Katkend näituse žürii arutelult:
link (3:16)
Tartu Kunstimajas avatakse neljapäeval 18. detsemril kell 17.00 Tartu kunstnike aastanäitus.
2008. aasta Tartu kunsti aastanäitus kulgeb jõulukuule kohaselt pühalikus meeleolus. Altarimaalis võistlevad Rauno Thomas Moss ja Enn Tegova, esimesel rõhk sisul, teisel vormil. Vastne Vabbe preemia laureaat Jüri Kask üritab kätt ikooni maalis ja Nadežda Tšernobai (sõna otses mõttes) kehastub ingliks, et peatset sündi kuulutada. Rikkaliku peolaua, mis õõvastava irooniaga paljastab meie pühade söömaorgia tegelikku palet on katnud Ahti Seppet.
2008. aasta Tartu kunsti aastanäitus kulgeb jõulukuule kohaselt pühalikus meeleolus. Altarimaalis võistlevad Rauno Thomas Moss ja Enn Tegova, esimesel rõhk sisul, teisel vormil. Vastne Vabbe preemia laureaat Jüri Kask üritab kätt ikooni maalis ja Nadežda Tšernobai (sõna otses mõttes) kehastub ingliks, et peatset sündi kuulutada. Rikkaliku peolaua, mis õõvastava irooniaga paljastab meie pühade söömaorgia tegelikku palet on katnud Ahti Seppet.
Irina Krivonogova "Juubel"
Ahti Seppet "Peenelt kohitsetud paradiis II"
Näituse põhiosa dominant on sürreaalsel vormi tunnetusel, mis avaldub väga erineval viisil nii kompositsioonides kui figuuris. Sealjuures tekib tugev vastuolu maaliliste abstraktsioonide: nt. Sütevaka, Kaire Nurk või Helle Vahersalu, sümbolistlike portreede: Peeter Krossman, Priit Pajos, Per William Peterson ja jõhkrate kehakunstini minevate võikuste vahel: ennekõike Ahti Seppet ja Ülikooli maalikunstiosakonna intermediaalsele suutlikusele uue mõõtme andev Nadežda Tšernobai. Kõike seda saadavad vormiklassikud Kasemaa seenior ja juunior, Enn Tegova ning klassikalise vormiga Andrus Peegel, Eero Ijavoinen jt.
Esimese korruse väikeses saalis mis koondab eneses vanamesitreid nagu Lembit Saarts, Endel Taniloo, Juhan Paberit ja ka vähem tuntud autorite pigem traditsionalistliku vormikäsitlusega töid, tekib paradoksaalne ajakapsli efekt. Tartu kunst aastal 2008 on justkui segu II maailmasõja eelsest maalilisest maastikust, väliseestilikust siseringi enesereflektsioonist, 60-ndate sula kubistliku modernismi taasavastamisest ja määratlematu olemusega asjaarmastuslikkusest.
Ehk võib rõõmuga tõdeda, et Tartu kunsti põhiprobleemiks on endiselt kunst, poliitilistel küsimustel, sotsiaalsetel probleemidel, majanduskriisil ning teistel populistlikel teemadel meie hoovile asja ei ole.
Näitus jääb avatuks 11. jaanuarini.
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud kolmapäevast esmaspäevani, kell 12.00-18.00.
Näitusi Tartu Kunstimajas toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriminisiteerium ja Tartu Linnavalitsus.
Näitusi Tartu Kunstimajas toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriminisiteerium ja Tartu Linnavalitsus.
Teksti koostas Indrek Grigor
Siiri Kukk "Miina ja Fiona"
Endel Taniloo "Metsavaim"
Rühm Duul "Golem"
Kristina Viin "LOVE"
Peeter Krosmann "Teab"
Kristina Kivirand "Mälestused lapsepõlvest"
Priit Pajos "Külvaja"
Art Security "Tükike puud"
Jass Kaselaan "Miki Hiir"
Nadežda Tšernobai "Nimetu"
Ahti Seppet "Peenelt kohitsetud paradiis II"
Irina Krivonogova "Täiskuu neljapäev"
Andrus Kasemaa "Taust on roll"
Eero Ijavoinen "Möbleeritud tuba"
Markus Kasemaa "Südameta mees"
VÄIKE SAAL
notsu ja kutsa
ehk
Endel Taniloo "Metsa loom" ja
Märt Rannast "Hiidlase koer"
4 kommentaari:
Stagnatsiooniaja näitus. Suht pees värk.
Aga miks ei kostunud aruteludes sinu häält, Indrek Grigor?
No aga minu asemel kõlab seal salvestuses Aulin Rimmi, Efraim Allsalu, Alfred Kongo, Vaike Tiigi ja teiste suurmeeste hääl, mis mul seal ikka piiksuda 8-)
Mis stagnatsioon? Parafraseerides klassikut: majanduslangus on veri kultuuri veskile.
Aga tõsi ta muidugi on, et aastanäitus kipubki olema suht pees värk, aga me tegime mis suutsime ja mina olen tulemiga isegi väga rahul. Aga eks mu arvamus on kindlasti kallutatud tulenevalt juba kasvõi sellest, et näituse tegemise tehniline protsess oli vaid rõõm. Lisaks sellele, et kõik tehnilised küsimused ei olnud mitte minu, vaid Kunstimaja lahendada, osutus koos Tiiu Talvistuga näituse tegemine ka tõeliseks sünergiaks, ekspositsioonis ei ole ühtki konsensust, on vaid puhas koosõla.
Märkimata on jäänud Maret Kuura maal "Pilvepiiril" Nadežda Tšernobai "Nimetu" kõrval ja
Ahti Seppet "Peenelt kohitsetud paradiis II" ning
Irina Krivonogova "Täiskuu neljapäev" kõrval. :):)
Postita kommentaar