Ma ei ole turist, ma elan siin / SHUNT VAULT

Fotoreportaazh
Margus Tamm, London


Shunt on Londoni kõige shefim undergroundklubi. Ja underground on ta sõna otseses mõttes - asub ta nimelt otse London Bridge Stationi all, endises hiiglaslikus veinikeldris. Dekadentsi on seal juba sajandeid põrandasse nõrgunud. 2006 kuulutas kümme kunstnikku selle imelise paiga iseseisvaks vabariigiks, koos diplomaatilise immuunsuse ning isikliku armeega. Sellest alates on Shuntis korraldatud hulgaliselt üritusi, kus esinevad koos bändid ja kõikvõimalikud kunstiliigid. Iga ürituse ajaks võtab Shunt uue nime, seekord kandis Shunt nime Shunt Vault.
Varsti saab see rõõm küll paraku läbi, sest mais pannakse Shunt kinni. Aga sinnamaani võetakse viimast.




Jah, see on järjekord, sajad inimesed ootasid enam kui tund aega sabas, et osta 10naelane pilet performanceiüritusele. Järjekord tekitas metroos ohtralt segadust ning pidevalt astusid ligi huvilised kes küsisid: 1. mis järjekord see on? - ja saanud vastuse - 2. misasi on performance art?





Sada aastat dekadentsi


Ruum kujutas endast hiiglaslikku võlvistikku, mis jagunes suuremateks ja väiksemateks saalideks ning soppideks. Mida siis omakorda täitsid tegevuskunst, videod, installatsioonid ja muusikud.


Veinikeldri sügavusest särasid vastu tuttavad silmad. Orion Maxted, Anonymous Boch ja see kolmas tüüp USAst esinesid koguni kahe aktsiooniga.

Aktsioon 1.


Aktsioon 2.

Selle puhuks oli ehitatud suur kinnine ruum, mis seisis tellingutel ning mille põrandas olid augud, nii et publik sai pista pea sisse ning uurida, mis toimub sees.

Võin kinnitada, et publik oli sillas, see oli üks õhtu populaarsemaid aktsioone. Vähemalt üks külastaja leidis, et kogu London peaks olema selline nagu see installatsioon. Mida iganes ta sellega ka mõtles, kuid sõnad olid siirad.

Nagu öeldud, esines lisaks kunstnikele ka arvukalt muusikuid. Valdavalt olid need Briti tshikid, kes laulsid murtud südamest.

And then I Die, Die, Die, taidaidai....side lõpp