Lugupeetavad
Artishokil on rõõm esitleda oma uue ettevõtmise Artishok TV pilootsaadet! Kuna kunstisaated on televisooniekraanilt kadunud, siis ei ole mõtet neid ka pikalt taganutma jääda. Jällegi - netis on ruumi küllalt!
Artishok TV püüab vastavalt oma võimetele lünka täita ning lindistas esimese asjana üles Tartus toimunud vestlusringi Kunstivaba kuu teemadel. Jutuks tuli eelkõige sealsete galeriide ja muuseumi hakkama saamine majanduslanguse tingimustes, kultuuripoliitika ja kunsti rahastamine laiemalt.
Vestlusringis osalesid Markus Toompere, Margus Kiis, Kaisa Eiche ja Indrek Grigor.
Küsisid Maarin Mürk & Kati Ilves.
Filmisid-monteerisid Toomas Thetloff & Pärt Ojamaa
Kunstivaba kuu from Indrek Grigor on Vimeo.
7 kommentaari:
lõigake montaažis küsija küsimused välja või õpetage nn saatejuht rääkima. Ka see kui ta jutule pidevalt kaadri taga peale määgib, segab. Muidu vahva ettevõtmine!
kriitika on idee järgi alati edasiviiv ja ma täiesti tunnistan oma kohati mõõdutundetut parasiitsõnade kasutamist ja püüan end parandada. mida ma aga omaks ei saa võtta, on määgimine.
Njah, kolmveerand tundi ebakonstruktiivset vingumist tõenäoliselt maailma kõige banaalsemal teemal (raha ei anta). Way to go.
Minu meelest on üks küsimus, mille suur osa noorematest kunstnikest / kunstitegelastest võiks endale kuskile nähtavasse kohta suurte tähtedega üles kirjutada:
KEDA SEE HUVITAB?
(Ja kui nagu tavaliselt kedagi peale asjaosaliste kildkonna ei huvita, siis äkki pole asi adressaadi ignorantsuses, vaid sõnumis endas. Ühtlasi pole siis nagu ka legitiimset alust raha nõutada.)
Nagu seltskonna valik ja teema arendus viitasid on ennekõike tegemist galeristide hädaga ja selles mõttes väga praktilise argise probleemiga.
Lihtne oleks öelda, et kui riik arvab, et ei ole vaja (ja kui ei peeta vajalikuks rahastada, siis järelikult ei peeta vajalikuks, sest selge on, et asi ei saa toimida ilma rahata) siis ei olegi järelikult vaja ja tuleks millegi muuga tegelda, aga nii sotsiaalsest inertsist kui ka moraalselt seisukohast ei ole see küsimus päris nii mustvalge. Kunstil ja kultuuril laiemalt on oluline sotsiaalne roll mida tihti julmalt alahinnatakse, kuigi mulle kohati tundub, et seetõttu on kunst üldse mõjuvõimeline - võrdle NSV kus kunst oli rämedalt kinnimakstud ja see kaudu ka rämedalt tsenseeritud. Ja kui absurdselt olulised olid kultuurisündmused ... loen just Olga Ivinska mälestusi Pasternakist - Dr. Živago ilmumine väljaspool liitu… Nobeli preemia jne.
Seega kunsti sõltumatuse jaoks on alarahastamine suisa hea. See on nüüd võibolla minu soov lugemine, aga saate kesksed probleemid on minu arvates ennekõike absurdsused rahastamispoliitikas, nagu galeriide ja kunstnike konkureerimine samale rahale. Ning ühiskonna üldine hoiak kujutava kunsti suhtes, mis on ennekõike tingitud meie haridussüsteemist, mis olles äärmiselt kirjanduskeskne ignoreerib nii kujutavat kunsti kui muusikat, on samuti probleem mida ei saa salata, ja kahtlemata omab see mõju ka kunsti rahastamisele. Inimeste ignorantsuse põhjused ei peitu vaid neis enestes (millisel juhul võiks väita, et kunst on lihtsalt saast ja see tõttu ei huvita), vaid ka neis väärtussüsteemides mida üldisemal riiklikul tasandil ühiskonnas kultiveeritakse.
Mis ma tahan öelda on see, et vingumine teemal oleme alarahastatud ei ole mõttetu. Lasteaedadelt võeti raha ära – raske probleem, ja keegi ei julge väita, et on mõttetu vingumine. Aga kui galeriidelt võetakse raha ära ja galeristid julgevad protesteerida, siis on millegipärast tegemist mõttetu vingumisega.
formaat tuleks rohkem läbi mõelda. Vältigem selliseid ligi viiekümne (sic!) minutilisi epopöasid teemal "raha ei ole" või "kunsti ei väärtustata piisavalt". Signaali - ja oluliselt mõttetihedama signaali - oleks saanud edasi anda ka julgelt vähemalt kolm korda (!!!) lühemaajalisema saatega kui küsimused oleksid ettevalmistatud/konkreetsed ja vastuse kuulamisel saateJuht ka küsimusest lähtuvalt vastajat distsiplineeriks/saadet juhiks. St. vastajatel ei tohi lasta liiga laialt lällama hakata, tuleb seada ajalisi piiranguid ja vastamine vajadusel katkestada kui see enam saate etteseatud raamides püsida ei suuda - saade kaotab vastasel juhul fookuse ja muutub mõttetult tömbiks.
.ja siis muidugi see heli...
Muidu aga - sitaks vinge ettevõtmine! Teemad iseenesest ju väga aktuaalsed. (Eriti oleks oodanud Toompere poolset riikliku rahaeraldamise loogika - või õigemini selle ebaloogika - sügavamat analüüsi..see on tõepoolest haige, mille alusel raha välja jagatakse...nagu selgus poole sõnaga, et jagamise põhimõtted eiravad igasuguseid häid tavasid või on ehk suis seadusega pahuksis)
Ühesõnaga :minge igas mõttes teravamaks ja kruttige omal heli korda ning te lööte Laineid ja Jäneseid!!!!!
Ja kurat - näidake pildis, mis meie kunstiskeenel tegelikult sünnib. Asju ju tehakse küll ja veel..
Lugupidamisega,
Sidekriipsumees
Heliga läks niimoodi, et tegelikult on korralik heli olemas (või no vähemalt märksa korralikum), aga kuivõrd valisime kogenematusest salvestamiseks vale sageduse, siis jookseb see ca. 5 minuti jooksul videoga täiesti sünkroonist välja.
Ehk, me heli probleemi ikka täiesti teadvustame ja püüame järgmine kord paremini ja vast isegi kaamera paremale statiivile ... :-)
Norida võib alati, aga mõelge ikka, tüübid, kunstitelevisioon, mida siin kõike tulevikus teha saab, natuke julgemalt montaaži, heli puhtamaks, ja siit me tuleme, uus põlvkond!
L
Postita kommentaar