neljapäev, detsember 20, 2007

Istanbuli näitusetuur

Istanbuli kaasaegse kunsti muuseum, põhineb erakollektsioonil:

www.proje4l.org
näitusesaali vaade
meie kontaktisik ja muuseumi projektijuht ja kunstnik Isin Önol

Isin guided-tuuril

Friederike Feldmann. Ten Years After nr 10. 2004

Plastikust barokkvõilill: Paul Morrison. Anthocarp. 2007

Mürüvvet Türkylimaz. Crumbs. 2002-2005

Robert Gligorov. Natura Morta. 2007
Vanaldased härrasmehed noorte tshikkide embuses (ja Margus) vaatamas kuivanud oksal linnuskeletti.

Tracey Emin. Another Question. 2002

Jan Fabre. Mur De La Montee Des Anges. 1993

Isin ja Selda Asal Apartement Projectist (http://www.apartmentproject.com/). AP on Selda omaalgatus (Istanbuli 20 miljoni elaniku kohta pidi olema veel ainult ca 5 artist initiative projekti), rajatud aastal 1999, võimaldamaks kunstnike omaalgatuslikku interdistsiplinaarset koostööd.


santralistanbul
on siis Istanbuli Bilgi Ülikolli projekt, mi hõlmab esimest Istanbuli elektrijaama Silahtaraga (ehitatud Ottomani ajal) ja nüüd juurde lisatud moodsa kunsti muuseumit, Energeetikamuuseumit ja kultuuri- ning hariduskeskust.


välisvaade, kõrvuti modernne must metallvõrguga kuubik ja vanad tehasehooned.

Domineeriv teos interjööris: Kemal Önsoy. Come Cry Trough My Eyes. 2001

interjöörivaade (trepp)

läbipaistev eskalaator

korrastatud masinapargi-osa, kus külastajad saavad tehnomaastikul ringi jalutada. Hea atraktsioon ja kahjutundega tuleb meelde, et Kultuurikatel tahab oma suuri katlaid ruumi funktsionaalse kasutamise eesmärgil välja lõhkuda...


ja paar valitud pala Türgi modernismi ülevaadenäituselt:

Her Isik Kendi Karanligini Aydinlatir. Every Light Produces Its Own Darkness. 1986

Gülsün Karamustafa. Venus in Jar. 1988

Decent Deathwatch: Bosnia-Herzegovina. 1993 (remade 2007)

Martin is Assleep. 1999

(viimaste puhul vabandan, olen pildistanud üles autorite nimed poolikult, nii et neid ei tuvasta)


Atatürgi Kultuuripalee!
Fassaad
puhkenurgake
fuajee, trepp teisele korrusele ja esiplaanil biennaali nänniputka

valgustid
neetidega sein

Maarin: ühesõnaga, ülistiiline Atatürgi kultuuriplaee, Istanbuli Biennaali üks satelliit-toimumiskohti. Ehitis ise jättis kõvama mulje kui misiganes tööd, mida seal eksponeeriti. Kuna probleemipüstituseks oli palee edasine saatus (seda tahetakse lammutada) ja ka analoogsete "endiste" kolosside tulevik, siis tegelesid tööd hoolasalt majajäetud hoonete kaardistamise jms. Kultuuritempel ise seis oma elegantsete detailidega rahumeeli edasi. Aga tõepoolest, üks ilusamaid hooneid, mida ma näinud olen.
abs 5/5

Istanbuli moodsa kunsti muuseum, silt, vaade trepilt linnale ja värvitud punane vaip


Kommentaare ei ole: