Reede, september 14, 2007

Mõttepark vol 2 Katlas!

mõtteparkide plakat linnaruumis

17. 09
ehk esmaspäeval
toimub Kultuurikatla sügisprogrammi VERTIKAAL raames
mõttepark vol 2:

"Kultuurikatla kui alustava organisatsiooni vabadused ja paratamatused"


Iga alustav organisatsioon peab enda jaoks teatud emaküsimused selgeks mõtlema: kuidas ennast kultuuriväljal positsioneeritakse? Millised on potensiaalsed sihtrühmad? Millised võiksid olla loodava, kolmandast sektorist lähtuva organisatsiooni suhted era- ja avaliku sektoriga?

Klassikalist kultuuritehase formaati edasi arendades soovib alles alustava organisatsiooni Kultuurikatla tuumikrühm loodavat platvormi siduda eelkõige uute tehnoloogiate ja keskkonnateadlikkusega. Linn ootab Kultuurikatlalt ennekõike uute töökohtade loomist (kultuuritööstuse tähe all). Kas enda sidumine kultuuritööstuse mõistega peletab automaatselt eemale osa võimalikke huvilisi? Kas ja kuidas peab potentsiaalne koostöötaja end müüma, et üldse katlasse pääseda? Erasektor on projekti toetamise vastu huvi üles näidanud, kuid kuidas säilitada sõltumatus rahastajate maitsest?

--------------------------------------------------------------

pressiteksti välised isiklikud taustamõtted:

Kultuurikatel on olemas olnud natuke üle aasta ja kogu selle aja on ta ühelt poolt väga pildil olnud ja teiselt poolt, kui hakata lähemalt vaatama, siis ei ole täpselt aru saada, kus maal hetkel ollakse. Avalikkuse ette on jõudnud suuresõnalised ja kohati utoopilised tulevikuvisioonid, nö ideaalplaan, kus Katla puhul ei räägita enam lihtsalt kultuuritehasest, vaid kui "inkubaatorist" (Veronika Valk), "valgustuskeskusest" (Peeter Jalakas) jne. Minu jaoks on põhiline küsimus, et mida need sõnad antud juhul tähendavad? Päevalilled katusel ja oma lasteaed on muidugi igati lahe, aga kuidas seda hoonetekompleksi nüüd konkreetselt täitma asutakse? Kuidas antakse neile sõnadele sisu?
Ilmselt just niisugustele küsimustele vastamiseks sai kokku kutsutud väga prominentse koosseisuga Katla Loomenõukogu (iseenesest väga hea taktikaline samm - suur kogu mõtleb, kuidas võiks tegutseda ja siis tuumikgrupp tegutsebki). Samas nendel paaril istumisel (üldse on vist toimunud 3 tükki), kus ma käsin, sai väga kiiresti selgeks, et nii suure kogu puhul räägivad kõik lihtsalt oma seisukohalt, mis tähendab lihtsalt palju erinevaid arvamusi.
Kogu jagamine gruppidesse (mina kuulusin/kuulun? kunstigruppi) oli juba efektiivsem, vaatasime läbi kõik laekunud teemakohalised taotlused ja arvutasime välja selle sektsiooni tööks kuluda võivad ruumimahud jms. Samas pole sellest midagi hiljem kuulda olnud ja mind uht isiklikult ka huvitab, et mis siis nüüd saab? Millal saab? Taustaks: Artishok taotles Katlasse oma projektiruumi, mida võiks jagada erinevate initsiatiividega. Lause, mida kõik omaalgatuslikud parktikad kasutavad, et "tule ja tee, millal tahad" mulle päris õige ei tundu - Katla puhul ongi võluv just mõte sünergilisest keskkonnast, kus sa võid mitut asja ühe õhtu jooksul koos presenteerida. Ning sul on olemas mingi elementaarne infrastruktuur (mis, tõsi, hakkab Katlasse vaikselt tekkima). Aga ikkagi, kui ma käisin suve lõpus Artishokile siis konkreetselt mingit võimalikku ruumi vaatamas, siis oli suhtumine selline, et jah, tore, aga mida sa toodad? Töökohti? Ei. Toodan midagi sümboolsest, praktiliselt mõõdetamatut ja ei tahaks oma põhirõhku ka kunstialaste huviringide-workshoppide korraldamisele panna (mis kindlasti meeldiks avalikkusele, linnale, erainvestoritele jne, sest "avatud stuudio" ja "kunstnik töötab lastega" on kõige arusaadavamad variandid). Minu üks põhimuresid ongi, et kuidas Katel säilitab selle piiri, et mitte muutuda päris kultuurimajaks (tulles vastu üldsuse soovidele) ja kuidas mitte ära kapselduda? Küsimus pole siinkohal üldse kõrge ja madala vastandamisest.
Ruumi seal vähemalt esialgu tegelikult väga palju ei ole, kuna kaks suurt saali on väga eriotstarbelised, keldri väljaehitamine esialgu tulevikuplaan ning ülejäänud maht on väikeste tubadega endine kontoriblokk. Polymeris on palju avaramad võimalused kohe kättesaadavateks stuudioruumideks, tundub mulle.
Katla puhul on oluline tema seotus konkreetse kohaga - mastaapse hoonetekompleksiga, mis sunnib paratamatult kainelt ja kinnisvaraomanikuna mõtlema. Nii on Katel paratamatult seotud ka kultuuritööstusega, sest peab hakkama end mingil hetkel vähemalt mingil määral ise ülal pidama. Kultuuritööstuse sõna on Eestis endiselt tabu, ning selles nähakse peamiselt poliitikute väljatöötatud kunstlik konstruktsioon, mis vabastab nad vastutusest ning võimaldab kultuuri ennast-ise-ära-majandavaks muuta. Ühesõnaga, a priori halb ja see on uskumatu, milliseid halvustavaid reaktsioone selle sõna kasutamine esile kutsub. Aga kuna Katel ei ole üksnes idee kultuuritehasest (nagu ajas vahepeal Polymeri grupp), mida saaks ükskõik kuhu ümberistutada, siis niisama hakkan-kuskilt-otsast-peale- ja-vaatan-mis-siis-juhtub tegevusplaan ei tööta. Mõttepark püüabki analüüsida, kuhu end siis kahe ülejäänud sektori vahel paigutatakse/kuhu võiks end paigutada.
Positsioneerimise külge käib ka küsimus - mis on Kultuurikatla ja Polymeri omavahelised suhted? Kuigi kumbagi organisatsiooni pikas tulevikuperspektiivis veel päris kindlalt olemas ei ole (Polymer kuulub teatavasti kinnisvaraarendajale Brem), tundub siiski, et Tallinnas tegutseb kohekohe kaks kultuuritehast. On seda Tallinna jaoks liiga palju või mitte? Ametlikult on Polymeri Kultuuritehas MTÜ Kultuurikatel liige - et siis nagu haruettevõte? Alluv? Samas tegutseb Polymer just selle ise-hakkan-kuskilt-otsast-peale loogika järgi juba edukalt mitu aastat.


ajakava:
12.00 Hommikukohv ja tervitussõnad korraldajatelt
I osa Loovuse arendamise keskused
12.15-13.15 Maria Mölder, Katrin Makarov, Imre Mürk, Pille-Triin Männik „Tallinna loovklastrid”
13.15-13.45 Veiko Jürisson „Tallinna loomemajanduse visiooni projekti tutvustus”
13.45-14.15 Mark Sepp Tallinna Linnavalitsusest „Mida ootab linn Katlalt”

14.15–14.45 kerge lõuna Katlas

II osa Kultuurikatla case study
14.45–15.15 Peeter Eerik Ots ja Peeter Jalakas Kultuurikatlast
15.15-15.45 Ragnar Siil “Miks toetab/ei toeta Kultuuriministeerium Kultuurikatelt”
15.45-16.15 Berk Vaher “Kultuurikatla kui alustava organisatsiooni vabadused ja paratamatused”
16.15- Diskussioon


Mõttepark vol 1 toimus 09. sept ja teemaks oli "Kultuuritööstuse praktilisi probleeme intellektuaalse omandi näitel"


Mõtteparke korraldab Artishok (Maarin Ektermann ja Ave Randviir) koostöös Kultuurikatla ja Noorloomaga.


Rohkem kõike:
kultuurikatel.eu
artishok.blogspot.com


Kommentaare ei ole: