Selle aasta augustis ja septembri alguses oli Tartu Loomemajanduskeskuse galeriis (Kalevi 13) Meiu Mündi maalide näitus.
Näitusel olid väljas väikeseformaadilised maalid riidepuudel rippuvatest intiimsetest naisterõivastest ja -kingadest. Kui riidepuul rippuvad rõivad on Mündi loomingu üks vanemaid motiive ja tema nö kaubamärk, siis king on maalija loomingus täiesti uus kujund.
Üldisest motiivivalikust erinesid näitusel kaks punases koloriidis maali: üks kannuga ja teine kolme pirni- või õunalaadse viljaga.
Mündi punases, kuldses ja mustas värvigammas maalide esteetika on minimalistlik: tavaliselt üksik kujund tumedal või ühevärvilisel taustal. Mõnevõrra lisasid näituse maalidele baroksust pitsiga trükitud pinnad ilmestamaks kas tausta või objekte.
Mündi maalide ruumikäsitlus tausta osas on skemaatiline. Kingad näivad asetuvat küll horisontaalsele pinnale, kuid esemete ümbrust on kunstnik maalinud ainult niivõrd, kuivõrd on vaja ruumi aistmiseks. Baleriinikleidid, korsetid ja naistepluusid ripuvad ei kusagil ja kus iganes. Ruum rõhutab objektide ideelisust, objektidega seotud mütoloogiat.
Kuigi näitusel polnud kujutatud sentimeetritki paljast ihu, oli alastus tuntav. Rõivas ilma kandjata vihjab alasti kandjale. Kogu sümboolika: ümbris-sisemus, tühi kest – mängib mõttega lahtiriietumisest. Et esemed Mündi maalidel on nõnda sümboolsed, ei saa need tähendada mingit konkreetset inimest või situatsiooni. Pigem on seosed üldised, suunatud arhetüüpsetele käsitlustele. Kujutatud rõivad ja kingad üksiti väljendavad ja paraku ka kätkevad naist seksuaalselt. Kandja oletatavat alastust võib tõlgendada kui seksuaalsuse kütkeist vabanemist või vastupidi – kui seksuaalse toonitamist. Omaniku puudumine võib viidata nii lahtisaamisele, vabanemisele kui ka igatsusele, vajadusele sensuaalsete esemete järele. Üheaegsed jaatus ja eitus seksuaalsuse aadressil toovad Mündi piltidesse teatud pahelise meelelisuse, vägivaldsuse; mõtiskelu tahtmise ja äraütlemise, aseksuaalsuse ja iha teemal.
Seetõttu kõnetavad pealtäha tavaliselt asjad Mündi maalidel vaatajat küllaltki häbitult ja himuralt.
Mündi piltide seksuaalsus on ühtlasi nii häbitu kui võimalik ja samas täielikult sordiini all.
Baleriinikleit seostub nii tütarlapseliku süütuse kui ka sellest samast murdealise süütusest tuleneva otsekohese seksuaalsusega.
King haakub Mündi varasema loomingu teiste kujunditega intrigeerivalt ja loogiliselt. Tuhkatriinu king on loomulik lisa baleriinikleitidele, korsettidele, tühjadele ja täis anumatele, võikais koloriidis alasti kanadele – kujundid, mis omavahel suhestuses märgivad seksuaalsust sigimise ja viljakuse aspektist.
Münt oli Loomemajandusekeskuse näitusel valinud kujutamiseks seksika kinga kuju: ülikõrge kontsaga peokinga ja kontsakesega idamaise sussikese. Selline king iseenesest on üsna otsene viide seksuaalaktile: jalga–jalast ära ehk sisse-välja idee. Lisaks kinga tuntus seksuaalse fetišina.
Loomemajanduskeskuse näituse kingadest piisanuks rohkemale kui ühele Tuhkatriinule, ja kuivõrd juba ühe kinga pärast pidi prints proovima terve kuningriigi neide, siis selle näituse puhul tulnuks rääkida vähemalt kuuest kuningriigitäiest meheleminekueas kaunitarist läbikatsumisest.
Näitusel olnud maalidel vahelduvad peentes nüanssides vaid nimetatud kahe kingatüübi faktuur ja värv, kontuur ja suurus jääb samaks – see laseb oletada, et kunstnik kasutas šablooni. Tootja ja materjali suhtes jäävad kingad umbisikuliseks, detailid on antud vaid maalilisest seisukohast, kolmemõõtmelisuse illusioon on loodud kokkuhoidlike vahenditega.
Silueti kordus ja ruumi tinglikkus rõhutavad kinga sümboolset tähendust.
Maal kannust tumedal taustal ja maal punaste viljadega rõhutasid Mündi näituse mehelemineku ja seksuaalsuse käsitluse viljakuse külge. On viljad valmis või mitte? On kaevus (kannus) veel vett või on see juba kuivanud?
Eestis riigi praegune ametlik iibepropaganda ja avalikkuse varjamatu surve sünnitamaks on eriti tugev üle kolmekümnestele naistele. Bioloogiline kell tiksub. Aeg läheb, noorus läheb. Ja kui sa ei saa mehele või ei saa last, oled luuser. Tuhkatriinul oli ballil olla võimalik vaid lühikest aega ja siis pidi ta ülepeakaela lahkuma, sest ta sära (noorus, ilu, fertiilsus) kadus. Vaid kaunis king jäi temast maha. Aga kui prints ei tulegi Tuhkatriinut otsima ja king jääb jalga proovimata?
Trepist üles keerduva näituse lõpetasid kolm monokroomset maali üksikust kingast. Neil maalidel pole enam alumiste korruste maalide elurõõmsat kuldset ja punast, värv on mahakeeratud, on must ja hall. King on mälestus, teatud idee surm.
Meiu Mündi näitus Tartu Loomemajanduskeskuses oli meisterliku maalija irooniline ja intellektuaalne jutustus tänapäeva naise rollist Eesti Vabariigis. Esteetidele pakkus näitus ka ilma lisatähenduseta suurepärase elamuse.
MARIS PALGI
Oktoober 2009
neljapäev, oktoober 22, 2009
Tuhkatriinu ja king. Maalikunstnik Meiu Mündi viimased maalid
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Hea arvustus ja head pildid. Kas need maalid näitusel olid uued Mündilt?
Enamik pilte olid uued
M.Palgi
Postita kommentaar