Guns'n'Roses

Guerilla Gardening

http://www.ekspress.ee/2008/07/24/eesti-uudised/3621-lasnamael-tegutses-oosel-salaparane-aednik

Viimastel aastatel on siin seal meedias ilmunud pealkirju stiilis: "Geriljaaiandus jõudis LAsse", "Geriljaaiandus jõudis Torontosse" jne. Nüüd on siis gerilja-aiandus ka Tallinnasse jõudnud. Tore, olgugi et antud aktsiooni juures napib tõelisele geriljaaednikule omast tagasihoidlikku ühiskonnateenimist (või -õõnestamist, oleneb kuidas vaadata), meie oma kodukootud "salapärane aednik" pole sugugi salapärane, on hoopis tuntud ajakirjanik, kes esimese asjana avaldab enda aktsioonist ajalehes artikli. Seega, tundub olevat rohkem ühekordne fun, kui tõsine tegevus. Aga toimumise fakt iseenesest on positiivne ja annab põhjust natuke nähtuse taustast rääkida.

Guerilla Gardening on suurlinnades üsna populaarne pro-aktivismi võte. Üldjoontes tähendab see taimede loata istutamist avalikule või kasutamata territooriumile - olgu selleks siis sõidutee eraldusribad, avalikud pargid, majakatused või postkastid. Seda, et ka potipõllundus ja kiviktaimla võib kätkeda endas radikaalset poliitilist sõnumit, hakati teadvustama 80te alguses ja tõenäoliselt NYs, sellest ajast pärineb ka termin Guerilla Gardening (terminit kasutati algul küll üsna erinevate asjade tähistamiseks, näiteks väikeaiapidamise kohta üldse), esimestena hakkasid teadvustatult poliitilise illegaalse taimeistutamisega tegelema anarhistlikud ja keskkonnakaitse-organisatsioonid.




Alates 90te teisest poolest on korraldatud massiivseid aktsioone, kus sajad või tuhanded inimesed tungivad öösel mõnele kompaniile kuuluvale tühermaale ning muudavad selle hommikuks lille- ja viljapuuaiaks. Sellised aktsioonid on selgelt poliitilise iseloomuga, aktivistid ise on öelnud, et nad soovivad juhtida tähelepanu linnamaa väärkasutamisele ja linnakeskkonna allakäigule. Niisiis, võitlus avaliku ruumi pärast, kogukond versus eraomand. Ja seda olukorras, kus juriidiliselt võttes on avalik ruum suures osas tegelikult juba erastatud - kõnniteed kuuluvad ühele või teisele hoonele nende kõrval, isegi linnavaated on copyrightitud. Siit tuleb esile geriljaaianduse geniaalne taktika - kogukond püüab "kaotatud" territooriume tagasi võita, neid ühiskondlik-kasuliku töö kaudu ümbermärgistades.


Kõige laiahaardelisemalt ja pragmaatilisemalt on geriljaaianduse ideed rakendanud Brasiilia kardetud MST-liikumine (Maata Tööliste Liikumine). MST on ebaseaduslikult üles harinud ja enda jaoks saaki andma pannud tohutuid riigile või eraomanikele kuuluvaid maatükke. Juriidiliselt põhjendavad nad oma tegevuse legitiimsust, viidates Brasiilia põhiseadusele, mis käseb maaomanikel oma maad adekvaatselt kasutada, teha seda heaperemehelikult ning pidadada sealjuures silmas ka ümberkaudse sootsiumi huve. Niisiis, kui maaomanikud ei suuda täita põhiseaduses ettenähtud kohustusi (jättes maa sööti, palgates võõrtöölisi vms), siis tuleb MST ja rakendab ise põhisedaust kogu tema õigluses ja ranguses. See võib olla vaieldav, kuid kuna MST kujutab endast arvestatavat füüsilist jõudu ning seda seostatakse mitmete veriste vägivallapuhangutega, ei jää paljudel jõukatel maaomanikel muud üle, kui lasta talupoegadel oma golfiväljak üles harida.

See on MST!

Geriljaaiandus ei toimi ainult massiliste aktsioonidena, efekti saavutamiseks piisab ka vähesest. Näiteks on UKs kuninglikku Buckinghami palee parki korduvalt istutatud kanepitaimi.

Lisaks on veel muidugi suur hulk geriljaaednike, kes on küll teadlikud oma tegevuse poliitilisest tähenduslikkusest, kuid keda rohkemgi näib huvitavat asja aianduslik külg. Hulga kirjeldusi sellistest rahumeelsetest aktsioonidest leiab Richar Reynoldsi kodulehelt http://www.guerrillagardening.org/. Richard Reynolds, nagu ta isegi tunnistab, pole sugugi geriljaainduse väljamõtleja ega ka kaugeltki mitte esimesi praktiseerijaid, kuid tema põhjalik aiandusaktsiooni-blogi äratas mõned aastad tagasi laia avalikku tähelepanu ning temast on hetkel saanud üks autoriteetsemaid linnaaednikke ning populaarne "avalik intellektuaal". Guerillagardening.org koondab tõsiseid urban-aiandushuvilisi, kellele muuhulgas on äärmiselt oluline, et taimed, mida nad kasvama pannud, ka kasvama jääksid. Ning üle kõige põlastavad nad sellist geriljaaiandust, kus eelkõige tahetakse saada nalja ning taodeldakse lüksnes lühiajalist efekti, "istutatades" taimi neile täiesti mittesobivatesse kohtadesse, näiteks postkastidesse või prügikonteineritesse.

Seda, et tegemist on uue populaarsust koguva aiandusvormiga, näitab kasvõi väljaantud geriljaaiapidamise käsiraamatute hulk, mis omakorda inspireerivad aina uusi huvilisi.

Richard Reynolds

...ja tema õpetus

Ja lõpuks. Veel geriljadest ja aiandusest.
2006 levis uudis, et Guantanamo Bay vanglast avastati vangide rajatud salajane aiake, kus kasvasid arbuusid, apelsinid, piprataimed, küüslauk ja sidrunipuu. Vangid olid ülimalt ettevaatlikult tegutsedes plastlusikatega salaja maalapikesi harinud ning külvanud maha vanglatoidu seest saadud seemneid. Intsident tekitas ilmsikstulles ametivõimudes nõutust. Inimõiguslaste protestilaine järel otsustati vaadata üle süüdistusest vabastatud, kuid kodumaale saatmist ootavate vangide elutingimused.

Tüdruk Tokyos tomateid istutamas

London

Ülaloleval pildiseerial on näha, kuidas LAs elav Caroline Kim valmistab seemnepomme. Olles vorminud taimeseemnetest ja toitainetest pallikesed, võtab Caroline ratta ja sõidab vabu maalapikesi otsima. Caroline kannab alati kõrgeid kontsi, sest nendega on hea maasse auke uuristada.

Artikkel spontaansest geriljapotipõllundusest Tokyos

Intrvjuu Richard Reynoldsiga

Artikkel Guantanamo gerilja-aiast

Margus Tamm