Esmaspäev, august 23, 2010

Saagem tuttavaks – härra Wim Lamboo!


Merilin Talumaa kohtus aasta tagasi hollandi fotokunstniku Wim Lamboo´ga, kes Eestis suviti fotoprojekte teeb. Kuna sel sügisel on härra Lamboo`l Tallinnas näitus tulemas, siis täidab Talumaa nüüd oma lubaduse, kirjutada ülevaatlik artikkel Wim´i senistest tegudest Eestis.





Hollandi fotokunstnik Wim Lamboo (s. 1949) on siinmail rännanud juba aastakümneid ja leidnud alati põhjuse tagasitulekuks. Tema esimene reis Ida-Euroopasse leidis aset 1986. aastal, mil vene tankid veel julgelt mööda võõraid tänavaid veeresid ja kommunismi vägivalla all kannatanud riigid vaikselt iseseisvuse poole pürgisid. Härra Lamboo on nüüdseks oma töid esitlenud Baltimaades, Ungaris, Poolas, Slovakkias, Bulgaarias ja Tšehhis, lisaks loomulikult Lääne-Euroopas, kus huvi endiste soveti riikide vastu on üha kasvamas. Fotokunstniku sõnul on ta end alati Ida- ja Kesk-Euroopas koduselt tundnud, siinne õhkkond on elujõuline ja väga inspireeriv.

Eestisse sattus Lamboo esmakordselt 1998. aastal, mil ta alustas fotoseeriat kohalikest kunstnikest. Kümne aasta vältel külastas fotograaf Eestit järjepidevalt ning suhtles mitme põlvkonna kunstnikega. 2008. aastal esitles Lamboo üheksakümmend nelja portreefotot Tallinnas Vabaduse galeriis, samal ajal ilmus ka mahukas raamat „Portreed eesti kunstnikest 1998–2008.“ Antud projektist on pikalt kirjutanud Juta Kivimäe (Sirp 17. okt 2008). Artiklis on välja toodud tõsiasi, et Eestis kunstnikke tavaliselt ei portreteerita, mistõttu on Wim Lamboo mahukas dokumentatsioon meie kaasaegses rahvuslikus kultuuridiskursuses ja kohalikus fotokunstis harukordne. Eranditeks on kaks vanakooli fotomeistrit Kalju Suur ja Jaan Klõšeiko, viimase tööd on kahjuks suures osas varjatuks jäänud. Oluline on ka märkida, et Lamboo puhul ei ole tegemist etnoloogiga, kes staatiliselt väikerahva külaelu jäädvustab. Tema fotod on mängulised ja psühholoogiliselt mitmetahulised, mistõttu ERM´i seintel ja kogudes neid ette ei kujutaks.

Lamboo teiseks pikaajaliseks projektiks Eestis kujunes pildiseeria Tallinnas elavatest naistest. Fotokunstniku eesmärgiks oli projekti kaasata võimalikult erinevaid karaktereid, kelle hariduslik, keeleline ja üldkultuuriline taust varieeruksid ühest äärmusest teise. Modellidega tutvus Lamboo tänaval või ühistranspordis, püüdis nendega vestlust luua ning seejärel neid pildile saada. Loomulikult ei kulgenud kõik alati plaanipäraselt. Näiteks vene naistega oli küll lihtne vestlust alustada, kuid nad võisid olla väga impulsiivsed, isegi ohtlikud ja neid usaldada oli raske. Eesti naistega oli jälle keeruline kontakti leida, nad olid kahtlustavad ja eemalehoidvad, see-eest väga koostööaltid, kui nende usaldus võita. Miks on aga Lamboo huviorbiiti langenud just pealinna naissugu? Fotograafi sõnul on Tallinn talle väga südamelähedane, mistõttu tunneb ta huvi ka siinsete elanike vastu. Tema jaoks on Ida-Euroopa naised palju rohkem kannatanud ja läbi elanud kui nende läänenaabrid, see kajastub naiste hoiakutes ja iseloomudes, mida Lamboo on püüdnud fotodele jäädvustada. Kõik need naised peegeldavad isemoodi Eesti ühiskonda, siinset kultuuri ja rahvast. Kindlasti on Lamboo otsuseid ja valikuid mõjutanud ka Eesti Kunstnike Liit, kelle külalisena ta Tallinnas viimastel aastatel viibinud on.

Fotoseeria “The Women in Tallinn,“ mille kallal Lamboo on töötanud aastatel 2007–2010, on juba kunstniku teine projekt, mis teeb silmad ette kohalikule fotokunstile. Kui välja jätta 20. sajandi alguse kodu-uurijate ülesvõtted, siis pole siinmail varem taolist tähelepanu osutatud ei naistele ega meestele. Fotograaf arvab, et tegelikult pole pildid üldsegi tema enda tehtud. „Naised teevad ise fotosid, nad on ise oma kujutlusvõime ja auraga kohal,“ teatab Lamboo enesekindlalt. Selles on kõigil võimalus veenduda oktoobrikuus, mil Vabaduse galeriis on avatud näitus “The Women in Tallinn.“ Samal ajal toimub kaasneva raamatu esitlus ning näha saab ka fotoseeriat eesti kunstnikest. Kes aga Hollandisse peaks sattuma, siis terve septembrikuu on Rotterdami Fotoakadeemias avatud näitus “The Other Sight of Europe,“ kus koos Wim Lamboo´ga esitleb oma töid Inge Baauw.











Kommentaare ei ole: