10.-14. august 2013 toimus tänavakunstnike festivali Sõnum Seinal raames näitus "Viirastus", mis toimus endises Pulsi õlletehases Pühavaimu tänaval Pärnus. Näitusel osalesid Tallinna ja Tartu tänavakunstnikud MinaJaLydia, Pintsel, Viktor Gurov, Carl-Robert Kagge, TAF ning Edward von Lõngus. Näitust kureeris Marika Agu.
Näitus „Viirastus“ toimus endises õlletehases, mis ehitati õllepruulija Heinrich Ferdinand Pulsi initsiatiivil 1897. aastal. Punastest tellistest hoone on küll mitukümmend aastat vaevlenud heaperemeheliku hooleta, kuid sellevõrra enam sobib see kontekstiks tänavakunstinäituse korraldamisel. Näitusehoone mahajäetus toetab üldist tänavakunsti esteetikat – tulenevalt vahelagede puudumisest, avanevad vaated mitmele tasandile korraga, paljastades muuhulgas kandekonstruktsioonide võrestikku; leidobjektid, kivikuhilad, rooste jms simuleerivad muljet linnamaastikust. Hoonet võib käsitleda kui industriaalset mänguväljakut, mille etteantud tingimusi põimida fantaasiaga.
Pühavaimu 17 hoone füüsilised omadused langevad kokku tänavakunstniku tavapärase töökeskkonnaga, olles harjunud tegutsema eelkõige tänavatel ja mahajäetud majades. Aeganõudvate ja suuremõõtmeliste tööde tegemiseks pakuvad viimased turvalist ümbruskonda, kus segamatult aerosoolvärvidega vihistada.
Fotode autorid: Marika Agu, Teddy Puusepp ja Timo Toots.
Carl-Robert Kagge
(s 1989)
"1999"
Ruumis tekib olukord, kus värviikihi alt viirastuvad autori noorpõlves kogetud esmased kokkupuuted grafiti-kunstiga. Need kirjad olid kindlate subkultuuride eneseväljendus- ja ka defineerimisvahendid ning osaliselt tänapäevani säilinuna, etendavad nad eesti tänavakunsti arengus tähtsat rolli, olles mõjutanud terve generatsiooni kunstnikke.
 |
| Sissepääs näitusele |
Fotode autorid: Marika Agu, Teddy Puusepp ja Timo Toots.
Carl-Robert Kagge
(s 1989)
"1999"
Ruumis tekib olukord, kus värviikihi alt viirastuvad autori noorpõlves kogetud esmased kokkupuuted grafiti-kunstiga. Need kirjad olid kindlate subkultuuride eneseväljendus- ja ka defineerimisvahendid ning osaliselt tänapäevani säilinuna, etendavad nad eesti tänavakunsti arengus tähtsat rolli, olles mõjutanud terve generatsiooni kunstnikke.
 |
| 10-aastane Carl-Robert (vasakul) hoidmas joonistust "RAP IS COOL!" |
Viktor Gurov
(s 1989)
"Ümmargune kogemus"
Tänavakunsti taustaga Viktor Gurovi lapsepõlv on möödunud industriaalsetel mänguväljakutel Kopli mahajäetud majades, mis võib olla üheks oluliseks põhjuseks, miks teda alati taolistesse hoonetesse tagasi tõmbab. Lagunenud, hüljatud hooned pakuvad kutsumata külalisele erilist katarsist - hooned, millest on lugematul hulgal möödutud, kuid millesse pole kunagi sisse pääsenud, pakuvad kostituseks pimedust, ohtlikkust, tolmu ja rõskust. Antud töö on justkui sellise kogemuse taasesitus – fotol näeb Gurovit ronimas Tallinnas Telliskivi tänaval asuvasse veetorni, ülesse silinderlikust hoonest.
Pintsel (s 87)
MinaJaLydia
Tänavakunstniku topeltidentiteet avaldub markantselt Tartu tänavakunstniku MinajaLydia aliases, olles ühtaegu nii üks kui teine. Seda kahetisust on ta väljendanud stenciliga Myrtle Corbinist – portreega polümeelia sündroomiga naisest, kelle neljajalgsus on viide MinajaLydia topeltidentiteedile. Myrtle Corbini geenimutatsioon on ühenduslüliks veaesteetika printsiibile, mis avaldub tänavakunstniku hiljutises loomingus. Veaesteetika ehk ootuspärasuse lõhkumine krüptilise nimega mehe Maharajadhiraj Maharaja Mahimahendra Maharao Raja Sri Sir Umed Singhji II Sahib Bahadur (nime lõpp) portrees on selle üheks näiteks.
TAF (s 1986)
Edward von Lõngus
Viktor Gurov
(s 1989)
"Joon Heinrich Ferdinand Pulsi õlletehases"
Kuna maja liigendus tundub esmasel kohtumisel üsna segane, on hoones teeviit, mis juhatab vaatajat liiklema trajektooril, mis viiks kõikide näitusel esitletud tööde juurde. Justkui arterina mööda maja jooksmas, teenindab toru selle ruume. Püüdes luua selgust esitletud tööde asupaikades, lõhub toru omaenda toimimisprintsiipi vingerdades pealtnäha ebaloogilist rada pidi.
Tänavakunsti taustaga Viktor Gurovi lapsepõlv on möödunud industriaalsetel mänguväljakutel Kopli mahajäetud majades, mis võib olla üheks oluliseks põhjuseks, miks teda alati taolistesse hoonetesse tagasi tõmbab. Lagunenud, hüljatud hooned pakuvad kutsumata külalisele erilist katarsist - hooned, millest on lugematul hulgal möödutud, kuid millesse pole kunagi sisse pääsenud, pakuvad kostituseks pimedust, ohtlikkust, tolmu ja rõskust. Antud töö on justkui sellise kogemuse taasesitus – fotol näeb Gurovit ronimas Tallinnas Telliskivi tänaval asuvasse veetorni, ülesse silinderlikust hoonest.
Pintsel (s 87)
"Käsi käib"
praegu Koidu, järgmine Koskla - mis oskad sa kosta
oma mõtteid ka võiksid vahel vähekene kasta
siis tunned kuidas nad ärkavad ellu
veidi veel ja vaikusesse tekibki melu
pole hullu kui lolli naeratust oma mollil
hoiad veeretades lumepalle õhtuses trollis
ennast tutvustad teistele kui reaktsioonikontrolle
- suht juhm - puht ehe, tõeline elukunst
pintslitõmbed eluhetkede vahel
pane punkt
MinaJaLydia
Tänavakunstniku topeltidentiteet avaldub markantselt Tartu tänavakunstniku MinajaLydia aliases, olles ühtaegu nii üks kui teine. Seda kahetisust on ta väljendanud stenciliga Myrtle Corbinist – portreega polümeelia sündroomiga naisest, kelle neljajalgsus on viide MinajaLydia topeltidentiteedile. Myrtle Corbini geenimutatsioon on ühenduslüliks veaesteetika printsiibile, mis avaldub tänavakunstniku hiljutises loomingus. Veaesteetika ehk ootuspärasuse lõhkumine krüptilise nimega mehe Maharajadhiraj Maharaja Mahimahendra Maharao Raja Sri Sir Umed Singhji II Sahib Bahadur (nime lõpp) portrees on selle üheks näiteks.
TAF (s 1986)
 |
| TAFi tääg/teos soniga poisist, mida leidub lugematul hulgal üle Eesti, kuid senini ainult mitte Pärnus. |
 |
| TAFi viimane töö Linda tänaval Tartus |
 |
| Edward von Lõnguse töö tõrvapapil. |
Viktor Gurov
(s 1989)
"Joon Heinrich Ferdinand Pulsi õlletehases"
Kuna maja liigendus tundub esmasel kohtumisel üsna segane, on hoones teeviit, mis juhatab vaatajat liiklema trajektooril, mis viiks kõikide näitusel esitletud tööde juurde. Justkui arterina mööda maja jooksmas, teenindab toru selle ruume. Püüdes luua selgust esitletud tööde asupaikades, lõhub toru omaenda toimimisprintsiipi vingerdades pealtnäha ebaloogilist rada pidi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar