neljapäev, detsember 30, 2010

ART2IS0HOKI AA1S0TAKOKKUVÕTTED

Kiasma selle aasta kaasaegse kunsti mittemõistmise vastu suunatud kampaania


Hüvasti 2010! Lõppevat aastat kunstis võtavad kokku Maarin Mürk, Indrek Grigor, Elnara Taidre, Margus Tamm, Liisa Kaljula, Gregor Taul, Tanel Rander, Kati Ilves, Carl-Dag Lige ja Rebeka Põldsam. Näitus, sündmus, teos, publikatsioon. Tallinn, Tartu, Helsingi, Pariis, Brno, Berliin, New York. 24, 23, 22, 21, 20, 19, 18, 17, 16, 15, 14, 13, 12, 11, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 ...


Maa2r0in M10ürk


Näitus

- Kõik saab korda, kuraator Maria-Kristiina Soomre, Kumu. Väga terviklik väljapanek ja tugev kuraatoritöö, vaatajat kantakse sujuvalt läbi erinevat tunnetuslike massiivide.

- Koridor, Taaniel Raudsepp & Sigrid Viir, Tallinna Linnagalerii. Kuigi kordiori ehitamise Linnagaleriisse teostas palju veenvamalt Margus Tamm oma "See oli parim pidu..." projektiga, siis ometi jäid kummitama trotslikult turvakaameratesse vahtivad Raudsepp & Viir. St oleks võinud olla teine, rohkem põhjendatud galeriiruumi kasutus, aga see viimane tuba mängis jälle välja.

- Kolmkõned, Raivo Kelomees, Hobusepea. Esitada lihtsaid küsimusi, mida keegi enam ei märkagi esitada; ja saada terve hulk vastuseid. Panna see kõik "loosirattasse" ning everything makes sense. Or not.

- Linna kohal, kuraatorid Kadri Klementi ja Helis Heiter, Tallinna Linnagalerii. Projektid, mida Tallinna katustel teostati, polnud kõik ühtviisi tugevad, aga tunnustaks just kuraatoreid teemaga tegelemise eest. Linna kohal on tõsti terve teine elu!

- John Baldessari, Pure Beauty, Met, NY - eriti mõjus oli põhjalik ülevaade tema varasest loomingust 60-70ndatel.


Sündmus

- Artishoki Biennaal Tartus. Kati Ilvesele pärandatud formaat kosus seekord silmnähtavalt - muutis nime, juurde lisandusid artist talkid, see omakorda tõmbas publikut ja tekitas eriti intensiivse maratoni meeleolu. Well done! Nüüd peab mõtlema, mida selle formaadiga edasi teha...

- seminar "Kunstitöötajad, ühinege!" - pea aasta on vahelduva eduga kogunenud väike initsiatiivgrupp, et arutada kunsti kui töö ja kunstitöötajate problemaatika üle. Seminar oli väike vahefinish, loodetavasti uuel aastal saab initsiatiiv konkreetsemad vormid.

- projektiruumi MÄRZ avamine augustis ja toimimine oma esimesel poolaastal. Sündmuseid kui palju.


Publikatsioon

- Eesti kunsti ajalugu V - kuna ei ole veel saanud mahti antud teosega isiklikult tutvuda, aga töö ja kogu projekti suurus on aukartustäratav, siis ütlen ainult - juhuu!

- Nimetaksin siinkohal ära veel raamatud, millega samuti pole jõudnud lähemalt tutvuda, aga uusaasta lubadustes on - Eesti kunstnikud Pariisis (mis siis ikkagi toimus?), Pallas, Kadunud kaheksakümnendad.

- Byproduct. Toimetaja Marisa Jahn. Ülevaade ja uurimus kunstipraktikatest, mis imbuvad kaasajal mitte-kunstilistesse sfääridesse

- Curating and Educational Turn. Toimetajad Paul O`Neil ja Mick Wilson. Paljud kunstipraktikad meenutavad täna pigem haridusprogramme - kuidas selliste praktikate kureerimisega tegeleda jne.

- Dark Matter. Art and Politics in the Age of Enterprise Culture. Gregory Sholette. Ühe minu lemmikautori uus teos, räägib uue kollektiivsuse ja aktivismi võimalikkusest nn ettevõtluskultuuris.

Guido van der Werve. Number kaheksa. Kõik saab korda. 2007. video

Taaniel Raudsepp & Sigrid Viir "Koridor"

John Baldessari




Indrek20Grigori ego10spektiiv aastale


Vabandan kohe ette, et minu käesoleva aasta kultuurisündmuste loetelu on paari väikese erandiga puhas egotripp. Mis paraku või pigem õnneks ei tähenda, et oleksin ise ridamisi tippsündmusi korraldanud, vaid et mul on õnnestunud puht juhuslikult koostööd teha väga võimekate kolleegidega. See viimane, nimelt kõhklematul usaldusel põhinev koostöö väga erinevate inimestega väga erinevate projektide raames on minu läinud aasta isiklik suurelamus.

Artishoki aasta kokkuvõtte vaieldamatu suursündmus on Artishoki biennaal , mida see aasta kureeris Kati Ilves ja majutas Tartu Kunstimaja, mille uueks galeristiks sai mõni kuu enne biennaali siinkirjutaja.
Kümme kunstnikku – ma ütleks, et kokkuvõttes jäid kunstnikud ja kriitikud viiki.
Kümme kriitikut – tour de critique nagu sõnastas Jaak Tomberg. Facebooki kasutajad võisid jälgida väga tasavägist rebimist, kuivõrd viimaste tekstide valmimine jäi biennaali enese raamesse, ei ole täpselt selge, kes siis ikkagi võitis ja mitu osavõtjat välja langes (sama kehtib kunstnike kohta).
Kümme päeva järjest näituste vahetamist – vabandan veelkord kõigi heade kolleegide ees, kellele nende päevade jooksul sitasti ütlesin.


Nii biennaali kui käesoleva aasta võimsaim kunsti taies oli Jevgeni Zolotko “It’s Time to Take The Ceilings Down”, mis koos mõned aastad laagerdunud Toomas Thetloffi “Tõde ja õgiusega” leidsid käesoleval aastal tee Tartu Kunstimuuseumi kogusse – neid võiks ilmselt pidada aasta kunstiostudeks. Kahju, et Thetloffi “Ettevaatust, aste!” Pariisi näituselt ära varastati, see oleks muuseumi kogu märksa olulisemalt rikastanud, samas võiks seda vargust koos Kevadise Tartu noore kunsti kevadoksjonil näitusel Berit Renseri foto kinnikatmisega nimetada aasta kunstiskandaaliks, milles poliitiliste tõmbluste asemel paras annus romantikat.

Sündmuste rubriigist väärib esiletõstmist veel ka Rael Arteli ja Kaisa Eiche poolt läbi viidud Tartu Kunstikuu konverteerimine Kaasaegse kunsti festivaliks ART IST KUKU NU UT. Kuivõrd festival tõotab aga alles järgmisel aastal omandada oma tõelised vormid, siis piirdun kommenteerimise asemel vaid äramärkimisega.

Paranoilisest hirmust minna kaasa riikliku ajuloputusega lugesin see aasta väga vähe. Üks kahest ilukirjanduslikust tekstist, mida siiski lugemata ei saanud jätta, oli Anti Saare “Tekste siledast ruumist”.


Täpi käesoleva aasta i-le pani “Kunstiministeeriumi” nimelise saate Klassikaraadio eetrisse jõudmine ja selle raames siiani taskuhäälingu saatena toiminud kolumni "Tartu möliseb" pääsemine ERR-i eetrisse. Jääb üle vaid leida vastus küsimusele, kumb siis ikkagi on rohkem underground kas Artishok või Klassikaraadio.



Elna2ra0 Tai1dre0


Näitus

- "John Constable. Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" ja "Kõik saab korda" Kumus: väga positiivsed näited nii vanema kui kaasaegse väliskunsti toomisest Eestisse - tuntud nimed, heatasemelised teosed, vaatajasõbralik eksponeerimine

- Kaarel Kurismaa objektid linnaruumis PÖFF-i festivali raames: tore näide kunsti käimisest "rahva seas"


Teos

- Flo Kasearu “Esc” Kunstihoone galerii näitusel (ühisnäitus Tõnis Saadojaga)

- Aili Vahtrapuu naervad objektid Hobusepea galerii näitusel

- nooremate tegijate esinemised näitusel "Muutuv maalikunst" - Tõnis Saadoja, Neeme Külm ja Alice Kask, Martini


Sündmus

- Artishoki aastanäitus - eriti õnnestus Artist Talk'ide formaat

- MÄRZ projektiruumi käivitamine

- galerii Metropol tegevus koostöös rühmitusega "Vedelik"


Publikatsioon

- Rael Arteli näituse "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel" publikatsioon - üks väheseid kaasaegse kunsti teemalisi publikatsioone, kus tekstid on täismahus esitatud ka vene keeles

- "Pallas" ja "Eesti kunsti ajaloo" V köide, mis kokku annavad ulatusliku sissevaate Eesti kunstiajaloo ühe oluliseimasse perioodi

Galerii Metropol



M2arg0us Tam10m


Näitus

Küllap kahe asjaolu kokkulangemisest - kümnendilõpust ja masust - tingitult annavad peamiselt tooni recyclingud ja konserveeringud. Milledest saab teha tugevamaid ja nõrgemaid komplekte. Ja nimetada neid ülevaadeteks, kokkuvõteteks, tagasitulekuteks, asjade seisudeks ja Eestimaa värvideks. Või siis jagada artefaktid maalinäitusteks ja videokunstinäitusteks.

Värskema kraami produtseerimises paistavad ülekaalukalt silma EKA fotokateedri tudengid.


Teos

Ühtne Eesti. Kuigi see oli teatritükk, siis voolas asi kokkuvõttes üle žanripiiride meediaprovokatsiooniks. Poliitikud on masohhistid. Arvamusliidrid on lambad. Maksumaksja ostab pileti.


Sündmus

1. koht:
Mul on tõesti piinlik. Ma löön silmad maha. Aga no tõesti. Ei olnud, no tõesti ei olnud huvitavamat kunstisündmust siinmail sel aastal, kui AB2.

2.-3. koht:
Berliini biennaal ja Brno biennaal.

Parim debüüt:
MÄRZ projektiruumi avamine. Oli vaja.


Logistikasaavutus

Ahtila, Abramovici ja Creedi sissetoomine.


Publikatsioon

Tuntud raamaturiiuli-hitile ilmus prequel: „Nosy Nineties. The Beginning“ (vt. ka „kadunud kaheksakümnendad“). Ning lähiaastatel on oodata sequeli „Nosy Nineties. The Return of The Nosy Nineties“ (vt ka „nurjatud, nurjunud, äranullitud ja nunnud nullindad“).

Asteriskilt on ilmunud uus Vikerkaare artiklitekogu. Näeb ilus välja. Tundub tark.

Väliskirjandusest

Etteruttavalt

Nimelt valmis Antonio Negril uudisteos. Pealkirjaks „Arts and...“ ...no mis te arvate? Õige! „Arts and Multitude“!
Amazoni müügiletile jõuab küll alles kevadel, aga e-Fluxist loetud intekas oli lubav. Nimelt resideerub Negri suure osa ajast Veneetsias, kus teadupoolest pole suurt muud midagi teha, kui jälgida biennaalide vaheldumist. Ehk siis, meil on lõpeks ometi üks staar-intellektuaal, kes on actually näinud kaasaegset kunsti ning kunstist rääkima hakates ei hakka heietama ikoonimaalist või ilu olemusest renessanssmaali näitel. Ootame huviga.

Berliini Biennaali meediakampaania oli päris intrigeeriv. Sõnatu, krüptiline, fragmentaarne ja "kõike olulist" ütlemata ja näitamata jättev.

Not published yet



Li2isa0 1Kaljula0


Näitus

Uncanny. Surrealism and Graphic Design Brno Graafilise disaini festivalil
Mis teeb hea uurimusliku näituse? A muuseumitöötajalik obsessiivsus materjali läbi töötamisel B (veidi) riskantne hüpotees. Rick Poynori kureeritud uncanny näitus küsis, kas sõdadevaheline tšehhi sürrealism, kuuekümnendate-seitsmekümnendate Tšehhoslovakkia film ja filmiplakat ning tänapäeva alternatiivmuusikavideod moodustavad ühe narratiivi, ja kui jah, siis kuidas see käib, kuidas saab avangardi keelest popkultuuri keel, ühesõnaga ühe uncanny lugu läbi Karel Teige, Toyeni ja Štyrsky kuni Švankmajeri ja Sagmeisterini välja.

Next to Nothing EKKM-is

Kättemaks Kunstihoones

Helen Meleski Lööme korra majja Draakonis
Nutikas lähtekoht (poststrukturalistlik uurimus korrast), sümpaatne kunstnikupositsioon (paluda erinevas eas ja erineva taustaga inimestel asjad laual oma käe järgi korda sättida) ja enesekindel low-fi esteetika (teibiga eraldatud ala asjade sättimiseks, otse seinale kleebitud foto ja kõrvale teibitud tekstid - hea idee saab ka kalli vormistuseta hakkama).

Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja 21.05.09 ja 14.06.09 Kunstihoone galeriis
Kui kasutada kunsti puhul sõna lumm - ja ka skeptilisemad ja küünilisemad meist tunnevad seda aeg-ajalt - siis see on see noore kunsti näitus sel aastal.

Tartu Kunstimuuseumi näituste programm 2010: Kaarel Kurismaa, 21. sajandi eesti kunst, Litokeskus ja eesti kaasaegne graafika, klaasikunst, Pallas, Tanja Muravskaja, noor Raul Rajangu. Ära tüütab, et keegi ei tea, mis Tartus toimub.

Jaan Klõšeiko kultuurilooline autorirubriik "Rohkem kui on näha" Vaal galerii kodukal.


Teos

Eksklusiivsed kümme päeva Kaarel Kurismaa kineetilisi objekte Tallinna kõikides kinokohtades. Eriti teades, kuivõrd habras nõukogudeaegne tehnoloogia nende sees tiksub, kui palju tööd nõuab nende ülespanek ja käigus hoidmine.


Sündmus

Louise Bourgeois lahkumine 8´(

Karin Hallas-Murula lahkumine 8-/

Artishoki biennaal 8-)

März projektiruum ja sealne kunstikriitika lugemisgrupp 8-P


Publikatsioon

Eesti kunstiajalugu V. 1900-1940. Koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Kadunud kaheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis. Koostanud Sirje Helme. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2010
On minu tagasihoidlik veendumus, et Eestis tehakse liiga vähe kunstiteadust, muuseumid on hõivatud tihedate näituseprogrammidega, akadeemiad õpetamisega. Mistõttu mul on nende kahe raamatu üle hea meel (kunstipublikatsioonide osas oli üldse haruldaselt viljakas aasta). Ühtlasi tähendavad mõlemad töömahukad sarjad, et järgmised viis aastat on perioodiliselt ilmuv kunstikriitika ja kunstiteadus rohkem noorte kirjutajate päralt. Ja see on hea, sest siis noor põlvkond ei kibestu, vaid teeb tööd.

Egon Friedell. Vanaaja kultuurilugu. Kreeka kultuurilugu. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Kui vanaaja kultuurilugu lugeda, siis Friedellilt. Proovige!

Charles Baudelaire. Mõtisklusi minu kaasaegsetest. Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa, 2010
Pole kuigi palju eestikeelset kunstikriitika klassikat, rääkimata eestikeelsest maailma kunstiteooriast. 40 aastat hiljem imetleme ikka veel Visarite samizdat tõlkealmanahhe - respekt ja r.i.p., Kaljo Põllu.

Rosalind E. Krauss. Perpetual Inventory. The MIT Press, 2010
Mulle Octoberi seltskond meeldib (ja ka MIT teeb kunsti vallas väga head tööd), meeldib kultuuriteooria ja kunstiteaduse vahekord nende kirjutistes, Art Since 1900 on siiani mõnus lapata ja alati, kui sellelt seltskonnalt ilmub midagi uut, on see pluss.

Sürrealistide mängukaardid näituselt "Uncanny..."

Helen Melesk

Flo Kasearu

Kurismaa(d) Plazas

Louise Bourgeois




Gr2e0gor T1au0l


Chanel mainis mingisugusel vestlusringil, et tema jaoks lõppesid 90ndad 2005. aastal. Küllap on nullindatega samamoodi - vara on neid kuhugi paigutada või matta, kui seda üldse vaja teha on. Aasta esimene pool möödus EKA varemete vahel mütates, teine oli lihtsalt letargiline, ju siis vastavamaitseline valik ka all pool.


Näitused

* Leonardo da Vinci arvatav autoportree Kadrioru lossis. Totaalne Umweltide palagan – kellele on lauajupp toiduks, kellele toidualuseks, kellele ikooniks, kellele tulehakatiseks, kellele hauaks. Või mida arvanuks geeniusest omal kohal maja peremees Peeter I? Nüri palgi ehmatavalt terav mõju. Kümme punkti õhtumaa südametunnistuse ja absurdi eest.

* Artishoki Biennaal. Oli nagu oleks Kalevipoega illustreerinud.

* Skulptuuridetudengite näitused Raja tänaval. Varakevadel valmistati Raja tänaval kolmel päeval makette eesti skulptuuri klassikasse kuuluvatest teostest. Neid sai süüa ja need olid võrratud. Hiliskevadel toimus Rajas interaktiivsete skulptuuride näitus. Just selline, nagu üks koolitööde näitus olla võiks: eksperimenteeriv, aga ühist joont hoidev; originaalsust taotlev, kuid krampideta; kartulipüstol, kuid eluohtlik.

* “Lühiajaline, suuremõõtmeline” Raadi pargis. Jalutaja õnn.


Teosed

* Flo Kasearu “Esc”. Valge hobune liugleb läbi linna. Hüpnootiline segu Juri Noršteini “Siil udust” ja Astrid Lindgreni “Mio mu Miost”.

* Flo Kasearu “Best Before is Over”.

* cnopti perfokas EKA viimasel peol. Ma ei näinud seda, aga ma loodan, et see oli lammutavate peade vääriline. Nii räägiti.

* Pedalto osalusperfokas Polymeri augustikuisel Globaalsel Konteineril. “Nagu koer!” ütles ta, ja oli, nagu jäänuks häbi temast kauem elama.

* Johnsonite “Untitled” Artishoki Biennaalil. Leonardo kandikule sarnane kondensaator ja põhjatu supipott. See, kuidas I.G. galerii sulgedes tekstid vabaks raius, oli iseenesest sada korda vägevam lammutamine kui EKA lõhkumine. Kirglik ja fataalne nagu kreeka eepos. Aga see polnud veel kõik. Hiljem I.K. küsis galeristilt, et kui lugeda läbi üks artikkel, siis milline? Saades vastuseks Tombergi, luges Johnson artikli kuulekalt läbi ja tuli mõned minutid hiljem tagasi tantsides. Nii üks kui teine kui kolmas kui neljas tabasid naelapea pihta.

* Tundmatu autori trafarett Tartu Linnaraamatukogu seinal. Tartus tehakse üldse head tänavakunsti.

* Seaküla Simsoni Arvo Pärdi “monument” Rakveres. Pronksist on võimalik ka installatsioone teha. Õieti võiks ära mainida ka antikangelase Tauno Kangro “Korstnapühkija”, mis sadadel inimestel lõplikult kopsu üle maksa ajas. Tulemuseks head asjad nagu LIFT11 ja Korstnapühkija vastu suunatud aktsioonid.


Sündmus

* EKA maja lammutamine. Olen Artishokile juba pikemat aega võlgu artikli, mis mälestaks kadunud maja, jagaks muljeid lahinguväljalt (s.t lammutatavast majast) ja tuletaks inimestele meelde, kui nõme või rumal see lõhkumine oli.

* 52 üllatust ja ideed. 52 projekti autorile jagati teostusteks 10 000 krooni, tulemuseks aasta jagu meelelahutust poolele miljonile inimesele. Kroon näo peale on ju. Akustilised uisud, PARKing Day, helisev bussijaam, Bassein, Raekoja platsi toolid, Lokaalraadio jne jne jne. Hirmus mõelda, et “Korstnapühkija” valmistamine maksis orienteeruvalt 200 000 krooni. Ma arvan, et iga linn peaks oma “52” käima lükkamiseks spetsiaalse fondi looma. Tasub ära.

* Märzi avamine. Maarinil on nii väga õigus, et inimesed peaksid usaldama ajutisi ettevõtmisi. Eriti meeldivad mulle Märzi lugemisgrupid.


Publikatsioonid

* Asteriski nime all kirjastatud Margo Niidu ja Elisabeth Klementi toimetatud ja kujundatud “Vikerkaar”. Ja kõik muu Asteriski lettidel.

* Eesti kunsti ajaloo 5. köide.

* KKEKi “Kadunud kaheksakümnendad”.

* AERi Maurice Merleau-Ponty “Nähtav ja nähtamatu”

Artishoki Biennaal

Raja tänava näitused

Suuremõõtmeline Lühiajaline

Tammsaare

PARKing Day

Flo Kasearu. Best Before Is Over

I.G. vs Untitled

EKA lammutamine. Monumentaalmaali klass - hävinud 100%

März



Ta2nel0 Rande10r



Näitus

Arvestades olukorda, et üle pika aja muutus kunst rahva seas populaarseks just Enn Kunila kunstikogu eksponeerimise tõttu, võiks kaasaegsest kunstist olulise näitusena avalikkuse ette tõsta Kumu näituse "Muutuv maalikunst", mis ei muutnud kunstimaailmas kahjuks midagi.

Kunstielu sees toimus sel aastal palju häid näitusi, mille keskele pole avalikkuse retoorikal (olulisusel, tähtsusel, esiletõstmisel, jne) asja. Isiklikult liigutasid mind Anna Hintsi "Sundmõtted".


Teos

Sigrid Viiru ja Taaniel Raudsepa näitus "Koridor" kui kontseptuaalne kunstiteos, mille alla kuuluvad ka kõik projekti kaasatud institutsioonid ja nende kohta kehtivad müüdid.


Sündmus

Artishoki biennaal


Publikatsioon

-

Anna Hints



K20ati I1lves0


Näitused

6. Berliini biennaal, Berliin, kuraator: Kathrine Rhomberg

Olafur Eliasson, Inner City Out, Martin-Gropius-Bau, Berliin

Paul Kuimet, In Vicinity, Hobusepea galerii, Tallinn

Johnson ja Johnson, Nothing Left to Save, Draakoni galerii, Tallinn

2. Artishoki biennaal, Tartu Kunstimaja, Tartu, kuraator: Kati Ilves

Sophie Calle - Rachel, Monique, Palais de Tokyo, Pariis

Kõik saab korda, Kumu, Tallinn, kuraator: Maria-Kristiina Soomre


Teos

Born Free - lugu+video (M.I.A+Romain-Gavras)

Club Estland, Marco Laimre

Electronic Sundown, Anna Tuvike

Common Tactics, Tõnu Tunnel


Sündmus

James Elkinsi loeng KUMUs


Publikatsioon

Kadunud kaheksakümnendad, KKEK

Vikerkaare lugemik/kogumik, koostanud Elisabeth Klement ja Margo Niit

Charles Baudelaire. Mõtisklusi minu kaasaegsetest. Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa, 2010


Olafur Eliasson

Tõnu Tunnel

Anna Tuvike




Carl2010-Dag Lige


Näitus

"Kõik saab korda" - KUMU, kraator M.-K. Soomre - kosutav, mitte religioosses, aga kõige sügavamas üldinimlikus võtmes. Parim nüüdiskunsti näitus Eestis pärast Toomiku isikunäitust Kumus 2006 või 2007.


Teos

"Suudle mind" - Kristi Kongi, Holger Looduse jt. Antonio Claudio Carvalho juhendamisel teostatud protsessuaalne ja kohaspetsiifiline seinamaal KUMU-s näitusel "Muutuv maalikunst", kuraator E. Komissarov. Pärast näitust mõtlesin: selles töös on mingit rahulikkust, mis mõjub väga hästi. Pole lõpetatuse pitserit, laseb hingata. Pole sellist asja eriti tundnud viimasel ajal kunstisaalis.


Sündmus

Eesti Kaasaegse Kunsti Liidu ning EKKM-i intensiivistuv tegevus. Imetlen inimesi, kes kirglikult ja hästi teevad seda, mis neile meeldib ning on seejuures professionaalsed ning valmis vastutama. Vastutus on võtmesõna.


Publikatsioon

"Üldkunstiajalugu 5. kd". Arhitektuuritekstid lugesin juba läbi. Mõni ütleb, et konservatiivne kirjutusviis, aga baastekstidena päris head. Laiemale publikule suunatud tekstidena toimivad igati hästi, eriti Mart Kalmu omad, kes on tunduvalt vähendanud oma stiiliajaloolisi mõttekäike ning rõhub rohkem sotsiaalsele ja institutsionaalsele kontekstile. Heas mõttes soliidne raamat.

Kristi Kongi, Marta Stratskas, Holger Loodus, Lauri Eltermaa, Antonio Claudio Carvalho. Suudle mind. 2010



2Rebeka0 1Põldsam0

Tere,

Kuna minul eriti suuri kunstielamusi sel aastal polnud, millest ma veel kirjutada tahaks, jätan seekord aastakokkuvõtted vahele.

Häid jõule ja head vana aasta lõppu! :)
Rebeka

15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mulle meeldivad eriti need nullid, ühed ja kahed kirjutajate nimedes, loodetavasti oli tahtlik. ja rebeka aastakokkuvõte on vaieldamatult parim, nõustun.

margus ütles ...

Ühed ja kahed ja nullid on muidugi piinlik viga. Õnnetu juhus. Inimlik eksitus.

Aga olulisemast. Mis me nüüd siis teeme? Eelmisel aasta kuulutasime Bernshteini aastaks ja tore oli. Aga nüüd on nii, et selgelt enim skoorib meie oma biennaal... Piinlik olukord. Käsi tõrgub iseendal kätt surumast.

lassebosse ütles ...

Jah, vabandame ühtede, kahtede ja nullide pärast kullakallite kirjutajate nimedes!

MAIS, BUT, ABER: AB-l (6 häält) on tihedalt kannul Eesti kunstiajalugu 5, Kadunud kaheksakümnendad ja März (kõik 4 häält). Ja kolmandat kohta jagavad Kõik saab korda, Koridor ja Muutuv maalikunst (kõik 2 häält). Suruks näiteks neil kätt!

lassebosse ütles ...

Ah, tagasihoidlikkus pole voorus, Kati & tiim, tubli töö!

lassebosse ütles ...

Ja kuna Artishokis on traditsioon, et aastakokkuvõtete võitja saab võimaluse teha suveks Artishok TV saade, siis Kati ja Maido, you now know what you need to do! ;)

Anonüümne ütles ...

Surun iseendal ja kallitel kolleegidel kätt, ja video tuleb!


Kati

Anonüümne ütles ...

palju õnne võitjatele!

gregor

cd ütles ...

"Blue Collar Blues" Kunstihoones oli ka äge. Nagu ka "Räägime rahvuslusest". Aasta esimese poole asjad kipuvad ununema kui uued elamused peale tulevad.

cd

lassebosse ütles ...

Edetabeliseis veelkord, 10 kriitikut leidsid:

I Artishoki Biennaal (8 häält)

II Eesti kunstiajalugu V, Kadunud kaheksakümnendad, März projektiruum, Kõik saab korda (5 häält)

III Vikerkaare kogumikteos, Flo Kasearu "Esc", Muutuv maalikunst (3 häält)

maarin ütles ...

kusjuures alati on nende aastakokuvõtetega häda, et kirjutad ära ja siis tuleb (teiste kokkuvõtteid lugedes) meelde palju toredaid asju... ma tooksin ka last but not least välja EKKMi järjest hoogustuva institutsionaalsemaks kasvamise (see on natuke nagu utoopia ehitamine - teeme päriselt nüüd sellise institutsiooni, mis põhineb kuraatoriväljapanekutel, on rahvusvaheline, kaasaegne, ei pea enda olemasolu koguaeg õigustama jne) - ja EKA hoone lammutamine - ikkagi oli nuuks! Kahju, et meil ei õnnestunud siia seda nekroloogi saada maja kohta...

Anonüümne ütles ...

CD - Blue Collar Blues jäi tegelikult (avamise järgi) üle-eelmise aasta sisse. Igatahes oli see minu 2009 topis täiesti olemas. :)


Kati

Anonüümne ütles ...

Mina sooviksin toetada Eesti Rahva Muuseumi näituse "Muuseum näitab keelt" esitamist muuseumiroti auhinnale, ei tea kohe, mida ära teha või kuhu kirjutada, et see tunnustus teoks saaks. Äkki oskate noored inimesed aidata?

Helmi

margus ütles ...

Täname toetamast. Aga Muuseum Näitab Keelt näitusega on kõik korras, see kandideerib ihaldusväärsele Muuseumiroti aastaauhinnale.

Anonüümne ütles ...

Igatahes minu paremad soovid ja et teil oleks head õnne, kui lugupeetud telesaatejuht Marko Reikop tänavuaastased muuseumirotid välja kuulutab!

Helmi

lassebosse ütles ...

Muuseumirott 2010 näituse kategoorias:

I VULKAAN – LOOJA JA HÄVITAJA
Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumi galeriis

II-III EESTI KUNST PAGULUSES
Kumu kunstimuuseumis ja MUUSEUM NÄITAB KEELT Eesti Rahva Muuseumis

Napikas!!!