Artishok koosseisus Liisa Kaljula ja Margus Tamm käis rõudtripil koos bussitäie graafiliste disaineritega. Pikemas plaanis oli külastada Brno graafilise disaini biennaali, lühemas plaanis põigati läbi ka Varssavist ja Viinist.
Ülemisel pildil: Brno graafilise disaini biennaali poster. Autorid: Adam Machacek ja Sebastien Bohner
Alumisel pildil: Artishoki risoom Viini muuseumikvartali välimööblil MUMOK-i ees.
-------------------------------------------------------------------------------------------
Esimene peatus
Varssavi 22. plakatibiennaal
Esiteks, Varssavis Wilanówis on maailma vanim plakatimuuseum. Teiseks, Wilanówis toimub igal paarisaastal maailma vanim plakatibiennaal. Pole muidugi ime, et plakatist sai vintage just sotsialismileeri riigis, sest see tekstilist ja pildilist elementi ühendav meedium sobis priimalt sotsialistliku riigi nõudmistega, et kunst peab olema ideoloogiline, selge, lihtne - plakatlik! Seega, poputatud ja soositud meedium, mille pildilise elemendiga võis magustoiduks veidi mängida, kui soolane toit söödud - ideoloogilised nõudmised tekstilises täidetud. Ka 2010. aasta plakatibiennaali suurim õnnetus oli nn. ideoloogiline, ehk siis - sotsiaalne plakat. Tõenäoliselt tundub sellise žanri edendamine korraldajatele õilis, aktuaalne, ühiskonda laiemalt kõnetav vms. ja seetõttu on nad tubli kolmandiku ekspositsioonist täitnud moraliseerivate lihtsameelsustega.
Lühike ülevaade olukorrast ideoloogilisel võitlusväljal anno 2010:
Seoses Bushi-ajastu lõpuga on senine liider - sõjavastasus (USA pommilennukid, hitlerivuntsidega Bush, vampiirihammastega Rice jmt.) täielikult esirivist välja kukkunud ning juhtima on läinud naisõiguslus (burkadest väljapiiluvad õnnetud mosleminaised, perevägivald jne.). Samas ei tasuks sõjateemat veel täielikult maha kanda, sest ka sellel näitusel võis juba täheldada märke Obama-vaimustuse lahtumisest ja järgnevatel aastatel võib seega prognoosida sõjateema mõningast tagasitulekut. Tihedalt naisõigusluse kannul on keskkonateema (kliima soojenemine, tuumajäätmed, vihmametsade raiumine jne.) ning veidi tagasihoidlikumat, kuid seda stabiilsemat positsiooni hoiab ka fashismiteema (natsionalismi varjus pead tõstev fashism, rassivägivald jmt).
Ideoloogiliste posterite kuldmedal Maja Wolna (Poola)
BarakobamaAutor teadmata
Varssavi Biennaali üldmulje oli pigem illustratsioonikeskne, jätkates sellega omaaegset kuulsusrikast Poola-Tšehhoslovakkia-DDRi plakatitraditsiooni, mis keskendus selgelt figuratiivsetele kujunditele ega huvitunud eriti abstraktsetest mängudest grid-süsteemi ja tüpograafiaga. Niimodi moodustas graafiline disain Varssavi pakti maades arvestatava vastukaalu Lääne-Euroopa modernistlikule graafilisele disainile, mille lipulaevaks sai Šveitsi-Taani-Hollandi abstraktne minimalism.
Seda, et tegemist oli ideoloogiliselt tingitud kooldumistega, näitab kasvõi see, et postsotsialistlikes maades on aina valdavamaks saanud tüpograafiakeskne plakatikunst, samas aga õitseb figuratiivne stiil edasi Ladina-Ameerikas.
Äramärgitud ideoloogiline posterMarcin Mroszczak (Poola)
tüüpiline Varssavi kooli plakat - kesksel kohal võimalikult efektne figuratiivne metafoor, kompositsioon ja tüpograafia ülikonservatiivsed
Leszek Zebrowskistiil: Varssavi
Ralph Schraivogel (Šveits)
Ralph Schraivogel (Šveits)
Autor teadmata
Autor teadmata
Autor teadmata
Kaubanduslike plakatite kategooria kuldmedal "Buttonfly", Sagmeister Inc. (USA)Näha Stefan Sagmeisteri tehtud Levi Straussi rõivabrändi plakatit on mõnevõrra üllatav - see Austria päritolu, peamiselt USAs tegutsev ja hetkel kuskil Indoneesias mediteeriv graafilise disaini popstaar on senini suutnud jätta endast mulje, et kommertsiga ta põhimõtteliselt ei tegele. Ainult plaadiümbrised, self-initiative projektid ja näitusetegevus.
Sagmeisteri popstaarinärvist aga räägib näiteks see, et kui presidendikandidaat Obama soovis talt tellida valimisplakateid, siis teatas Sagmeister, et ta on spirituaalsel rännakul, ega kavatse seda presidendivalimiste pärast katkestada.
Lõpetuseks üks meie lemmikplakateid Varssavi biennaalilt. Nunnu ja nilbe. Nii nagu ainult jaapanlased oskavad:
Sagmeisteri popstaarinärvist aga räägib näiteks see, et kui presidendikandidaat Obama soovis talt tellida valimisplakateid, siis teatas Sagmeister, et ta on spirituaalsel rännakul, ega kavatse seda presidendivalimiste pärast katkestada.
Lõpetuseks üks meie lemmikplakateid Varssavi biennaalilt. Nunnu ja nilbe. Nii nagu ainult jaapanlased oskavad:
Kultuuriplakatite kategoorias äramärgitud töö "Bondage", Kazuhiro Kikuch (Jaapan)Järgmine peatus
Viini muuseumikvartal, Kunsthalle, MOMUK
Kunsthalle Keith Haring`i show kreatiivsem külg oli New Yorgi peoskeene, ruineerivam tema radiantse beebi stiilis kunst, eriti sellistes publikukuumades kohtades nagu NYC`i metroojaamad. Ka Haring alustas muide graafilise disainerina ja tema muutumatule stiilile rajatud looming on hea näide kunstimaailma piiril toimuvast brändingust, mille apoteoosiks poodidekett Pop Shop, mis olid maast laeni haringi stiilis dekoreeritud poekesed, kust sai osta haringi stiilis T-särke jmt. Viimane Pop Shop suleti New Yorkis 2005. aastal, kuna pood ei suutnud enam tasa teenida kopsakat SOHO rendipinda. Haring`i bränd elab aga edasi AIDSiteavituses - näiteks Madonna on pühendanud mitmeid viimaseid tuure Haring`i mälestusele, annetades piletitulu AIDSivastaseks võitluseks. Kunsthalle ekspositsioonis õnneks välditi AIDSi-teemalist pateetikat.
Viini Kunsthalle programm näib 2010. aastal tiirlevat linna ja tänavakultuuri ümber, Haring`ile järgnevad Basquiat ja Banksy, New Yorgile autotööstuslinn Detroit aka Ford aka General Motors aka Chrysler townile pühendatud näitus.
-------------------------------------------------------
MOMUK pakub samal ajal vähem blockbuster programmi: näitus "Pictures on Pictures" demonstreeris modernistliku maalidiskuruse elujõudu kunstiajalugudes postmodernismile reserveeritud 20. sajandi teisel poolel. Tegemist on niisiis järjekordse huvitava üllitisega modernismi taasavastamise-trendi vaimus.
Kuulujutud modernismi surmast on osutunud tugevasti liialdatuteksJa kohe-kohe oli avanemas samuti modernismi altarile toodud "The Moderns. Revolutsioonid teaduses ja kunstis 1890-1935".
-------------------------------------------------------
Lõpp-peatus
Brno 24. graafilise disaini biennaal
Brno Biennaal on maailma vanim graafilise disaini biennaal, mis on järjepidevalt toimunud aastast 1963. Ka segastel üleminekuaastatel jätkas Tšehhi riik biennaali toetamist ja nii on endisest idabloki esindusbiennaalist sujuvalt saanud maailma üks prestiizhikamaid graafilise disaini festivale. Seda toetust - aga ka rahvusvahelist tähelepanu - oli tunda biennaali kuraatoritöös, mis oli trendikas ja nooruslik, vimkadega professionaalne, aga ka biennaali kujunduses, mis kätkes endas arvukalt suuremaid ja väiksemaid kontseptuaalseid mänge ja lihtsalt rõõmsameelset efektitsemist.
pappkastid ja -torud, milledes plakatid Brnosse saabusid
Kuigi konkurss biennaalile oli individuaalne, oli ekspositsioon grupeeritud riikide kaupa. Kokku oli esindatud ca 40 riiki, arvukamad "delegatsioonid" olid Tšehhil, Saksamaal, Jaapanil, Hiinal, Šveitsil ja USAl.Iga riigi sektsiooni juhatas sisse vastava maa keeles pangramm (alfabeedi kõiki tähti vähemalt ühekordselt rakendav lause, mida graafilised disainerid kasutavad kirjatüüpide esitlemiseks). Eestit esindasid sel aastal Marko Kekišev, Margus Tamm, Kristjan Jagomägi, Ivar Sakk, Jaan Evart ja "Põdur Zagrebi tšellomängija Ciqo külmetas kehvas garaažis". Et eesti keeles just selline pangramm on, oli meile üllatuseks ja pani tõsiselt elu üle järele mõtlema. Vrd. näiteks: ingliskeelne "The quick brown fox jumps over the lazy dog" - "Väle ruuge rebane hüppas üle laisa koera". Või taanikeelne "Sexy qua lijf, doch bang voor 't zwempak" - "Seksika kehaga, pelgab siiski end ujumistrikoos näidata". Või prantsuskeelne "Portez ce vieux whisky au juge blond qui fume" - "Võta see pudel head vana viskit ja vii sigaretti suitsetavale blondile naiskohtunikule". Või korea keelne: "키스의 고유조건은 입술끼리 만나야 하고 특별한 기술은 필요치 않다. " - "Suudlemise juures on oluline, et huuled kohtuksid, kõik muu tuleb juba iseenesest."
Suzana Kubikova, David Prezina (Tšehhi)
Petr Pscolka (Tšehhi)
Catelijne van Middelkoop, Ryan Pescatore Frisk (Holland)
2x Edgar Bak (Poola)
Martin Woodtli (Šveits)
Toyotsugu Itoh (Jaapan) Jaapan oli biennaalil üks arvukamalt esindatud maid. Jaapani popkultuur on tuntud oma infantilismi ja nunnu poolest. Näiteks allolev tüpograafia: kõigepealt alfabeedis, et saaksime aru, kuidas antud font toimib, ja seejärel juba täiesti jaburas tõlkes Katsushiko Hokusai "Laineks"!
2 x Yoshimori Okada (Jaapan)
Two Times Goldstein (Saksamaa)
Nina Pavicsits (Austria)
Kun-Jun Park (Lõuna-Korea)
2 x Zhao Lulu, Yang Zhaoming (Hiina)
3x Hong Chong IP (Hiina)-----------------------------------------------------------------------------------
Sümpoosion
Biennaali avamisnädalasse jäi lisaks pidevalt tiksuvatele vernissaazhidele ka rahvusvaheline sümpoosion "Kas ideedest tänapäeval piisab?" Kahepäevase sümpoosioni esinejateks olid žüriiliikmeid ja hulk disainereid üle terve kera:
Oded Ezer (Iisrael) pani alustuseks pähe täiesti tobeda tüpograafilise punkariharja. Mis kokkuvõttes sobis suurepäraselt tema presentatsiooni ja töödega, mis kõikusid intrigeerivalt kuskil tõsise tüpograafilise eksperimenteerimise ja sellise tegevuse parodeerimise vahel. Liiga anarhistlik, et olla akadeemiline disain ja õnneks ka liiga nerdy, et olla punk.
Typesperm Embrüonaalne alfabeet ja sellest valminud videoklipp, mis kujutab alfabeetilise loote arengut, oli niivõrd jabur, et selle klipi ostis ära New Yorgi MOMA (mille Arhitektuuri ja Disaini osakond peab olema kas peene huumorimeelega või päratult jõukas, sest omandas hiljuti ka näiteks @ sümboli)
Ja siin on 50 pakki mullinätsu, mr. Ezeri poolt läbimämmutatud ja tüpograafiaks mätsitud.-----------------------------------------
Petr Babák (Tšehhi) tutvustas Praha verivärskele Tehnilisele Raamatukogule loodud visuaalset identiteeti, mis ühendas väga õnnestunult ranget tehnitsistlikku minimalismi ja mängulisust. Näiteks on lugejate suunamiseks ruumid märgistatud IQ-arvudega. Eeldus oli, et inimesed suunduvad suurema IQ-numbriga saalidesse. Ja nii ka läks. Lambad.
Raamatukogu betoonpinnad joonistas täis Dan Perjovschi (Intervjuud temaga võib lugeda 2009 aasta 3-4 KUNST.EEst).
--------------------------------------------------------
Kuulsusrikas Karel Martens, kes on 50 tegevusaasta jooksul mänginud juhtivat rolli hollandi graafilises disainis.
----------------------------------------------------
Martin Woodtli (Šveits)esindab Šveitsi uue kooli graafilist disaini, mis tõukub oluliselt ära Brockmanni ja Billi klassikalisest nn. šveitsi rahvusvahelisest stiilist. Keskmes on jätkuvalt tüpograafia, kuid kaine, lõpetatud minimalism on asendunud obsessiivse protsessikesksuse, paljukihilisuse ja fragmentaarsusega.
-----------------------------------------------------
UK-s elav Andrzej Klimowski, kes on teinud arvukalt sürrealistlikke plakateid ja raamatukujundusi ning välja andnud mitmeid graafilisi novelle. Seejuures on armas asjaolu, et neis kõigis on enamasti kesksel kohal napilt rõivastatud proua Klimowski.
3 x proua Klimowski
Klimowski junior---------------------------------------------------
"Eye" peatoimetaja ja üks omanikke, viljakas muusikakriitik ning 80te dadaistliku sünt-pop ansambli Landscape endine liider John Walters rääkis muusikast ja graafilisest disainist. Ehk siis - lappas numbrite kaupa ajakirja Eye ning kirjeldas graafilist disaini muusikaterminites. Walters`i ettekandest õhkas usku sünesteesiasse ja omaenda ajakirja.------------------------------------------------------
Krüptiline jaapani disain: Sato Koichi rääkimas haigra`st, üsna vähetuntudt žanrist, mis kujutab endast visuaalset haikut.-----------------------------------------------------------------------------------------
Auhinnagaalanurk
Biennaali Grand Prix 2010 – Cornel Windlin (Šveits)
Esikoht plakati kategoorias - Ralph Schraivogel (Šveits) 
...sümboliseerides sel viisil kunstielamuse kordumatust, mis galerii fassaadil nägi välja nii! (Kunstimajas oli samal ajal üleval biennaaliga haakuv näitus "Eden", mis keskendus kommunistliku utoopia keelele Tšehhoslovakkia graafilises disainis, filmis, kirjanduses, olmes. Kunstimaja suur saal oli muudetud hiiglasliku pojektsiooniga kosmoselaevaks, kuhu sai astuda läbi ovaalsete avauste ning vaadata vanu kosmosefilme. Seda, kui oluline tööstusharu oli Tšehhoslovakkias kosmosefilmide žanr, näitab kasvõi asjaolu, et sellele tekkis peale teine kiht - Tšehhoslovakkia kosmosefilme parodeerivate kosmosefilmide žanr.)
Praha TypoDesignClub auhind läks Saksamaale Cyan`ile
Kes olid otsustajad? Vaade žüriinäitusele
Karel Martens 
Ajakiri "Eye" ei jätnud kasutamata ühtki võimalust: ka žüriinäitusel sai lapata viimaste aastate numbreid ja vajutada endale naha peale ajakirja logo.
2006. aasta Grand Prix läks Portugali, vaated toonaste laureaatide Lizá Ramalho + Artur Rebelo täitsa-täitsa näitusele 2010. aastal
Eelmise plakatibiennaali grand prix--------------------------------------------------------------------------------------
Satelliitnäitused
Tegemist oli tõesti kogu linna hõlmava üritusega, nii et lisaks peanäitusele oli avatud hulk satelliite, mis peamiselt tegelesid graafilise disaini ajaloo ehitamisega.
-----------------------------------------------------------------
Uncanny. Surrealism and Graphic Design
Tegemist oli tõesti kogu linna hõlmava üritusega, nii et lisaks peanäitusele oli avatud hulk satelliite, mis peamiselt tegelesid graafilise disaini ajaloo ehitamisega.
-----------------------------------------------------------------
Uncanny. Surrealism and Graphic Design
Uurimuslikest satelliitnäitustest kõige suurejoonelisem oli kahtlemata Rick Poynor`i kureeritud "Uncanny. Sürrealism ja graafiline disain". Rick Poynor on EU üks prominentsemaid disainiteoreetikuid, "Eye" ajakirja üks asutajaid ja pikaajaline peatoimetaja, kelle sulest on ilmunud mitmeid disainerimonograafiaid ning kes astus üles ka tüpograafia juubelile pühendatud filmis "Helvetica" (2007). Lisaks tavapärastele sürreaalsetele kollaažidele tegeles "Uncanny" ka tüpograafiaga, uurides sürrealistlike typeface`ide kujunemislugu alates Max Ernstist (kelle näituse puhul Stockholmi Moderna paar aastat tagasi muide sürrealistliku tüpo võistluse korraldas) kuni päris kaasaega välja.
------------------------------------------------------------------
Personaalia tüüpi satelliit oli sel korral pühendatud tšehhi graafilise disaini klassikule ja tüpodisainerile Jan Solperale
----------------------------------------------------------------------Big Mag
Selle projekti taga on põhjalik kultuurantropoloogiline infokogumistöö - muuhulgas tehti ajakirjade online-andmebaas, kuhu kõigil soovijatel oli võimalik infot ja pilte üles laadida. Tänu millele jõudsid kuraatorite ette ka täiesti marginaalsed koopiamasina-ajakirjad, ühekorra-projektid jne.
Vt. ka http://www.bigmag.cz/
Selle projekti taga on põhjalik kultuurantropoloogiline infokogumistöö - muuhulgas tehti ajakirjade online-andmebaas, kuhu kõigil soovijatel oli võimalik infot ja pilte üles laadida. Tänu millele jõudsid kuraatorite ette ka täiesti marginaalsed koopiamasina-ajakirjad, ühekorra-projektid jne.
Vt. ka http://www.bigmag.cz/
Niisiis, galerii kolmest hoonest ühe katusekorrusele ronides sai näha näitust Tšehhi alternatiivsetest ajakirjadest peale idabloki lagunemist: alternatiivse sildi all käidi siin välja nii klantspaberil kultuuriajakirjandust kui tõeliselt väikest ajakirjandust, mille tiraažiks võis olla paarkümmend ja lugejaskonnaks üks spetsiifilise muusikamaitsega tutvusringkond.Sellegipoolest oli üldmulje rabav - milline pulbitsev produktiivsus! Meil võiks samalaadseid ajakirju näppudel üles lugeda, Tšehhi puhul saab aga rääkida sajakonnast suuremast või väiksemast zinest! Peamine buum oli aga 90te esimesel poolel ning nullindateks oli enamik alternatiiv- kultuuri- ja elustiiliajakirju juba välja surnud ühiskondliku protsessi, mida sotsiaalteadustustes tuntakse termini all "new normalisation", tagajärjel.
Näituse näpuniisutusnurk
Underground kultuuriajakiri "Vokno" hakkas samizdatina ilmuma juba 1979, asutajaks tšehhi dissident František Stárek, ajakiri koondas enda ümber intellektuaalse ringi, mille liidreid aeg-ajalt arreteeriti, aegade lahedamaks minnes sai "Voknost" aga lihtsalt teise kultuuri ajakiri, mille kujundus tegi läbi kõik arvutiajastu saabumisega kaasnenud tüsistused.
"Analogon" on huvitav ajakiri selles mõttes, et tema missiooniks näis olevat siirdeaja Tšehhi kiiresti importida varem keelatud ideed nagu sürrealism, psühhoanalüüs, strukturalism jmt., sest kes teadis, kuidas see kõik seekord lõppeb.
Praha flanööridele mõeldud taskuajakiri "Navigator"
Veel üks urbanisti rõõm "Post"
Hiiglane "Raut", millele puhusid üheksakümnendatel hinge sisse graafiline disainer Aleš Najbrt ja fotograaf Tono Stano. Najbrt on "Rauti" iseloomustanud kui dream come true ajakirja, milles iga persoon, olgu tuntud või tundmatu, sai võrdselt lehepinda ning mille tohutu layout andis ka talle kui kujundajale täiesti uued loomingulised võimalused ja väljakutsed.
"Soap" on samuti graafiliste disainerite poolt algatatud eksperiment, mille formaat pidevalt muutub
Tšehhi Kunst.ee "Umelec" (Kunstnik) ilmub lisaks tšehhi keelele ka inglisekeelsena, osutades seeläbi ambitsioonile olla kogu Kesk-Ida-Euroopa kaasaegset kunsti hõlmav ja suunav väljaanne
Alates 2002. aastast ilmuv fotoajakiri "Fotograf"
Tantsuajakiri "Tanec"
Esmapilgul diskrimineeriv, kuid nagu hiljem selgus, kontseptuaalne lahendus: kõik samizdatid olid asetatud põrandale, samas kui klantsajakirjad olid eksponeeritud seintel, viidates sellele, et see väike ajakirjandus ei ole kunagi jõudnud ajaleheputkade newsstandidesse. "Sensual mind" või "Napor" lihtsalt ulatati sulle, ja mõningate numbrite puhul koos helikasseti või üllatusmunaga.Sellegipoolest kahju, et antud ajakirju polnud näitusekujunduskontseptsioonist lähtuvalt võimalik lapata - võimalik, et samizdat-ajakirjad oleks pakkunud anarhistlikke layouteksperimente, või vähemalt jõulist amatöörlikkust, võrreldes "pärisajakirjade" valdavalt mittemidagiütlevate ja ambitsioonitult heamaitseliste lehekülgedega - kaanekujundused olid paljudel microzinedel igatahes paljulubavad.
-----------------------------------------------------------The Devil, Death and Schwarzenegger.
Etnograafiamuuseumis sai näha biennaali kõige kunstiliselt terviklikumat satelliiti: "Kurat, Surm ja Schwarzenegger. Aafrika filmiplakat Wolfgang Stäbler`i kollektsioonist". Innukas sakslane, eurooplaste jätkuv eksotiseerimiskirg, Nigeeria horror ja Ghana hollywood ehk Gollywood, mis muide on filmiproduktsioonilt H- ja B-woodi järel maailmas kolmandal kohal.
Ghanas kasutati kottidele ja plagudele maalitud filmiplakateid 1980ndatel VHS süsteemiga külast külla sõitvatel filmilavkadel, kuni televisiooni ja videomaki levik ning trükitud plakat selle traditsiooni välja sõid. Kunstnikud ei olnud tihti filmi ennast näinud ja lähtusid plakati loomisel filmi pealkirjas ja iseenda fantaasiast. Plakatite autoreid polnud seda postitust tehes kuskilt võtta, mistõttu allpool jäävad nimetamata nende nimed ja kolonialism jätkub.
Ghanas kasutati kottidele ja plagudele maalitud filmiplakateid 1980ndatel VHS süsteemiga külast külla sõitvatel filmilavkadel, kuni televisiooni ja videomaki levik ning trükitud plakat selle traditsiooni välja sõid. Kunstnikud ei olnud tihti filmi ennast näinud ja lähtusid plakati loomisel filmi pealkirjas ja iseenda fantaasiast. Plakatite autoreid polnud seda postitust tehes kuskilt võtta, mistõttu allpool jäävad nimetamata nende nimed ja kolonialism jätkub.
Tundub olevat aktuaalne teema..
--------------------------------------------------------------------------------------------Lõpetuseks
something completely different
Tundus juba, et Brno on maapealne paradiis, kui...
...viimasel Brno päeval...
Esmalt köitis Artishoki tähelepanu helikopter, mis rippus ühe koha peal taevas.
Pahaendelisus kasvas, kui jõudsime kesklinna - see kubises raskevarustuses märulipolitseinikest, vanalinna tänavad olid blokeeritud... Inimesi läbi ei lastud, selgitusi ei jagatud... kõigil paluti hoida Vabakast ehk Svobodjakist eemale...
Ümberkaudsed poed olid "Tehnilistel põhjustel 26.6.2010 suletud".Kasutades kilbina pressikaarte ja relvana tšehhi keele oskust, õnnestus meil siiski politseinikest, hundikoertest ja metalltõketest mööda pääseda ning katastroofipiirkonda siseneda.
Ja seal see oli - pisuke isoleeritud geiparaad tühjal keskväljakul!Veidi lehvitati lippe ja tatsuti tšehhi geiroki "Ja jsem gei!" saatel.
Kokkuvõttes õpetlik näide sellest, kuidas vähemuste õiguste kaitse abil saab vähemusi väga edukalt muust ühiskonnast isoleerida, ehk - poliitkorrektsus turns bad.
Loe ka Jakob Karu "Vähemuste kaitse, äärmuslik"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar