Näitus TARTU POISSMAAL Haapsalus, avanemine!
Kogu ametlik info nagu pressiteade, osalejate nimed, toimumisaeg ja -koht leiab siit:
http://artishok.blogspot.com/2008/07/tartu-possmaal.html
Järgnevalt aga puhas seltskonnakroonika:
avamiskõned kuraatorilt ja muuseumilt
poiss Kiwa lõikab ära kuraatori tuka
ilma tukata on hoopis lõbusam, right!
nägi Maarin
kolmapäev, august 06, 2008
neljapäev, juuli 24, 2008
Guns'n'Roses
Guerilla Gardening
http://www.ekspress.ee/2008/07/24/eesti-uudised/3621-lasnamael-tegutses-oosel-salaparane-aednik
Viimastel aastatel on siin seal meedias ilmunud pealkirju stiilis: "Geriljaaiandus jõudis LAsse", "Geriljaaiandus jõudis Torontosse" jne. Nüüd on siis gerilja-aiandus ka Tallinnasse jõudnud. Tore, olgugi et antud aktsiooni juures napib tõelisele geriljaaednikule omast tagasihoidlikku ühiskonnateenimist (või -õõnestamist, oleneb kuidas vaadata), meie oma kodukootud "salapärane aednik" pole sugugi salapärane, on hoopis tuntud ajakirjanik, kes esimese asjana avaldab enda aktsioonist ajalehes artikli. Seega, tundub olevat rohkem ühekordne fun, kui tõsine tegevus. Aga toimumise fakt iseenesest on positiivne ja annab põhjust natuke nähtuse taustast rääkida.
Guerilla Gardening on suurlinnades üsna populaarne pro-aktivismi võte. Üldjoontes tähendab see taimede loata istutamist avalikule või kasutamata territooriumile - olgu selleks siis sõidutee eraldusribad, avalikud pargid, majakatused või postkastid. Seda, et ka potipõllundus ja kiviktaimla võib kätkeda endas radikaalset poliitilist sõnumit, hakati teadvustama 80te alguses ja tõenäoliselt NYs, sellest ajast pärineb ka termin Guerilla Gardening (terminit kasutati algul küll üsna erinevate asjade tähistamiseks, näiteks väikeaiapidamise kohta üldse), esimestena hakkasid teadvustatult poliitilise illegaalse taimeistutamisega tegelema anarhistlikud ja keskkonnakaitse-organisatsioonid.
Alates 90te teisest poolest on korraldatud massiivseid aktsioone, kus sajad või tuhanded inimesed tungivad öösel mõnele kompaniile kuuluvale tühermaale ning muudavad selle hommikuks lille- ja viljapuuaiaks. Sellised aktsioonid on selgelt poliitilise iseloomuga, aktivistid ise on öelnud, et nad soovivad juhtida tähelepanu linnamaa väärkasutamisele ja linnakeskkonna allakäigule. Niisiis, võitlus avaliku ruumi pärast, kogukond versus eraomand. Ja seda olukorras, kus juriidiliselt võttes on avalik ruum suures osas tegelikult juba erastatud - kõnniteed kuuluvad ühele või teisele hoonele nende kõrval, isegi linnavaated on copyrightitud. Siit tuleb esile geriljaaianduse geniaalne taktika - kogukond püüab "kaotatud" territooriume tagasi võita, neid ühiskondlik-kasuliku töö kaudu ümbermärgistades.
Kõige laiahaardelisemalt ja pragmaatilisemalt on geriljaaianduse ideed rakendanud Brasiilia kardetud MST-liikumine (Maata Tööliste Liikumine). MST on ebaseaduslikult üles harinud ja enda jaoks saaki andma pannud tohutuid riigile või eraomanikele kuuluvaid maatükke. Juriidiliselt põhjendavad nad oma tegevuse legitiimsust, viidates Brasiilia põhiseadusele, mis käseb maaomanikel oma maad adekvaatselt kasutada, teha seda heaperemehelikult ning pidadada sealjuures silmas ka ümberkaudse sootsiumi huve. Niisiis, kui maaomanikud ei suuda täita põhiseaduses ettenähtud kohustusi (jättes maa sööti, palgates võõrtöölisi vms), siis tuleb MST ja rakendab ise põhisedaust kogu tema õigluses ja ranguses. See võib olla vaieldav, kuid kuna MST kujutab endast arvestatavat füüsilist jõudu ning seda seostatakse mitmete veriste vägivallapuhangutega, ei jää paljudel jõukatel maaomanikel muud üle, kui lasta talupoegadel oma golfiväljak üles harida.
See on MST!Geriljaaiandus ei toimi ainult massiliste aktsioonidena, efekti saavutamiseks piisab ka vähesest. Näiteks on UKs kuninglikku Buckinghami palee parki korduvalt istutatud kanepitaimi.
Lisaks on veel muidugi suur hulk geriljaaednike, kes on küll teadlikud oma tegevuse poliitilisest tähenduslikkusest, kuid keda rohkemgi näib huvitavat asja aianduslik külg. Hulga kirjeldusi sellistest rahumeelsetest aktsioonidest leiab Richar Reynoldsi kodulehelt http://www.guerrillagardening.org/. Richard Reynolds, nagu ta isegi tunnistab, pole sugugi geriljaainduse väljamõtleja ega ka kaugeltki mitte esimesi praktiseerijaid, kuid tema põhjalik aiandusaktsiooni-blogi äratas mõned aastad tagasi laia avalikku tähelepanu ning temast on hetkel saanud üks autoriteetsemaid linnaaednikke ning populaarne "avalik intellektuaal". Guerillagardening.org koondab tõsiseid urban-aiandushuvilisi, kellele muuhulgas on äärmiselt oluline, et taimed, mida nad kasvama pannud, ka kasvama jääksid. Ning üle kõige põlastavad nad sellist geriljaaiandust, kus eelkõige tahetakse saada nalja ning taodeldakse lüksnes lühiajalist efekti, "istutatades" taimi neile täiesti mittesobivatesse kohtadesse, näiteks postkastidesse või prügikonteineritesse.
Seda, et tegemist on uue populaarsust koguva aiandusvormiga, näitab kasvõi väljaantud geriljaaiapidamise käsiraamatute hulk, mis omakorda inspireerivad aina uusi huvilisi.
Richard Reynolds
...ja tema õpetusJa lõpuks. Veel geriljadest ja aiandusest.
2006 levis uudis, et Guantanamo Bay vanglast avastati vangide rajatud salajane aiake, kus kasvasid arbuusid, apelsinid, piprataimed, küüslauk ja sidrunipuu. Vangid olid ülimalt ettevaatlikult tegutsedes plastlusikatega salaja maalapikesi harinud ning külvanud maha vanglatoidu seest saadud seemneid. Intsident tekitas ilmsikstulles ametivõimudes nõutust. Inimõiguslaste protestilaine järel otsustati vaadata üle süüdistusest vabastatud, kuid kodumaale saatmist ootavate vangide elutingimused.
Tüdruk Tokyos tomateid istutamas
London
Ülaloleval pildiseerial on näha, kuidas LAs elav Caroline Kim valmistab seemnepomme. Olles vorminud taimeseemnetest ja toitainetest pallikesed, võtab Caroline ratta ja sõidab vabu maalapikesi otsima. Caroline kannab alati kõrgeid kontsi, sest nendega on hea maasse auke uuristada.Artikkel spontaansest geriljapotipõllundusest Tokyos
Intrvjuu Richard Reynoldsiga
Artikkel Guantanamo gerilja-aiast
Margus Tamm
kolmapäev, juuli 23, 2008
If you’ll believe in me, I’ll believe in you
Elnara Taidre, kes viibis sel semestril Edinburghis ja on siia varemgi sealsest kunstielust kirjutanud, saatis kokkuvõtte ka oma kursusega tehtud kaasaegse kunsti näitusest:
If you’ll believe in me, I’ll believe in you
21. juuni – 20. juuli 2008
The GRV Studio 2, 37 Guthrie Street, Edinburgh
Kaasaegse kunstiteooria magistrikursust Edinburghi Kunstikolledži Visuaal- ja Kultuuriuuringute keskuses (Centre for Visual & Cultural Studies, Edinburgh College of Art) läbivate tudengite kureeritud näitus “If you’ll believe in me, I’ll believe in you”1 toob kokku selliste kunstnike töid nagu Erica Eyres (Šotimaa), Sigga Björg Sigurðardóttir (Island), Katinka Simonse a.k.a. TINKEBELL (Madalmaad), ja Lorraine Sue-Fern Yeung (Inglismaa). Näitust avab oma performance’iga Shelly Nadashi (Iisrael).
Näitusel esitatud tööd, mis projitseerivad inimesele omaseid jooni loomade, väljamõeldud olendite ja elutute objektide peale, tekitavad ühteaegu vastikuse ja külgetõmbe, süütuse ja õuduse tundeid. Inimeste kalduvust antropomorfiseerima, inimestama, võib leida mitmesugustes kultuurivormides, Disney filmidest Furry fandom’i subkultuurini, Frankensteini sündroomist avatarideni virtuaalses kübermaailmas. Antropomorfiseerimise mõiste pakub mõjuvat ja rikast kontsepti, mille kaudu kunstnikel on võimalik suhestuda laia teemaderingiga, kaasaarvatud inimeste keerulised suhted loomadega postiindustriaalse ühiskonna ja massikultuuri kontekstis, ning ka meie vastuoluline reaktsioon grotesksetele kuid siiski sümpaatiat äratavatele objektidele.
Opereedides alainimlike, hübriidsete poolloomalik-poolinimlike ning ebainimlike tegelastega, loovad kunstnikud absurdseid, enigmaatilisi ja vahel ka irriteerivaid narratiive. Inimeseks olemine muutub mõjutatavaks ja ebastabiilseks, omistades usu olemust igale järjepidevamale inimlikkuse definitsioonile. Kuid, kui sa usud minusse, usun ka mina sinusse.
Lisainfo
1. Näituse kodulehekülg http://www.embassygallery.co.uk/believeinme
2. Kunstnikud: Erica Eyres http://www.ericaeyres.com ; Sigga Björg Sigurðardóttir http://www.galerieadler.com ; Katinka Simonse (a.k.a. TINKEBELL) http://www.tinkebell.com ; Lorraine Sue-Fern Yeung http://www.lorraineyeung.com; and Shelly Nadashi http://www.myspace.com/shellynadashi.
3. Näitusega kaasneb väike raamat, mis koosneb nii kuraatorite kui külalisautorite poolt kirjutatud tekstidest. Artiklide kogumik pakub vahetuid ja kaudseid tõlgendusi ning kommentaare näitusel tõstatatud teemadele, ning hoomab nii teoreetilisi kui poeetilisi tekste, pakkudes erinevaid arvamusi ja lüürilisi lähenemisi sellistele teemadele nagu antropomorfism, kunstnike omamütoloogiad, abjektsioon. Raamatus on avaldatud reproduktsioonid näitusel välja pandud töödest. 72 lehekülge. Kujundaja Margus Tamm: http://www.tammtamm.net/.
4. Kuraatorid: Angela Beck (Kanada), Kristín Dagmar Jóhannesdóttir (Isand), Elena Damiano (Itaalia), Talitha Kotzé (Lõuna-Aafrika Vabariik), Undine Lang (Sveits), Martine Foltier Pugh (Šotimaa), Elnara Taidre (Eesti), Galya Umansky (Iisrael).
1 Näituse pealkiri on laenatud Lewis Carrolli raamatus “Alice peeglitaguses maailmas”, kus seda fraasi ülteb Alice’ile ükssarvik.
NB! näituse esimest arvustust saab lugeda siit:
http://www.theskinny.co.uk/article/43129-if-youll-believe-in-me-ill-believe-in-you-the-grv
Sigga Björg
Erica Eyres
Tinkebell, Erica Eyres, Sigga Björg_näitusevaade
Sigga Björg
Sigga Björg
Tinkebell
Shelly Nadashi
Kõigepealt - suured tänud kõigile, tänu kellele Artishoki Aastanäitus õnnestus! Kunstnikud, kriitikud, publik - olid väga intensiivsed 10 päeva! Jumal tänatud, aga selleks korraks on see läbi, galeriist õnnelikult kõik välja kolitud ja nüüd jääb üle vaid kataloog kokku panna! Nii et stay tuned!
Vahepeal on aga laekunud mõningaid kaastöid, mida nüüd ka avaldame. Kõigepealt on järjekorras Põlva poeet ja kunstnik RIHO KALL, kes saatis järjekordse luulevormis näitusekajastuse. Seekord TANJA MURAVSKAJA näitusele NEMAD; KES LAULSID KOOS. Palun Riho - mikrofon on sinu!
Tere, Maarin!
Tänan eelmise näitusekaja luuletuse avaldamise eest! Nüüdseks olen juba kindlust leidnud enda idee mõistlikkuses kirjutada kunstisündmustest poeetiliselt. Ei saanudki kaua ringi vaadata, kui sulg hakkas veelgi kiiremini jooksma!
Esitaksin toimetuse puhvrisse juba uue järelkaja ja impressionistliku pikenduse ühele näitusele (Tanja Muravskaja Vaalis), milles lisaks luulevormile olen püüdnud markeerida heli ja üllatuslikke aktsente, mis võivad tekkida mikrofoniga võimendisse rääkides, nagu oli näitusel. Kirjatüki lõppu lisasin märkide tähendust selgitava legendi.
Juhul, kui töö leiab avaldamist, püüa selle vorm blogis hoida eriti võimalikult originaalilähedane!
Tervitustega
Riho
JWdsin isögi lwõpuks =siia==kohale====
äkhm~~~
Nüüd, milh... õlen löbi köinud küik teedmh... , nWib minu minävik mullemh...
kvui vist uimaPilt mwnele Teisele vEnnale,~~~~
kus Töis peaga...~~~
sai dehtud, hrrUMalusi ja nii
mmÕNdagi s'ai nÄhtud
aga mitte märgatud.
Oli siyski Kaah ÜkCikWid=======
Ereödaidh... Hetk'i~~~~~
Ja ma ...uuUUuuh!
teöeöekonnal nüllist wwücheni eh
wüib veel pallju -eh h'Nalj' s'saada.
TULge kÜlla!!=~=~=~=~=~=~=~ ~
Legend:
W – overdrive, ülevõimendatud hääl
= – vilin, undamine
~ – flanger või kaja, reverb
rivis
T. Muravskaja ja Enn Tarto
close up
JA NB! Riho Kallil on hetkel just käimas näitus Tallinna Linnagaleriis!
laupäev, juuli 19, 2008
AINULT TÄNA. HOMSET ENAM EI TULE
Täne, 19.07 lõpetab Artishoki aastanäituse Linnagaleriis Jaanus Samma installatsiooniga "Filter".
Samma teosele sekundeerivad nagu ikka kümme kunstikriitilist teksti, mis teose kohta kirjutatud!
Ja et näituseprojekt kokku võtta, siis toimub TÄNA galeriis ka väike ümar laud, kus kõik osalejad saavad oma kogemused lauale laduda. Korraldajad teevad ka omalt poolt projekti kokkuvõtted ja toovad väljad mõned kerkinud teemad/probleemid.
Pärast toimub galeriis näituse lõpupidu, muusikat valivad MIHKEL KLEIS ja KALEV AAVIK. Cateringi koostab BILLENEEVE.
Ajakava:
12.00 JAANUS SAMMA näituse avaneb külastajale
20.00 arutelu algus
ca 22.00 algab muusika
Tellimine:
Postitused (Atom)
