Neljapäev, märts 06, 2008

Elnara Taidre, kes resideerub sel poolaastal Edinburghi Kunstikolledžis visuaalkultuuri uurijate keskel, kirjutab Artishokile näitustest, mis silma jäänud.


Richard Wright

Sündinud 1960. a. Londonis, kuid kasvanud Šotimaal, õppis Richard Wright maali Edinburghi Kunstikolledžis (Edinburgh College of Art). 1982. a., umbes kümme aastat pärast lõpetamist sai ta magistri diplomi Glasgow Kõrgemas Kunstikoolis (Glasgow School of Art). Wrighti esimesed figuratiivsed kompositsioonid olid lähedased Picasso ja Matisse’i stiilile ning tuletasid samuti meelde nn “primitiivset” (loodusrahvaste) kunsti, mis on omakorda üsna tugevalt mõjutanud modernismi visuaalset keelt ja ikonograafiat. Wrighti varajastes töödes tuleb kahtlemata esile sakraalne, isegi religioosne varjund, kunstnik on rajanud oma maailma mütoloogilistele narratiividele ja universaalsetele arhetüüpidele.

Umbes 1990. a. muutis Wright oma stiili. Üritades distantseeruda kunsti kui kestvaks loodud objekti käsitlusest ning rõhutada selle haprust, hakkas ta tegema kohaspetsiifilisi, valdavalt ajutise iseloomuga installatsioone, mis kujutasid endast ornamentaalseid seinamaalinguid ning jäid reeglina pealkirjastamata. Kuigi Wrighti monumentaalsed tööd on enamasti lineaarsed, kunstnik on teinud ka väiksemaid “tahvelmaale”, milles pööras rohkem tähelepanu realismi, eksponeerimiskoha kontekstist sõltumata motiivistiku ja “maalilisuse” aspektidele.

Wrighti kunstimeetod seisneb läbitöötatud seinamaalingute peaaegu kaemuslikus valmistamises, kusjuures teosed on määratud peale näituse lõppu olla ülevärvitud, et taastada galerii valget seina. See kaduvate (“dematerialiseeruvate”) teoste produtseerimise projekti põhimõte meenutab idamaistes mediteerimistehnikates praktiseeritud mandalate valmistamise loogikat. Mandala loomisprintsiip põhineb pikaajalisel protsessil, mille jooksul pannakse kokku värvilisest liivast ornamentaalset struktuuri, et seda kohe peale valmimist ühe käeliigutusega hävitada. Selle praktika eesmärgiks on tuletada pidevalt meelde, et meie maailm on mööduv ja illusoorne. Ka Wrighti seinamaalingute tegemisega kaasneb sarnane materiaalsest maailmast taandumine ning selles kontekstis ta töödes sageli esinevat pealuu motiivi võiks tõlgendada memento mori sõnumi võtmes. Põhiline vahe seisneb aga selles, et Wrighti projekte ikka dokumenteeritakse, nii et ta tööd ei kao päris jäljetult ära. Kunstnik justkui mängib kahe kultuuri fundamentaalsete kategooriatega – lääne mälu ja ida maailma-kui-illusiooni kontseptiooniga.

Wrighti seinamaalinguid võib samuti seostada kultuurikihi ideega – kunstnik kasutab olemasolevaid arhitektuurilisi konstruktsioone ja detaile (seinad, laed, väljapääsu sildid jne), lisades keskkonnale uue infokihi. Tema “freskod” näevad välja kui kõikvõimalikest mustritest ja kujunditest koosnevad palimpsestid, mis suhestuvad erinevate ajastute ja esteetiliste süsteemidega: võime eristada arabeske, (neo)barokseid motiive, minimalistlikke geomeetrilisi struktuure ja op-efekte, tüpograafilisi elemente ja art déco stilisatsiooni, motiive kitši ja pop-kultuuri ikonograafiast. Wright on üsna eklektiline, lisaks kätkevad tema tööd endas teatuid esteetilisi nihkeid: mõned ta kompositsioonid baseeruvad hea maitse põhimõttel, nad on väljapeetud, harmoonilised ja diskreetsed, kuid teised tööd toimivad pigem wow-efekti peal, võttes eesmärgiks üllatada või vahel isegi hämmastada oma morbiidsusega.

Tugev ornamentaalne aspekt Wrighti töödes, mida Adolf Loos oleks kritiseerinud kui kasutut ilustust (vaata tema essee “Ornament ja kuritegu”), omandab käesolevas kontekstis väga funktsionaalse, psühholoogilise ja isegi fenomenoloogilise mõõtme. Wrighti “tapeedid” ei ole puhtalt dekoratiivsed, need ründavad hoopis valge kuubi universaalsust ja steriilsust – kusjuures, mitte üritades sellest välja pääseda, vaid transformeerides selle spetsiifilisemaks kohaks. Ornamendi loomus on kahemõõtmeline ja tasane, kuid siin ornament organiseerib ruumi ja muutub selle kaudu peaaegu kolmemõõtmeliseks. Tulemuseks on sugestiivse keskkonna loomine ja vaataja ruumitaju muutmine.



Elnara Taidre


Pildid pärinevad:

1. Richard Wright. Catalogue. Dundee : Dundee Contemporary Arts, c2006.
2. Richard Wright. Catalogue. Newcastle upon Tyne : Locus+, 2000.

Kommentaare ei ole: