neljapäev, juuni 29, 2006

Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna lõputööd


Väljas on/olid nad Disainigaleriis. Võibolla asi on minus, kuid midagi jalustrabavalt ägedat väljapanekul näha ei olnud. Järsku on süüdi selles erakordselt igav näitusekujundus: kui eksponaadid on nii primitiivselt esitatud, ega nad ei saa rabada siin midagi. Järgneb valik töödest, mis lähenesed “jalustrabava” kategooriale enam kui teised. NB, kategooria sügavalt personaalne, seega valik ei pretendeeri adevakaatne olema.

Äge asi nr 1.
Arvata võib, et Pavel Sidorenko loodud muster-grill leiab südame iga kitšist lugupidava koduperenaise ning gurmaanist trendihoora südamesse. Nimelt sellel grillil küpsedes, muutub teie Sockmannist ostetud ilus seafilee veelgi ilusamaks. Vastavalt praadimiseks valitud grillresti reljeefile, ilmuvad söögitegemisprotsessi käigus seafileele kas looma-linnu-, barokne, või kaardimänguteemalne muster. Ahja, grillida saab ka muid asju, ärme piira end fileega. Näiteks kallima reiele saaks jätta Sidorenko leiutise abil kena pääsukestega ornament.

Äge asi nr 2.
Ette jäi veel üks köögiteemaline ese, kuid pigem praktilisusest pakatav kui estetiseeritud söögipoolist lubav. Triin Voss ja Indrek Mälton pakuvad uuenduslikku elektripliiti, mis on vaid paar sentimeetrit paks ja pindalalt umbes keskmise lõikelaua suurune. Pliiti saab vajaduse korral kappi ära peita, või tundes, et soovid mekkida kanasupi, seda kapist jällegivist väljavõtta, lükata štepsel pistikusse, ning kokkama asuda. Igati asjalik mõte, kuna tänapäevases ühiskonnas ruumi suurtele pliitidele jääb järjest vähemaks.

Äge asi nr 3.
Köögist garderoobi. Kätlin Kaljuvee kaugete galaktikate elanike rõivakappides uitavad mõtted teevad rõõmu. Töö “Galactic nuclei (Galaktilised tuumad)” on esitatud video kujul – palju mõnusam kui typish moefotod. Video näitab meile, kuidas Kaljuvee õmmeldud kosmonaudišortse kandev modell hüpleb rahvasuus Impotendi unistusena tuntud monumendi lähistel. Kuna monument näeb välja justkui nõukogudeaegse kosmosefilmi “Kassiopeia” üks dekoratsioonidest, töötab Kaljuvee idee oivaliselt. Ilusad asjad, huvitavad lõiked, piisav annus kuraaži.

Äge asi nr 4.
Liisu Arro massiivne kraanikauss, millel roomavad õrnad putukad. Kraanikauss on hallikas, putukad helesinised ja justkui pliiatsiga joonistatud.


Anne Pergele

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Anne Pergelele lugemisvaraks:

Näituse kujundus on minimalistlik sellepärast, et tööd saaks
domineerida, tegemist pole hilbupoe esteetikaga, kus iga teine kleit
vastab „jalustrabavalt ägeda“ tingimustele ja peab ilmtingimata ostma
kutsuma.

P.S Elektripliit oli üleni Triin Vossi looming, Indrek Mälton sai
hakkama bussipeatusega. Või käis kogu sinu jutt bussipeatuse kohta?

P.S Sinu kommentaaridest võiks siia lehele ka hip-hop versiooni
riputada. See oleks juba jalustrabav jee.

Anonüümne ütles ...

olen aru saanud et artishoki blogiformaat eeldab loomingulisemaid näitusekäsitlusi kui ärakohitsetud ajalehe/ajakirja pind. anne kirjutas süüdimatult ja mänguliselt. ja varjamatult subjektiivselt. mis on pigem väga tervitatav kui taunitav. ma ei mõista seega margiti üleolevat kriitikat teksti ülesehituse suhtes.(muus osas ei julge vaielda -pole väljapanekut näinud)
P.S. jään huviga hip-hop versiooni ootama