Maarin Ektermann palus mul Artishoki ploogi kirjutada oma galerii tegemistest. Kuigi säärane teguviis on ranges vastuolus minu enda t6ekspidamistega (st et oma asjadest ise ei soovi kirjutada), kuid kuna Pärnu on muust Eestist kaugemal kui Helsinki v6i Berliin, soostusin seda siiski tegema.
Niisiis, Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space on jälle külastajatele avatud. Avamine läks väga vaikselt ja rahulikult: kunstnik Rauno Teider, tema sõbrad, v6itluskaaslased Non Grata päevilt ning lähemad sugulased. Lisaks veel paar minu sõpra Tallinnast. Linnavalitsuse kultuuriosakonnast ei olnud kedagi. Kulkast polnud kedagi. Ministeeriumist polnud kedagi. Pressist, ei kohalikust, vabariiklikust ega rahvusvahelisest, polnud kedagi. Eriala-ajakirjandusest polnud kedagi. Kunstiakadeemiast polnud kedagi. Usun, et Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space v6iks vabalt olla ka internetiprojekt. Selle füüsilist puudumist ilmselt tähele ei pandaks.
Rauno Teideri näituse näol on tegemist ruumiinstallatsiooniga, mis kombineerib ruumi ja pilte ja natukest teksti. Pidevalt pseudoreligioossete installatsioonide loomisega tegelenud Teider jätkab oma rida, kuigi, nagu ta mulle ühes hiljutises eravestluses avaldas, plaanib ta oma loomingulises tegevuses hoopis pikema pausi teha. See näitus pidi olema Rauno magistriprojekt. Tal on yks seeria maale, mida ta ikka ja jälle ümber kombineerib. Riias, Noasse (www.noass.lv) galeriis olid need hoopis teistlaadses installatsioonis Noasse kõhus. Haapsalus aga seisid vastamisi Marianne Männi teostega. Rauno jaoks on maalid ja üldse pildid asjad, kunstile sarnanevad objektid, mitte kunst ise. Kunst on mingi kombinatoorika ruumis, teatud moel asetatud ja yksteisesse suhtuvad asjad. Sama lugu oli installatsiooniga Tartus, mille Rauno valmistas Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space'i Tartu sektsiooni avamise puhuks (pildid ja tekst näitusest aadressil http://2005.moskva80.com/tartu_est.html). Tegemist oli kohaspetsiifilise pseudoreligioosse keskkonnaga, salamemoriaaliga, mis oli kombineeritud teatud sakraalsetele interjööridele omastest objektidest (punane vaip, valgustatud ikoonid, küünlad, lilled) ja muuseumides leiduva atribuutika (vitriinid, sissepääsu tõkestavad sametvorstid jne) koosmõjus. Rohkesti oli asju, mis kõik kokku töötasid kunstiteosena, milles on v6imalik [samalaadset ruumiefekti on kasutanud oma teoses "Ma käisin siin" kunagi 90ndate alguses prof. Jaan Toomik (minu mäletamist mööda koos Villu Jaanisooga)]. Pärnu teos üritab maksimaalselt ära kasutada ruumi, ning mängib vaataja ja ruumikogemusega. Jällegi puuduvad kunstiteosed, on vaid mõni kunstile sarnanev objekt ja selle ümber organiseeritud keskkond. Kuigi seda teost pole võimalik dokumenteerida, saate pilte näitusest vaadata veebilehelt http://2005.moskva80.com/rauno_est.html
Veel informatsiooni korras nii palju, et 8. - 9. juulil toimub Rael Artel Gallery: Non Profit Project Space'is Billeneeve ja Tuule performance "Kestavabrik". Mõlemal päeval kaheksa tundi (see kõik toimub galerii lahtioleku ajal kell 11-19) vältava maratonaktsiooni käigus tegelevad kunstnikud ning nende assistendid kestade ehk kostüümide loomisega kuurortlinna elanikele ja külalistele. Eksperimentaalne moemaja ehk õmblusvabrik tegutseb otse publiku silme all ning kõigi prognooside kohaselt valmivad kestad pühapäeva õhtuks, mil toimub ka üks äraspidine moedemonstratsiooni moodi aktsioon ehk finissage. Samas õhtul ka Tanja Muravskaja postrikampaania "Jumal" avalöök.
Olete oodatud!
------------------------
Forever Yours,
Rael Artel
moskva80@moskva80.com
www.moskva80.com
Niisiis, Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space on jälle külastajatele avatud. Avamine läks väga vaikselt ja rahulikult: kunstnik Rauno Teider, tema sõbrad, v6itluskaaslased Non Grata päevilt ning lähemad sugulased. Lisaks veel paar minu sõpra Tallinnast. Linnavalitsuse kultuuriosakonnast ei olnud kedagi. Kulkast polnud kedagi. Ministeeriumist polnud kedagi. Pressist, ei kohalikust, vabariiklikust ega rahvusvahelisest, polnud kedagi. Eriala-ajakirjandusest polnud kedagi. Kunstiakadeemiast polnud kedagi. Usun, et Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space v6iks vabalt olla ka internetiprojekt. Selle füüsilist puudumist ilmselt tähele ei pandaks.
Rauno Teideri näituse näol on tegemist ruumiinstallatsiooniga, mis kombineerib ruumi ja pilte ja natukest teksti. Pidevalt pseudoreligioossete installatsioonide loomisega tegelenud Teider jätkab oma rida, kuigi, nagu ta mulle ühes hiljutises eravestluses avaldas, plaanib ta oma loomingulises tegevuses hoopis pikema pausi teha. See näitus pidi olema Rauno magistriprojekt. Tal on yks seeria maale, mida ta ikka ja jälle ümber kombineerib. Riias, Noasse (www.noass.lv) galeriis olid need hoopis teistlaadses installatsioonis Noasse kõhus. Haapsalus aga seisid vastamisi Marianne Männi teostega. Rauno jaoks on maalid ja üldse pildid asjad, kunstile sarnanevad objektid, mitte kunst ise. Kunst on mingi kombinatoorika ruumis, teatud moel asetatud ja yksteisesse suhtuvad asjad. Sama lugu oli installatsiooniga Tartus, mille Rauno valmistas Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space'i Tartu sektsiooni avamise puhuks (pildid ja tekst näitusest aadressil http://2005.moskva80.com/tartu_est.html). Tegemist oli kohaspetsiifilise pseudoreligioosse keskkonnaga, salamemoriaaliga, mis oli kombineeritud teatud sakraalsetele interjööridele omastest objektidest (punane vaip, valgustatud ikoonid, küünlad, lilled) ja muuseumides leiduva atribuutika (vitriinid, sissepääsu tõkestavad sametvorstid jne) koosmõjus. Rohkesti oli asju, mis kõik kokku töötasid kunstiteosena, milles on v6imalik [samalaadset ruumiefekti on kasutanud oma teoses "Ma käisin siin" kunagi 90ndate alguses prof. Jaan Toomik (minu mäletamist mööda koos Villu Jaanisooga)]. Pärnu teos üritab maksimaalselt ära kasutada ruumi, ning mängib vaataja ja ruumikogemusega. Jällegi puuduvad kunstiteosed, on vaid mõni kunstile sarnanev objekt ja selle ümber organiseeritud keskkond. Kuigi seda teost pole võimalik dokumenteerida, saate pilte näitusest vaadata veebilehelt http://2005.moskva80.com/rauno_est.html
Veel informatsiooni korras nii palju, et 8. - 9. juulil toimub Rael Artel Gallery: Non Profit Project Space'is Billeneeve ja Tuule performance "Kestavabrik". Mõlemal päeval kaheksa tundi (see kõik toimub galerii lahtioleku ajal kell 11-19) vältava maratonaktsiooni käigus tegelevad kunstnikud ning nende assistendid kestade ehk kostüümide loomisega kuurortlinna elanikele ja külalistele. Eksperimentaalne moemaja ehk õmblusvabrik tegutseb otse publiku silme all ning kõigi prognooside kohaselt valmivad kestad pühapäeva õhtuks, mil toimub ka üks äraspidine moedemonstratsiooni moodi aktsioon ehk finissage. Samas õhtul ka Tanja Muravskaja postrikampaania "Jumal" avalöök.
Olete oodatud!
------------------------
Forever Yours,
Rael Artel
moskva80@moskva80.com
www.moskva80.com
10 kommentaari:
"Linnavalitsuse kultuuriosakonnast ei olnud kedagi. Kulkast polnud kedagi. Ministeeriumist polnud kedagi. Pressist, ei kohalikust, vabariiklikust ega rahvusvahelisest, polnud kedagi. Eriala-ajakirjandusest polnud kedagi. Kunstiakadeemiast polnud kedagi. /.../ Selle füüsilist puudumist ilmselt tähele ei pandaks."
Kurb ja kummaline, et kaasaegse kunsti hermeetiline ebakommunikatiivsus on muutunud asjaks, millega asjaosalised uhkeldavad. Ma saan aru, et massid praevad ennast rannas, jõlguvad Õllesummeril ja Viru keskuses, aga näib, et kunstirahvas on sellest järeldanud, nagu oleks publikuhuvi kunstinäituse suhtes midagi häbiväärset. Loodan siiralt, et ma eksin, kui oletan järelduskäiku: keegi peale asjaosaliste ei tunne näituse vastu huvi ==> järelikult on tegemist radikaalse ja hea näitusega.
Nojah, kordan veelkord, et loodan eksida. Ma pole pahatahtlik, üksnes kurb, nii et andestage minu naiivne ikonoklasm. :)
aitäh, tõnis tatar. just mõtlesin sama. olen selle üle juba väga ammu mõelnud. aga ise arvasin, et mis siin ikka tüli norida.
et äkki siiski. kui sina oled galerist ja kuraator, siis äkki on see sinu töö hoolitseda selle eest, et inimesed kohale tuleksid. kunstnik on oma töö teinud, nüüd on sinu kord. ja kui sa oled andnud kellelegi võimaluse teha näituse sinu galeriis ja loomulikult sa oled veendunud, et see kunstnik on hea ning silmapaistev. siis äkki, kas sulle pole pähe tulnud, on see halb asi, kui keegi seda suurepärast näitust ei näe. et nagu raiskamine või nii.
see art worldi pealiskaudsus ning suutmatus asju kontekstist välja tõsta on ikka klass omaette. ja asjade mitte lõpuni mõtlemisel on tagajärjed. alati. ja see maksab kätte. kunsti maine pole eales nii halb olnud kui nüüd.
Tõnis, aga see on ju nähtamatu kunst, mis ei ole isegi mitte nähtamatus, vaid üldse mitte kohas eksponeeritud :-)
Vaata natuke aega tagasi Maarini lugu Diverse Universe`ilt: "Perfokate orgaanilise osa moodustas mitu rida fotograafe". Seega asi ei ole üldse meie kunstis vaid puhkuste hooajas ja pärnus?
Minu jaoks on see loetelu keda polnud üldse natuke koomiline. Oli kunstnik ise ja sõbrad ja siis ei olnud rida ametnikke. Et siis kellele ja milleks näitus tehti? Ametnikele? Miks neid sinna vaja oli? Ehk miks neist puudust tunti? Asjal on selline totter solvumise maik, kutsutud külalised jäid tulemata. Mis nad olid siis ainsad kes kutsuti?
Tuntakse küll puudust ametnikest, kelle kultuurikaugeks sõimamine on norm, aga keegi ei tundnud avamisel kunstnikest puuduvat. Miks ei ole loetletud suuri kunstnike kes kõik oleks pidanud avamisel olema? Pakun, et näiteks selle pärast, et kunstnik võib öelda: sitt näitus mis ma tast ikka vahin, samas kui ametnik enesele selliseid avaldusi lubada ei saa ja nii siis lihtsalt ignoreerib vaikselt tema puudumise kohta tehtud märkust.
Miks peaks ametnikule korda minema näitus, mis ei lähe korda kellelegi. Miks peaks ametnikule üldse kunst korda minema, tema töö on raha pritsida, mitte pilte vahtida. Tegelikult peaks rahul olema, et kedagi ei olnud nägemas, et kedagi ei olnud, muidu viimati järgmine kord raha ei anta, sest kultuuri projekt peaks ikka kultuurile mingit mõju avaldama.
Seega küsimus ei ole kus olid need rumalad ja laisad ametnikud, kes ei pidanudki kohal olema, vaid kus olite teie, KUNSTNIKUD? Töllerdasite niisama ja lakkusite õlut. Ja siis vingute riigi kallal. Ise olete samasugused sitavaresed.
eelmine anonüümne:
mitte päris seda ei pidanud ma silmas. ma ei olnud irooniline/sarkastiline. mul on arust arvata, et see mainitud näitus oli hea. kuigi ma seda ise ei näinud. teades autorit natuke isiklikult, tema varasemaid töid ja tausta. ma arvan -- ja täiesti siiralt, et see, kui tema näitust paljud ei näe, ongi kaotus. ja et siinsamas on palju väga huvitavaid, intrigeerivaid ja oluliseid asju, mille kohta otsustatakse ära juba enne nende nägemist. ja see, kui ühel alal puudub laiaarvuline publik, kes vaatab asju natuke neutraalsemalt, kui siseringis rabelejad ning ise tegijad, on KATASTROOF. ja sellele alale endale äärmiselt kahjulik. võib-olla tappev.
ja saage sellest irooniast ja sarkasmist lõpuks ometi üle -- meil ei ole enam 20. sajand siin.
"Aurora"
Niisiis NAurora sa süüdistad näituse külaliste puudumises Raeli galerii kehva müügistrateegiat?
No hea küll, ilmselt mitte ainult Raeli, aga võtame selle konkreetse juhtumi, mis kuraator valesti tegi? (See on siiras mitte noriv küsimus. Tõnise kolleegina vaevab see küsimus mind väga.)
Raeli näituste leidlikuim osa on kindlasti tema minimal magazine. Mis seekord paraku Tartu Kunstimuuseumisse oma teed ei leidnud. (Oletati, et nagunii keegi ei tule, pole mõtet kutsuda? Neile kes ei tea see ajakirjake töötab ka kutsena.)
Tõenäoliselt olid kuskil väljas ka miskid plakatid – mina näinud ei ole.
Ja siis saadeti tõenäoliselt teade siia sinna maili-listidesse ja kultuuriinfi andmebaasidesse. Mina jällegi kuskil näinud ei ole.
Ja viimane asi on siinjuures traditsioon. Pähe kulunud teadmine, et suvel on pärnus Raeli galerii avatud.
Aga mina ei oleks samuti osanud nagu midagi palju enamat ära teha. Kus sai tehtud viga?
PS: Naurora, kõik mis ma parnu kohta ütlen ei ole mitte iroonia, vaid tõde. Oli eelmisel ja on jätkuvalt ka käesoleval sajandil.
Niisiis NAurora sa süüdistad näituse külaliste puudumises Raeli galerii kehva müügistrateegiat?
EI, MA EI RÄÄGI ÜLEÜLDSE SELLEST. ABSOLUUTSELT MITTE. SELLE KONKREETSE GALERII KOHTA TUNDUB ÜLDSE KOHATU KASUTADA SÕNA "MÜÜK", SEST SELLIST KUNSTI, MIDA SEAL NÄIDATAKSE, POLE EESTIS ERITI VÕIMALIK MÜÜA.
PUBLIKU PUUDUMINE POLE SELLE GALERII PROBLEEM, SEE ON ÜLDISELT EESTI KAASAEGSE KUNSTI KÕIGE SUUREM PROBLEEM JUBA MÕNDA AEGA. SEE, ET ON JUBA ETTE ALLA ANTUD JA OTSUSTATUD, ET PUBLIK ONGI RUMAL EGA SAA MITTE MILLESTKI ARU. JA SEEGA VAHET POLE, KAS KOHALE TULEB KEEGI PEALE KUNSTNIKU SÕPRADE JA SUGULASTE. VÕI SIIS MITTE. JA PAREM ONGI, KUI EI TULE.
JA IROONIA KOHAPEALT : MULLE TUNDUS, ET KAHTLUSTATI MINU PUHUL IROONIAT. MA OLEN NII VÄSINUD SELLEST, ET ON RIDA SÕNU, MIDA EI SAA KASUTADA ILMA, ET KÕIK EELDAKSID, ET OLED IROONILINE. "SUUREPÄRANE NÄITUS", "TARK INIMENE" JNE.
JA MUUSEAS, MA ISE VÄLDIKSIN ASJALIKKUSELE PRETENDEERIVATE MÕTTEAVALDUSTE PUHUL VÄLJENDIT "SITAVARESED".
Ma kasutan sõna müük väga laias tähenduses. Aga räägime siis müügi asemel publiku menust.
Kes siis ikkagi on need inimesed kes Eesti kaasaegset kunsti vaatama peaksid? KELLELE TE LOOTE??? Vaevalt et ametnikele ettenäitamiseks, mis nad oma raha eest said. Aga kellele siis ikkagi. Ja miks need kellele te loote huvi ei tunne?
Oleme nüüd sealmaal, et näitus on tõenäoliselt hea, kuraator on teinud kõik mis võimalik, MIS SIIS NÜÜD VEEL VALESTI ON?
Aga ehk ongi asi kunsti suunatuse puudumises. Mis eesmärgil ja kellele? Kui vaikselt endale lood siis ei jää muud kui vaikselt ise vahi.
PS: Sõna `sitavaresed´ oli osa mu kommentaari müügistrateegiast ja läks kaubaks küll :-D
sti. attitude on vale. otsustamine, et publik ongi loll ega võimeline mitte millestki peale tauno kangro/ epp maria kokamäe/ navitrolla aru saama. sest mina olen 100% veendunud, et tõeliselt head asjad toimivad igal tasandil. ja selle on võimalik väikse seletamisega (õige attitude`iga!) ka igale turumüüjale/asotsiaalile/riigiametnikule selgeks teha.tuleb vaid kasutada õigeid argumente ja pakkuda alternatiivseid vaatenurki. minu enda kogemus räägib seda keelt. minu nn radikaalsetest asjadest saavad minu võrumaa sugulased aru, kui ma neile pakun paar alternatiivset vaatenurka. ja ei arva, et ma olen hull. ja koguvad kokku iga artikli.
ja kutsuvad külla.
ja nüüd lähen mina tööd tegema ja siis pärnusse ja ka eelpoolmainitud galeriisse. ja võtan kaasa 15-se faktoriga päikesekreemi. olge uktraviolettkiirgusega ettevaatlikud! ma tunnen tõsiselt kaasa neile nahaarstidele, kes muudkui seletavad ja seletavad meedias ja keda keegi ei kuula....
siis veel seda et mu eelmise postituse algus läks kaduma. ütlesin, et põhimõtteliselt räägime me ju samast asjast ja ma enne pikalt seletasin, mis on valesti. minu meelest.
Really amazing! Useful information. All the best.
»
Postita kommentaar