Laupäev oli Esimene Esitluspäev, pühendatud helile ja seda saatvale videole. + avatud olid heliinstallatsioonid. Meeleolu oli hommikust peale ärev, kuna kunstnike tööd pidid kaema saabuma ka huvilised väljaspool Moostet ja see on alati vastutusrikas moment ning ergutab üldist festivalitempot. Käisid jutud, et Tallinnast tuleb isegi üks 10pealine seltskond ja reedesel tiimikoosolekul olid kirja pandud ka kõik korraldajate saabuvad sõbrad. Näha oli kahte sorti inimesi: ühed, kes sahmisid ringi (performeerijad ja installeerijad) ja teised, kellel oli aega maa ja ilm, kuna peagi algav kellegi teise finiš andis alibi ise mitte midagi teha. Et mitte jalgu jääda, veetsin päeva Manniga köögis hakkides ja viilutades (tulemuseks oli õhtusöök) ja installatsioone sel päeval ei näinudki. Õhtul saabusid ka minu sõbrad ja vaatasime kontserdeid. Kontserdid olid selline....helivisioon, mida saatsid maitsekad abstraktsed videotaiesed. Kõige enam jäi meelde Soome tüdrukutebänd "Õitsev Politseinik", kellel oli tore video (kohaseptsiifiline) ja selline armas kellukese-muusika. Õhtu nael oli grand old man Phil, kes olla olnud ka John Cage sõber ja keda assisteeris tema temperamentnenaine. Kes oli eelnevad päevad käitunud täpselt nii nagu väikesel festivalil esineva staari abikaasale kohane.
Edasi tuli pingelangus ja lõkkeõhtu ja langevad tähed ja ühed soome kunstnikud, kes muidu on Moostes ikka kunsti käinud tegema, ehitasid nüüd ühe taiese karkassist õue peale sauna.
Pühapäev ja pingelangus kestab. Korraldajad-performeerijad naasevad jälle argiellu, mina tulen köögist välja ja vaatan kunsti. Kokku on neli heliinstallatsiooni - on iseosalemist nõudvat, on lihtsalt kohalike helisid edastavat, on poeetilist ruum-emotsioon-heli asja, on mediteerivat mikro-liikumist kaardistavat heli-pilti. Kuna puhas helikunst ei ole kunagi olnud päris minu cup of tea (ma loodan, et see paljastus ei saa mulle nüüd saatuslikuks), siis selleks, et midagi öelda-arvata, pean ma ennast koguma ja oma visuaalkunsti sõnavarast midagi kohandama, mistõttu kogu kunsti kirjeldus jääbki siinkohal üldsõnaliseks.
Maarin
Edasi tuli pingelangus ja lõkkeõhtu ja langevad tähed ja ühed soome kunstnikud, kes muidu on Moostes ikka kunsti käinud tegema, ehitasid nüüd ühe taiese karkassist õue peale sauna.
Pühapäev ja pingelangus kestab. Korraldajad-performeerijad naasevad jälle argiellu, mina tulen köögist välja ja vaatan kunsti. Kokku on neli heliinstallatsiooni - on iseosalemist nõudvat, on lihtsalt kohalike helisid edastavat, on poeetilist ruum-emotsioon-heli asja, on mediteerivat mikro-liikumist kaardistavat heli-pilti. Kuna puhas helikunst ei ole kunagi olnud päris minu cup of tea (ma loodan, et see paljastus ei saa mulle nüüd saatuslikuks), siis selleks, et midagi öelda-arvata, pean ma ennast koguma ja oma visuaalkunsti sõnavarast midagi kohandama, mistõttu kogu kunsti kirjeldus jääbki siinkohal üldsõnaliseks.
Maarin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar