Kolmapäev, august 22, 2012

Kunstikriitiku treeninglaagri aruanne

Seoses Artishoki biennaali raames toimuva tour de critic’i algusega viibis kunstikriitik Indrek Grigor eelsoojendusena 19.07.-29.07. kahenädalases treeninglaagris MoKSi residentuuris Moostes. Artishokil on hea meel vahendada alljärgnevalt sportlase enese koostatud ülevaadet laagri elust ja oma üldvormist.




Esimese päeva pärastlõuna ja õhtu möödus rahulikult enese sisseseadmise, materjalide jaotamise ja algeliste lugemisharjutustega. Kuid juba öö hakul ründas esimene toimetaja.
Järgmised kaks päeva olid täielik piin. Lugeda ei saanud ega üritanudki. Sundisin end äärmuslike vahenditega kirjutama, kuid tulemused olid pigem keskpärased. Skeemidest ja joonistest hoolimata ei allunud tekst mingile kontrollile. Iga alapunkti lõpus (kokku sai kolm), lubasin enesele, et järgmisest punktist alates võtan kursi teoreetilistelt arutustelt konkreetsele strukturalistlikule analüüsile, aga mis ei õnnestunud, see ei õnnestunud. Teise päeva lõpuks sai kergelt alamõõduline lugu siiski kokku millega pärast mõningast kõpitsemist isegi rahule võis jääda. Ka keeletoimetus kiitis loo kõigest hoolimata üldiselt heaks. Toon alljärgnevalt ära väikse valiku toimetaja kommentaaridest:
Nii, siinsed parandused põhjustas n-ö kategooriaviga, mille teed, tuues kõrvutusaluseks ühelt poolt aktandi (seikleja, kafkalik v heinsaarelik tegelane) ja teiselt poolt (iseloomu (episoodilisus).
Indrekul on stress, siinjuuresid ja sealjuuresid hakkavad korduma.
No way!
Muinasjutt justnimelt on “päris” – ta ei ole päris
Siin minu meelest üks väga oluline moment, mille jätad tähelepanu alt välja: nimelt, et emotsioon, mida kunst eeldab, peaks olema päris – ja mitte “päris” – erinevalt n-ö kaasamängust mängu situatsioonis. Või Sa ei nõustu?
No siin vb juba vastadki mu probleemile. Seega minu poolest kõik ok.
Norin: oled 100% kindel, et taotluseks pole rõhutada just elutegelikkuse tinglikkust?
‘Ümberseadistatavad’? Praegune lahendus ei kõlba kindlasti.

Lõpp hea, kõik hea, ent kaks päeva tööd laagri tingimustes ja selline tulemus... See ei mõjunud ausalt öeldes eriti julgustavalt.

Edasi läks hetkeks lõbusamaks. Alustasin Kunstimisteeriumi järgmise saate ettevalmistustega süvenedes Aleksander Kiossevi enesekolonisatsiooni käsitlevatesse tekstidesse. Poolteist päeva üsna tulemuslikku tegevust, kuni saabus taas ähvardusena laagrieelsetest lubadusest tingitud kohustus esitada kandidatuur maailmameistrivõistlustel oslemiseks. Vana rasva pealt laabus see aga lõpuks siiski üllatavalt ladusalt, ning tulemusel ei olnud viga. Ehk võiks öelda, et esimene nädal kulus sisuliselt soojenduseks.

Teise nädala alguses ähvardas esialgu taas agoonia. Minu ees laiutas Tõnis Vindi esteetiline universum millega ei osanud midagi peale hakata... Uurisin teda nii ja naa, aga ühtki nurka ei suutnud leida, alustain paberile küsimuste kirjutamisega, selgitamaks välja uuritavate tekstide dominante, aga ka see ei tahtnud kuskile viia, Kuni teispäeva õhtul toimus järsku avanemine. Tundsin kuidas maaailm väga tasavägiselt aga siiski tervikuna kontrollile alluma hakkas. Järgnes palavikuline kirjutamine koos adrenaliini puhangust tingitud võimetusega magada.

Neljapäeva õhtuks kujunenud olukorda iseloomustab ilmekalt järgnev väljavõte isiklikust vestlusest: “"Sain Helme just retsitud, nüüd valida kas alustan Komisaarovi artikliga või teen Taidrele enne otsa peale."

Igapäevane rutiin oli selleks hetkeks juba enamvähem välja kujunenud. Äratus kell 10, kell 12-17 töö stuudios, maksimaalselt kolme tee ja tualeti pausiga. 17-19 õhtusöök, 19-00 töö, seejärel kuni 5 km. jalutuskäik väljas ja 15 vertikaalset kätekõverdust, 01-03 töö.

Laagri eelviimane päev, ehk laupäev 28.07. oli ametlik puhkepäev. Moostes toimus sel puhul rahvapidu, lubasin omale mõned koduõlud ja sašlõki ning veetsin aega selgitades Roosale Panterile kui suurepäraseid metodoloogilisi võtteid Eha Komisaarov Vindi analüüsi juures rakendab.

Kokkuvõttes valmis laagris veedetud aja jooksul reaalselt küll vaid kaks väiksemat artiklit, aga lugesin end täielikult sisse enesekolonisatsiooni teooriasse ja sain valmis suurema osa Tõnis Vindi kumu näitusega kaasnenud albumi artiklite retsensioonist, ning julgen väita, et olen viimase paari aasta parimas vormis.

MÄNGUD VÕIVAD ALATA!



Liikumisskeem esimesel nädalal.


Liikumisskeem teisel nädalal.


Mina ja Vint.


Mina ja Roosa Panter




1 kommentaar:

lassebosse ütles ...

Aga see on ju puhta tore päevik jälle, kui välja arvata see, et sain Sinu käest täna teada, et Kormašovi ei ole enam.

Liisa