ARTISHOK: Disainiöö

Keiu Krikmann

Tänavugi traditsiooniliselt septembri lõpus juba kuuendat korda aset leidnud Disainiöö oli sel aastal oluliselt mahukam kui varasemalt. Ligi nädala eest lõppenud Disainiöö toimus koostöös Euroopa Innovatsioonifestvaliga IF... ning lisaks põhiprogrammile ja satelliitüritustele hõlmas ka üritusi Tallinn Fasion Weekilt ja Valgusfestivalilt. Varasematel aastatel vaid mõne päeva väldanud disainifestival kestis sel korral 15. septembrist 25. septembrini, seega lausa 11 päeva. Kuigi programmi oli lisandunud nii mõndagi uut, toimusid ka sel aastal juba varasemast tuttavad üritused nagu disainioksjon, Pecha Kucha ja erinevad töötoad.

Disainiöö keskseks toimumiskohaks oli taaskord Rotermanni kvartal, kus asus nii festivali infopunkt, toimusid näitused ja üritused kui peeti ka loenguid. Iseenesest on ju tänuväärne, et Disainiöö peamiselt kauplustega täidetud Rotermanni kvartalile elu sisse aitab puhuda. Võrreldes eelmise aastaga, kui ka Disainiöö toimumise ajal vilistas kohati majade vahel vaid tuul ja ringi uitasid mõned üksikud inimesed, oli sel aastal kvartalis märksa enam liikumist. Lisaks kaubamajale hõivas Disainiöö ka kvartali tänavad, Elevaatorihoone ja Nisurukkiveski. Kaasatud olid ka suuremad muuseumid, tarbekunsti- ja disainimuuseum, arhitektuurimuuseum ja KUMU, ning mitmed galeriid.

VI Disainiöö keskseks teemaks nimetati disaini immateriaalsus. Selle katustermini alla saab kokku võtta enamiku küsimustest, millega Disainiööl tegeleti. Ühest küljest käsitleti Disainiööl probleeme, millega disainerite liit ja disainikeskus juba aastaid tegelenud on: kuidas leida disaineritele ettevõtetes rakendust ning kuidas arendada teenusedisaini. Näiteks toimus sel aastal Tallinnas European Design Management Awardi nominentide (kelle hulgas oli ka kaks eesti firmat) näitus ja autasustamise gala.

Teisest küljest jääb disaini äriline ja juhtimist puudutav külg enamikule inimestest võrdlemisi kaugeks ning Disainiöö raames pandi alus ka projektile, mis inimesi igapäevaselt oluliselt enam puudutab. 2010. aasta Disainiöö ajal käivitus disainerite liidu ja EIDD – Design For All Europe’i koostööna alguse saanud projekt Cities For All - Tallinn For All. Projekti eesmärgiks oli muuta Tallinn erinevatele sihtrühmadele ligipääsetavamaks ning eelmisel aasta Disainiööl toimunud töötubade käigus moodustatigi selleks erinevate kõrgkoolide disainitudengitest töörühmad. TFA ja Disainiöö koostöö lõppes seekordse festivali ajal ning aasta jooksul saavutatu vaadati üle ja parimaid projekte autasustati. Paraku oli alles jäänud vaid kolm töörühma ning neli projekti: nägemispuudega turistidele mõeldud infopunktide süsteemi, Tallinna ühistranspordi uus infograafika, linnakodanikele Tallinna avalikus ruumis probleemide äramärkimiseks mõeldud Gulliver Map ning veel algjärgus olev kinode ligipääsetavamaks muutmise projekt, mida hakatakse läbi viima koostöös PÖFFiga.

Ka Disainiöö raames toimunud näitused ei keskendunud mitte sedavõrd eksponeeritud esemetele-toodetele, vaid tegelesid disaini immateriaalsuse erinevate tahkudega. Otseselt design for all ehk universaaldisaini temaatikat käsitlevaid näituseid oli õige mitu. Lisaks Jahulaos Tallinn For All projekte tutvustavatele stendidele oli arhitektuurimuuseumis suurem väljapanek Cité du Designi ja Saint-Étienne’i kõrgema kunsti- ja disainikooli koostöös välja töötatud disainilahendustest. Käsitletavad valdkonnad olid äärmiselt erinevad, linnaplaneerimisest eakate probleemideni. Siiski oleks niigi tihedal näitusel kujunduse kaudu võidud pigem aidata publikul keerukaid probleeme käsitlevaid lahendusi kergemini mõista, selle asemel, et näitusesaali kümnete „Ne pas toucher! Do not touch!”-siltidega risustada.

Universaaldisaini egiidi all viidi läbi ka „Fashion Empowermenti” ehk „Hooliva moe” nimeline projekt, mis sai alguse mais toimunud festivali Nordic Look raames. Selle eesmärgiks oli luua rõivaid erivajadusega inimestele. Nagu TFA puhulgi, osalesid ka eespool nimetatud projektis üliõpilased ning koostöös Tallinn Fashion Weeki ja Disainiööga on valminud rõivad näitusele pandud. Innustav on näha, et ka eesti moedisainerid selliste probleemidega tegelevad, kuid eksponeeritud lahendusi vaadates tundus, et noored disainerid, olgugi et puuetele tähelepanu pöörates, ei ole liialt mõelnud sotsiaalsele kontekstile, kus valmistatud rõivad edasi elama hakkavad.

Immateriaalsuse teemaga haakus ka Elevaatoris toimunud graafilise disaini näitus „Man & God”. Näitus tegeleb väga isikliku teema, inimese ja jumala suhte või siis inimese ja tema eksistentsi mõtestamise problemaatikaga. Selleks on Art4Souli-nimeline kollektiiv palunud disaineritelt üle kogu maailma, meediumiks matrjoškad ja plakatid, mainitud teemal mõtiskleda. Eksistentsiaalseid teemasid trendikas disainivõtmes käsitlev näitus haakub Disainiöö temaatikaga ka teise nurga alt vaadates. Nimelt on „Man & Godi” kuraatorid projektist osavalt teenuse kujundanud: praeguseks on see juba 8 aastat mööda ilma ringi rännanud ning eksponaatide hulk suureneb pidevalt. Ühtlasi saab kaasa osta näituse plakateid, T-särke, raamatuid jm, mis külastajale ka näituse lõppedes immateriaalse maailma olemasolu meelde tuletavad.

Disainiöö ehk üks mahukamaid näitusi on Ene Läki kureeritud tarbekunsti- ja disainimuuseumis toimuv eesti innovatsiooni ja disainilahendusi tutvustav „Uutmoodi”. Väljapanek koosneb enam kui sajast eksponaadist, mis Eestis enam kui sajandi jooksul valminud on, varasemad näited pärinevad 19.sajani lõpust, uusimad viimastest aastatest. Peamiselt tootedisaini koondava väljapaneku koostamise taga on kuraatori sõnul soov tuua esile uuenduslikku disaini eesti disainiajaloos. Ehkki suur osa eksponaatidest on varemgi näitusesaalides väljas olnud ja ligi viiendikku nendest on ka erinevate auhindadega pärjatud, võib näha ka selliseid lahendusi, mida varem disaininäitustel sageli eksponeeritud ei ole. Näiteks on pühendatud arvestatav osa näitusest elektroonikale, mis pole eesti disainile mõeldes ilmselt esimesi pähetulevaid valdkondi. Omaette vaatamisväärsuseks on 1980.aastate lõpul ja 1990.aastate alguses toodetud arvutid.

Kokkuvõtlikult – on rõõm näha, et ka Eesti disainifestival Disainiöö on mahukamaks ning mitmekesisemaks muutunud. Et disaini aga senini veel tihti vaid kodukaunistuse ja klantsesemetega seostatakse või müüki soodustava sisutu hüüdsõnana kasutatakse, rabab Disainiöö mitmel rindel, püüdes disaini kokku viia nii ärimaailma kui igapäevaeluga. Nõnda meenus ka Disainiöö erinevaid üritusi külastades pidevalt, et disain on siiski suurel määral kommertslik tegevus. Seda enam sooviks tulevikus kuulda pikemaid arutelusid teemal, milline on ja võiks olla disaini koht kultuuris ning kuidas oma tegevust mõtestavad disainerid kui materiaalse kultuuri loojad.