et kunst ei arene sarnaselt tehnikaga üha edasi ja edasi. Kunstiteadlikkuse Keskuses räägib Jaanika Peerna Eestist ja New Yorgist, mikro- ja makrotasandite rütmiotsingutest oma töödes ning sellest, mida ühist on helil, videol, tushijoonistusel, tühjal ruumil ning digitaalsel pilditöötlusel. (vt. ka www.jaanikapeerna.net)

Sari "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile" toimub Sally Stuudio ruumes Tallinnas, Aia 13B/Uus 16 kord kuus neljapäeviti kell 18.30. Kuulama-vaatama on oodatud kõik kunstihuvilised sõltumata east, maitsest ja algteadmistest kunsti kohta. Osavõtt on tasuta. Lähemat informatsiooni programmi, edasiste esinejate ja kuupäevade kohta saab veebist www.kunstikeskus.ee ja telefonil 6418518.

Teksti koostas: Vano Allsalu, edastas: Jane Remm

Voldi lahti / Unfold

Lükka kokku / Fold back