MULLID HARJU TÄNAVAL

INDEX:AWARD 2007 võitnud disainitöödest kirjutab Maris Kerge:

Harju tänava haljasalale pleksiklaasist mullidena poetatud disaininäitus on eeskujulik ettevõtmine mitmel põhjusel. Esiteks on tubli väljapaneku kohavalik – efektsed läbipaistvad kuulid on juba kaugelt vaadeldes uudishimu tekitavad ja meelitavad nii suure aednikuhoolega peenardatud alale ilmselt ka need, kes disaininäitusele muidu ei trehvaks. Pargilõigu ööpäevaringne avatus on selle juures veel oluliseks lisaboonuseks. Enda valik siis, kas tutvud eksponaatidega laupäeva öösel peolt koju naastes või korrektselt ülikonnastatuna teisipäeva pealelõunal. Millegipärast eeldatakse koole, kauplusi, ujulaid, teatreid ja siis kasvõi neidsamu galeriisid rutiinse ajaplaani järgi avades-sulgedes, et kõik inimesed elavad hommikul kell 7 ärgates, et kell 23 uuesti magama suunduda. Kahtlemata tekitaks ajakorrapärast loobumine paraja kaose, aga vähemasti oleks see demokraatlik ja põnev.

Teiseks on tubli näituse temaatika. Ajal, mil disainiveebidesse-blogidesse mõnetunniste intervallidega uusi toredaid leiutusi imetlemiseks välja riputatakse, on maailmale tõeliselt vajalik kraam ometigi haruldane. Jah, uued toolid on toredad. Riidenagid ja kummutid ka. Tegelikult on need kõik vaid pigem dekoratsioonide või natuke teistmoodi materjalidega eksperimenteerimised. Inimese proportsioonid ja gravitatsioon, mis taolisel tegemisel põhilisteks funktsionaalseteks piirajateks, jäävad ju ikka endiseks, seades jalgrattaleiutamise võimalikkuse kaunis suure kahtluse alla.

Vaatlusalused, vanalinna salapäraselt laekunud mullid on pärit Taanist. INDEX:-i nimelist rahvusvahelist, maailma suurima preemiafondiga konkurssi on sealt korraldatud alates 2002. aastast (toimunud veel aastatel 2005, 2007, 2009). Võidutööde rändama saatmise kõrval on organisatsiooni tegevussuunaks ka disaini- ja majandustudengite suvelaagrid ning avalikud ja privaatsed konverentsid. Konkursi ideeline suund lähtub päritolumaa disainile tunnustuse kasvatanud väärtuste edetabelist: humanism, sotsiaalne ning demokraatlik mõtlemine, funktsionaalsus, käsitöömeisterlikkus ning ilu.

Harju tänava eksponaatideks on 2007. aasta võidutööd. 110 finalisti hulgast selgitas multirahvuse- ja erialaline žürii toona võitjad välja viies kategoorias. Lisamulliks publiku lemmiktöö.



Keha kategooria
: Mobilty for everyone
disainer Sébastien Dubois'

Sama oluline kui on teemarubriigi võitnud disainiobjekt paljudele maamiini tõttu vigastada saanuile, on see tegelikult ka meile. Jalaprotees aitab meelde tuletada, et halva ilma või kurja pilguga ettekandja üle kurtmine on ju tegelikult naeruväärne. Varasematest sama otstarbega esemetest erineb kanadalase Sébastien Dubois' loodu selle poolest, et võimaldab kasutajal lihtsamalt ja loomulikumalt käia. Lisaks saab proteesi lisada erinevatele jala ülaosa proteesidele. Oluline on proteesi lihtne ja odav valmistatavus, mis teeb selle tõepoolest ka sihtgrupile kättesaadavaks kui abivajajaid vaid sellise eseme olemasolust teavitada.


Kodu kategooria
: Solar bottle
disainerid Alberto Meda ja Francisco Gomez Paz

Veepudel, mis päikesekiirguse abil sellesse kallatud vett puhastab, paikneb kuskil disaini teadusepoolsel ääremaal. Sellest toosnist võiks/peaks tegevust otsima tegelikult vast kõik disainerid. Tõsi muidugi, et läänemaailmale oluliste dekoratiivsuse küsimustega tegelemine on kuidagi nagu hõlpsam. Igatahes on see produkt vajalik vahend kuuendikule maailma elanikkonnast, kel tõsiseid probleeme igapäevase puhta joogivee saamisega.


Töö kategooria
: Tongue sucker
disainerid Philip Greer, Lisa Stroux, Graeme Davies, Chris Huntley

Töö kategooria võitnud keeleimeja funktsiooni reedab ka nimi. Õnnetuse või muu ootamatu situatsiooni tagajärjel teadvuse kaotanud inimese keel sulgeb tihtipeale hapniku ligipääsu organismi. Juba neli minutit selliselt tekkinud õhuta olekut võib ajule saatuslikuks saada.

Olukorra kiireks parandamiseks mõeldud keeleimejat läbi kapsli uurides meenub kunagine Martin Pärna peetud disainiloeng. Nimelt tutvustas ta üht vanuritele suunatud pulti/seadeldist. Selgus, et too pealtnäha kena ja käepärane disainitükk oli tegelikkuses üsna otstarbetuks osutunud. Vaprad vanainimesed nimelt ei osanud sellega midagi peale hakata.

Keeleimejagi tundub olevat päris keeruline kasutada. Kui mõelda, et eset kasutavad vaid parameedikud, kes funktsiooni osas eelõppe saanud, on tegemist kahtlemata väga kasuliku/vajamineva disainiobjektiga.

Kogukonna kategooria
: OLPC XO
disainerid Rebecca Allen, Christopher Blizzard, V. Michael Bove, Yves Behar, Walter Bender, Michail Bletsas, Mark Foster, Jacques Gagne, Mary Lou Jepsen, Nicholas Negroponte, Lisa Strausfeld.

Hoogsalt virtuaalreaalsusesse ümber kolivas maailmas kaasa rääkimiseks on arvuti oluline kui ihuliige. Et ka miljonid arengumaade lapsed saaksid selles reaalsuses osaleda, ongi kõnealune laptop neile disainitud. Väike, kerge, ilmastikukindel (sihtmaades toimuvad klassitunnid tihtipeale õues), päikesepaistes loetava ekraaniga ning oletatavalt ka hinnalt soodne.

Mängu kategooria
: Tesla Roadster
disainerid Elon Musk, Martin Eberhard, Barney Hatt, Tesla Motors

Kui valdav osa Design to Improve Life konkursi töödest on suunatud kolmandale maailmale, siis Tesla vaatab kõigi, aga eelkõige arenenud riikide poole. Missioon on lihtne – tõestada ilmselt ravimatus autosõltuvuses maailmale, et ka elektriauto võib olla välimuselt atraktiivne. Samuti saab sellest autost kasutusrõõmu kiirust hindav liikleja.

Publiku valik kategooria
: Antivirus
disainer Hân Pham

Nagu ka mõne eelpool kirjeldatud objekti puhul, on süstlanõelte turvaliseks kokkukogumiseks tühjale plekktaarale kinnitatava kaane puhul küsimuseks kas toode ikka jõuab oma sihtpunkti. Tarbijani. Kui kättesaadavus tagada, oleks produktil lai kasutuspõld. Ja üldse mitte vaid kuskil meie jaoks utoopilistes kaugustes, vaid siinsamas. Koplis, Kalamajas ja teistes Eesti piirkondades, kus on probleemset süstimishimulist elanikkonda.

Niguliste kiriku külje all näitust silmitsedes jagub mõtlemisainet kõigile. Nn tavainimesele seda, et maailmas on tohutu hulk probleeme, mis neis vaevlejaile palju raskemad kanda, kui meie mured siin. Disainerid saaksid eeskujuks võtta toodete funktsionaalsuse ja seotuse teadusega. Galeriipidajad aga võiksid oma tubades varjul oleva kraami õue inimeste keskele tuua!

PS vaata lisa Eesti Ekspressist!