TÄNA
Neljapäeval, 4. veebruaril kell 18.00 avatakse Kumu viiendal korrusel näitus „Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel”.
Avamise päeval toimuvad Kumu hariduskeskuses ingliskeelsed artist talk’id: Joanna Rajkowska (kell 12.00), Jens Haaning (kell 14.00), Csaba Nemes (kell 16.00).
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus on välja kasvanud paar aastat väldanud ürituste sarjast „Public Preparation”, mis alates 2008. aastast on keskendunud kaasaegse rahvusluse ilmingutele. Väljapaneku on koostanud külaliskuraator Rael Artel. Näituse eesmärk on esitada
kriitilisi küsimusi kaasaegse rahvusluse kohta siin ja praegu, 21. sajandi Eestis ja Euroopas. Osalevad kunstnikud vaatlevad kompleksset kultuurilis-poliitilist protsessi, mille käigus saab natsionalistlikust ideoloogiast rahvuslik identiteet.
Kunstnikud: Nanna Debois Buhl (Kopenhaagen / New York), Jens Haaning (Kopenhaagen), Raul Keller (Tallinn), Eva Labotkin (Tallinn/Tartu), Tanja Muravskaja (Tallinn), John Phillip Mäkinen (Helsingi), Csaba Nemes (Budapest), Audrius Novickas (Vilnius), Danilo Prnjat (Belgrad), Johannes Paul Raether (Berliin), Joanna Rajkowska (Varssavi), rühmitus R.E.P. (Kiiev), Twożywo (Varssavi), Shlomi Yaffe (Praha), Katarina Zdjelar (Rotterdam) ja Artur Żmijewski (Varssavi).
----
Vahemärkusena: rõõm on teatada, et näituse meediprtner on Artishok, kes toob teieni reportaaži avamiselt ning põhjaliku intervjuudeseeria Artishok TV formaadis!
Rahvusküsimuste temaatika aktuaalsust on raske üle hinnata. Kohalikus Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel üheks enim vastasseisu, viha ja vägivalda põhjustanud sündmuseks afäärid erinevaid ajalookäsitlusi põlistavate monumentide ümber. Euroopast ja maailmast kuuleme pidevalt illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikust liikumisest ning rassistlikel põhjustel neonatside poolt toime pandud kuritegudest. Kes võib Eestis ja Euroopas elada ja millistel tingimustel? Kellel on õigus siinse elu asjades kaasa rääkida? Kes võib nõuda poliitilisi õigusi ja kes peab leppima lihtsalt võimalusega teenida ja tarbida?
Elades omaenda väikeses, kahaneva rahvaarvuga suveräänses riigis, oma mikroskoopilises rahvuslikus kultuuriruumis, võib tekkida küsimus, miks üldse seada eestlus küsimuse alla. Miks on vaja sel teemal näitust korraldada? Vastus on loogiline, kuid ebamugav ja ebameeldiv – ka Eestis põhjustab rahvuslus, mis esmapilgul tundub nii loomulik ja õigustatud, segregatsiooni, diskrimineerimist, kannatusi ja vägivalda, täpselt nagu see on igas teises riigis, kuigi see vägivald ei pruugi sündida otseselt tänavatel, vaid võib olla varjatud või institutsionaliseeritud. Rahvuslik mõtteviis on kollektiivsesse mentaliteeti niivõrd kinnistunud, et selles kahtlemist peetakse kohatuks. Näitus „Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel” julgeb kahelda esmapilgul loomulikus ning kutsub üles uuesti läbi mõtlema kollektiivse eneseteadvuse mehhanisme kaasaegse maailma kontekstis.
Näitusele „Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel” on palutud osalema hulk rahvusvaheliselt aktiivseid, eelkõige kriitilises võtmes töötavaid kunstnikke, kes eksponeerivad nii varem valminud töid kui ka Eesti kultuurikonteksti jaoks kohandatud ning spetsiaalselt Kumu kunstimuuseumi näituse tarvis tehtud teoseid. Näitus seab kahtluse alla valitseva rahvusliku ilmavaate (enese)kriitikavabad käibetõed ning läheneb kaasaegse rahvusluse teemale korraga paljudest erinevatest suundadest, luues niimoodi teemast panoraamsema pildi.
Eksponeeritud teosed võib tinglikult jagada kolme gruppi: ideoloogilised harjumused, rahvuse taastootmine ning rahvuslikul pinnal tekkinud konfliktid. Näituselt ei leia valmisvastuseid ega standardlahendusi – on ainult küsimused – ning teostevalikut võiks iseloomustada kui võimalikult laia areaali kaardistavat ja avatut. Iga näitusetöö võib saada potentsiaalseks lähtekohaks laiemale arutelule.
Näitus on täies mahus tõlgitud eesti, vene ja inglise keelde. Näitusega kaasneb kolmekeelne kataloog-giid, mis juhatab vaataja läbi väljapaneku ning avab iga teose tagamaid ja projekti temaatikat laiemalt. Kataloogi on toimetanud Rael Artel, kujundanud Jaan Evart, väljaandja on Eesti Kunstimuuseum. Kataloog-giid on külastajatele tasuta.
Näitus jääb avatuks 25. aprillini.
Näitusega kaasneb mahukas haridusprogramm, mida toetab Avatud Eesti Fond. Vt siit
Näitusega kaasneb ka dokumentaalfilmide programm „Public Preparation Screenings” Kumu auditooriumis:
9. veebruaril kell 18.00 „The State of Exception Proved to Be the Rule”. Rež Eduard Freudmann ja Jelena Radić, Serbia, 2008, 84 min.
Serbia keeles, ingliskeelsete subtiitritega
9. märtsil kell 18.00 „Rocking The Nation”. Rež Borbala Kriza, Ungari, 2007, 70 min. Ungari keeles, ingliskeelsete subtiitritega
30. märtsil kell 18.00 „Letter From Moldova”. Rež Joanne Richardson, Rumeenia, 2009, 28 min. Rumeenia keeles, ingliskeelsete subtiitritega; „Red Tours”. Rež Joanne Richardson ja David Rych, Rumeenia/Saksamaa, 2010, 50 min. Erinevad keeled, inglisekeelsed subtiitrid
Näituse ajal toimub Public Preparation Social Club’is (haridusruum Kumu kunstimuuseumi 5. korrusel) seeria diskussioone, kohtumisi ja artist talk’e. Täpsem info jooksvalt meedias ja meililistides.
Näituse ajal ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel väljapanekut kontekstualiseeriv ingliskeelne trükis „Public Preparation – Contemporary Nationalism and Critical Art Practices” (vt
www.publicpreparation.org
Näitust toetavad Avatud Eesti Fond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Goethe Instituut, Leedu Vabariigi Välisministeerium, Mondriaan Foundation, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Public Preparation, Soome
Instituut ja Ungari Instituut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar