Mõttepark vol 2. Pildid

Maria Mölder & loovklastrite teoreetiline ülevaade

Loomeinkubaator kujuneb: kõigepealt toetussüst (näiteks avalikust või erasektorist), siis juba pool-isemajandav, lõpuks juba täielikult isemajandav.

Loovklastrit iseloomustab: koostöövõrgustik, teadmiste vahetamine, paindlik struktuur ja ühine identiteet väljapoole. Küsimus Marco Laimrelt: kuidas erineb äriklastrist ehk tavalisest ärilisest ettevõttest a la Eesti Energia?

Loovklastri case study: Katariina Gild & Imre Mürk. Veelkord klastrit iseloomustavad märksõnad.

Katrin Makarov & Ülemiste city

Pille-Triin Männik ja konkreetselt Kultuurikatel:

kes tegid ja mida tegid

Katlast loodetakse siis Eesti esimest loovklastrit. Praegu Eestis ühtegi tegutsevat pole, nagu selgus Veiko Jürissoni ettekandest võib sinna alla liigitada nii CC Plaza kui Draamateatri.

Katla tugevused. Nõrkusteks peeti peamiselt vähest seotust publikuga.

Veiko Jürisson, kes tutvustas Tallinna loomemajanduse visiooni koostamise jaoks kokkukutsutud töögrupi senist tegevust. Esialgu on asjad alles väga alguses ja väga üldsõnalised:

visiooni visioon

Mark Sepp Tallinna Linnavalitsusest

ja tema ettekanne loovast (Tal)linnast

....
Peeter Eerik Ots ja Peeter Jalakas: mis on aastaga siis Katlas juhtunud. Edasi on järgmine oluline hetk, kui sissekolib Kultuuripealinna Sihtasutus ja maja saab esimesed igapäevased elanikud (Kultuuripealinna SA juht kirjutab lepingule alla sept lõpp).

Ragnar Siil Kultuuriministeeriumist

Mõttepargi maraton-päeva lõpetas Berk Vaher, kes rääkis nö outside viewna alustava organisatsiooni vabadustest ja paratamatustest.

Murelik ja kriitiline Marco Laimre

Peeter Jalakas küsib

auditoorium

PS väga vabandan slaidide kehva ülespildistuse eest, suuremalt klõpsates on ehk paremini arusaada.


Kahe mõttepargi lindistatud loenguid ja osa arutelust (mis jõudis mikrofoni) peaks loodetavasti lähiajal saabuma kuulatavate failidena ka Artishokki. Stay tuned!