Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus käis Jekaterina Degoti ja David Riffi kureeritud esimese Bergeni Assamblee näitusel "Monday Begins on Saturday". Tegime seal pilte ja märkmeid, mida soovime teiegagi jagada.
Bergenisse otselende ei ole. / There ain't no direct flights to Bergen from Tallinn.
Ikka on tore välismaal neid samu nägusid näha, keda kodumaal koguaeg näed.
Avamisel esines bänd Oy Division, kes tantsutas rahvast vene-juudi anekdootide taustal.
Bergeni Assamblee 11 näitusest umbes pooled olid kujundanud Studio Miessen arhitektid. Need samad, kes tänavuse Eesti paviljoni Dénes Farkase näituse "Evident in Advance" Veneetsias.
Pildil on installatsiooni vaade galeriist Entrée. Institute of Political Hallucinations. Christian von Borries. "I'm M", 2013.
Vaade Rom8 galeriile ehk Institute of Tropical Fascism (iga näitus oli nimetatud millegi instituudiks). Pildil huvitav tehniline lahendus osale Inti Guerrero kureeritud uurimusest "Men amongst the Ruins: A Curatorial Research on a Tropical Experience of Fascism", 2012-2013.
Lisaks näitustele külastasime ka kalaturgu. Mees tänavalt leidis, et Rebeka ja need kalad on ühte nägu. See kompliment tekitas küll hea koduse tunde.
Pilt KODE 4 asuvast Institute of Anti-Formalism näituselt. Pildil ei ole Dénes Farkas, vaid hoopis end rõõmsaks sotsiaal-demokraatlikus ühiskonnas üleskasvanud kunstnikuks tituleerinud Ane Hjort Guttult. Seeria nimi on "Static Dynamic Tension Force From Counterform", 2009.
Bergen asub keset fjorde, ookean ei ole kaugel. Kõndisime ka ühte mäkke ja pidasime väikse pikniku.
Punase risti poes müüdi muuhulgas pulmakleite. Siin kaks pruuti. Nad on seal ilmselt juba 2009. aastast abiellumas, kui Norras abielu sooneutraalseks vormistati.
Sümpoosium toimus USFis, mis nägi välja selline. Seal asus ka Institute of Zoopolitics, kus oli eksponeeritud osa kuraatorite raamatukogust, inspireerivaid pilte Hans Holbeinilt ja Jan Peter Hammeri video "Tilkum", 2013, mis heitis valgust vaalade, delfiinide ja maaväliste olendite uuringutele alates Teisest maailmasõjast. Seal üks lugu rääkis väga sümpaatselt liikide vahelistest suhetest inimese ja delfiini vahel teaduse nimel.
Näituse üks peamisi teemasid oli sovetlik marksism ja lääne marksism esines sümpoosiumil meile ei keegi muu kui Karl Marx.
Okei, tegelikult on see tunnustatud kunstikirjanik ja õppejõud Jan Verwoert, kes arutles ihade üle, ülikoolide ja tudengite suhete üle; küsis, mis siis ikkagi on institutsionaalsusel ehk kogemuste ja oskuste koondumisel viga; ja tegi niisama nalja.
Bergen Kjott oli nimetatud Institute of Defensive Magic. Pildil Buried Alive grupeeringu manifest. Teemaks on Ida-Euroopast 1980. aastatel Iisraeli kolinud juutide elu tänapäeval.
Buried Alive grupieeringu video "Joke 1" Tel Avivis elava vene neorealisti Mihhail Grobmani ja tema ajakirja Zerkalo välja andev abikaasa Irina Vrubel-Golubkina lugesid Katariina II ja Potjomkini dialoogi.
Pildil on Rebeka isa Roee Roseni videos "Chant for a Commodities Hybrid", 2008.
Sümpoosiumi lava oodates esinejaid.
Kuraatorid David Riff ja Jekaterina Degot.
Nende orientiiriks olid küsimused: mis on artistic research / kunstiline uurimus? Mis on sotsialismi roll tänapäeva kunstis? Mis on kaasaegse kunsti eneseteadus endises Ida-Euroopas.
Raamat tuli muidugi välja Sternberg Pressis nagu "Dénes Farkas. Evident in Advance" kataloog! Raamatut saab lugeda KKEKi kontoris või tellida Sternbergi koduleheküljelt.
See kõik toimus sotsiaaldemokraatlikus võrdõiguslikkuse kantsis Norras. Mõelge siis, mida need lennujaama kleepekad tähistada võiks.
Näitusest kirjutab pikema artikli Rebeka 20. septembri Sirpi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar