Erik Alalooga raporteerib sõnas ja pildis tudengiprotestidest Viinis:
Viimaste nädalate Eesti meediat jälgides võib jääda mulje, et Austria pealinnas Viinis on olukord argiselt rahulik. Purskkaevud purskavad, sümfoonikud viiuldavad ja kõvakübarates kutsarid sõidutavad turiste. Heaoluühiskonnas on kõik justkui paigas, kõik on rahul ja elu veereb oma vaikset rada. Aga oh üllatust! Turistivoldiku kaanele ideaalselt sobiv pilt ei kajasta sugugi fakti, et Viini turvaline elurütm on selgelt häiritud. Kaks nädalat tagasi tundus grupile tudengitele, et neil on õigus enamale, kui ühineva Euroopa haridusstandardid neile pakkuda tahavad.
Ilmutuslik Bologna protsess õgib naeratava maski varjus nii kõrghariduse mahte, kvaliteeti, kui ka kättesaadavust. Bakalaureuse-magistriõppe nominaalaega kärbitakse järjekindlalt ning haridusse tehtavad kulutused vähenevad samas tempos. Kuna olukord oli muutunud väljakannatamatuks, hakkasid tudengid massiliselt skvottima ülikoolide auditooriumeid, klassiruume ja koridore ning õige pea ühinesid nendega ka edumeelsemad õppejõud. Ministrite jutule pääseda ei õnnestunud - küll oli neil asja Brüsselisse uusi korraldusi saama või takistuseks tihe päevakava.
Kuid ignoreerimine ei ole seekord vilja kandnud. Kahe nädalaga on protestivaim kulutulena levinud üle Austria ning 5. novembri seisuga olid samalaadsed protestilained kandunud juba ka Saksamaale, kus Münsteri, Heidelbergi ja Potsdami tudengid on samuti hõivanud kooli ruume ühest küljest solidaarsusest Viiniga, teisest küljest seistes silmitsi samalaadsete probleemidega.
5. novembri õhtul leidis asjade loomuliku käiguna Viinis aset protestimarss ja kõnekoosolek, kuhu oodati ligikaudu 100 000 osavõtjat. Politseieskordi saatel alustas ühest linna otsast liikumist Tehnikaülikooli kolonn, mis korjas Kunstiakadeemia juurest kaasa sealsed meeleavaldajad. Linna teisest otsast liikus neile vastu Viini Ülikooli kolonn koos nende toetajatega.
Ruuporitest hüütud laused, mis kutsusid kodanikke solidaarsust üle näitama, ei kajanud kurtidele kõrvadele. Käigu pealt liitusid kolonnidega Türgi päritolu noored, kilekottidega shoppajad ning säravapilgulised pensionärid. Viini kesklinna olulisimaid tänavaid liikluseks sulgedes kohtusid kolonnid kõrvulukustava vaimustuskisa saatel Stadthalle juures. Sinna püstitatud laval toimunud sõnavõttudes öeldi välja kogu tõde, mis kokkuvõttena võiks kõlada üsna lakooniliselt: haridus kuulub tudengitele, kelleks saada on õigus igaühel. Samuti annavad tudengid endale selgelt aru, et õpingute eesmärk ei ole vajalikul hulgal ECTS punktide kokku ajamine, vaid reaalselt õpingute käigus omandatavad teadmised ja oskused. Loomulikult arutati igapäevastes diskussioonides asju sügavuti ja detailselt, lähtudes hetkeolukorrast ja tundlikematest valupunktidest. Tuleb tuttav ette, kuna endalgi on aastaid haridussüsteemis töötades anus bürokraatia ja reformide poolt üsna välja venitatud. Sellest aga juba edaspidi.
Jooksvat infot protesti põhjuste, meeleavalduste ja skvottides toimuva kohta võib leida aadressilt:
http://unsereuni.at?cat=101〈=en
Erik Alalooga on EKA IDK osakonna dotsent.
Võitlus sita vastu!
Viini Ülikooli auditoorium. Viimase kahe nädala sündmuste staap
Tehnikaülikooli kolonn jõuab Kunstiakadeemia juurde
Skvottivad tudengid
Rikaste vanemate lapsed nõuavad haridusõigust oma teenijatele
Omaalgatuslik köök auditooriumi tagaruumis
Hetk enne kahe kolonni kohtumist
Kunstiakadeemia fassaad
teisipäev, november 10, 2009
Sõnumeid epitsentrist
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
"Loomulikult arutati igapäevastes diskussioonides asju sügavuti ja detailselt"
Miks nende diskusioonide sisust midagi, isegi üldsõnalist kuulda ei ole? Nädalavahetusel Viinis käies vaatasin lennukis Austria meediat ja üldiselt tundub, et kogu protesti põhiline probleem on sõnastamata probleem. Nõutakse tasuta, vaba haridust ja kõigile. See tähendab siis ülikooli peaksid saama kõik kes tahavad, ilma sisseastumiskriteeriumiteta, õppida võiksid nad seal mida iganes tahavad ja loomulikult tasuta. Kusjuures näib, et isegi sellise üldsõnalisusega programmi ei ole keegi otseselt välja andnud, vaid seda võib loosungitest umbes järeldada. See tähendab, on suur meeleavaldus, aga keegi ei tea mille vastu siis ikkagi protestitakse ja mis põhiline, mida saavutada tahetakse?
Ratsionaalne programm puudub täiesti. Nii on ka enesest mõistetav, et ametnikud ei ole valmis läbirääkimisteks, sest puudub igasugune tervemõistuslik platvorm millelt läbirääkimisi üldse pidada.
Programmituse tõttu on lõhenenud ka nii üliõpilaskond ise protesti pooldajateks ja vastasteks kui ka protestijad utopistideks ja ratsionaalsemalt meelestatud kihiks, aga kuivõrd üritusel on tugevad korralduslikud puudujäägid ei suudeta neid kahte kihti sümbioosis toimima panna. (Nii on protestil kaks erinevat Facebooki lehte, esimesel nö. algsel lehel hakkas lokkama valimatu leim, mida keegi ei toimetanud ja kuivõrd lehe looja ei ole teada!!!, siis ei saa ka keegi uus toimetada ja nii lõid osad protestijad uue lehe, et end mitte seostada esimese lehe väljaütlemistega). Ja nii ilmselt juhtubki, et lärmavad utopistid väsivad marginaalseks kontingendiks ja teistel puudub jõu ja surve meede, et midagi muuta. 10000 suudeti hetkeks küll tänavale tuua, aga järgnevate päevade meeleavaldused olid kordades väiksema osavõtjate arvuga.
Probleem on Austrias iseenesest üsna mitmekihiline. Üheltpoolt on see protest Bologna süsteemi vastu, sealt loosung "vaba haridus", teisalt näib, et ülikooli sisseastumise katsed ja kriteeriumid on Austrias midagi ebatavalist ja lisaks kõige on naabritel Sakslastel kõrgharidus ilmselt mingis ulatuses tasuline, mis tingib sakslaste sissevoolu Austria ülikoolidesse.
Sõnaga probleem on kahtlemata olemas, aga distantsilt ja ebajärjepidevalt sündmusi jälgides jääb ennekõike mulje, et inimestele on heaolu lõplikult pähe löönud.
Postita kommentaar