kolmapäev, november 18, 2009

VEDELIKU EFFEL

Kajastab Al Paldrok



Galeriis „Metropol“ (Vana Kalamaja 46)

VEDELIK teeb uut tulemist.

See üle paarikümne aasta peavoolu kõrval järjekindlalt tasaviisi loksunud tagasihoidlik hallollus, mille ainsad veeklaasitormlemised on toimunud Stambergi vanemate Viimsi paneelmaja viienda korruse korteri tagatoas, kinnikaetud akende taga; kartulisalati, rabarberimorsi ja magusa eestimaise veini tõhusal kaasabil, on andnud kinnituse Tammiste legendaarse alternatiivmõtleja Ilmar Soodla "pika eluea teaduse" kandvale õpetusele - kui tahad kaua elada, hoia ääre peale. VEDELIK on selle iga "tõsitegija" marru ajava elutarkuse elav näide. Üldsusele täiesti tundmatu ja ka artworldis vaid ähmaselt nimetamise tasemel veerandsaja jooksul aeg ajalt läbi lipsanud nähtus ilmutab ennast tapva järjekindlusega ikka ja jälle, samal ajal kui mainstream´i tähelepanu nautivad kunstibändid tulevad ja kaovad peale oma viitteist püüneminutit. Uue tulemise all ei saa rääkidagi verevahetusest - vanad dinorsaurused on endiselt reas ja ühiskonna eri kihtide leftoverseid oma inimreservuaarina kasutav laialivalguva inimfaktoriga vagadik kasvab ja elab enda sees põlvkondade strukturaalset kordust. Ebaeestlaslikult ei rabele ta infarkti amokis ja lõputu siesta on nende salarelv. Tõmblejad elimineeritakse või ehk õigemini elimineeruvad vegeteerivas seedeprotsessis. See liikumine tunneb aja jõudu. Aasta ei ole nende jaoks ühik, kuigi väljaantav aasta-almanahh justkui sellele ikkagi pretendeeriks. Vabamõtlemise siiras nauding - siin ei tehta kunsti kinnipandud galeriiaegade ega pea- ega ka alternatiiv vooludele kaasa- või vastuujumise pingestatud kontekstis vaid tõeliste proletaarlastena nokitsetakse kääride ja koopiamasina sahisedes pikale päevatööle järgnevate õhtutundide vaikuses koduses miljöös, taustaks vikerraadio ja teleka heledav ekraan. Viimastel etteastetel kvantiteedis juba jaburuseni kasvanud osalejate nimekirjades figureerib kogu eesti inimskaala - töölised, ärimehed, kunstnikud, usumehed, tudengid, salamõtlejad, täiskohalised pereisad, elumehed, karsklased, joodikud, mälumängurid, butafoorid ja sekka täiesti ootamatult äkki Maarjamaa esipoetess või -näitleja. Elu ammutab end iseenesest ja absurd on tema heeros.






Kommentaare ei ole: