Manifesta! Fui! Documenta! Öäk! Skeene! Ossa! Vint! Vau! Kohalikule kunstile edukaks kujunenud aasta võtavad kokku Indrek Grigor, Marika Agu, Tanel Veenre, Triin Tulgiste, Margus Tamm, Gregor Taul, Liisa Kaljula ja kõik, kes te seda postitust kommentaaridega täiendate! Ilusat puhkust ja head uut kunstiaastat!
Marina Abramovic, pühademeeleolus
INDREK GRIGOR
Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” on vaieldamatult aasta kõige olulisem näitus. Ma ei olnud tingimata rahul kujundusega ja kohe üldse ei olnud ma rahul asjaoluga, et Tõnis Vindi taolise korüfee näitus oli surutud väga väikesele pinnale, kui samal ajal suures saalis laiutas Madalmaade romantism kahtlemata suurepäraset erakogust, ent … Ma loodan, et Eesti Kunstimuuseumi juhtkonnal on siiamaani hommikul peeglisse vaadates iseenese pärast piinlik.
Näitusega sama nime kandev album on aasta olulisim publikatsioon - tähenduses jätkusuutlikuim oma mõjult ajaloo telje mõlemas suunas. Selle koha garanteerib albumile Eha Komissaarovi artikkel “Ruum ja raamat Tõnis Vindi loomingus” mis on esimene tõsiseltvõetav metakriitiline käsitlus Tõnis Vindi loomingust.
Möh! Fui! Öäk! Ossa! Vau! Kaasaegse kunsti klassika” näitus oli minu jaoks ennekõike oluline just Jaan Toomiku teose “15. mai - 1. juuni 1992” remake’i eksponeerimise tõttu. Sellega seoses on aasta kunsti sündmuseks Toomiku kultusteose taastootmisõiguse ostmine Tartu Kunstimuuseumi kogusse. Köler Prize’i projekti jätkumine oli väga tervitatav, sest eesti kunsti peavoolu seisukohalt on tegemist ainsa tõsiseltvõetava preemiaga. Flo Kasearu oli preemiad kahlemata ära teeninud, ent kurvaks tegi ülejäänud nominentide suhteline nõrkus. Viimane on öeldud pidades silmas just uusi töid.
Aasta kõige monumentaalsem teos oli Jevgeni Zolotko pool aastat väldanud “Asjad” Tartu Kunstimaja pööningul. Siinjuures tuleb möönda, et Tõnis Saadoja laemaali teatris No99 ei ole käesoleva kokkuvõtte kirjutamise hetkeks veel avalikkusele esitletud (ja ridade autor ei jõua seda paraku ka kindlasti selle aasta jooksul vaatama), ehk tegelikult võistlus alles käib.
Aasta kuraatoriprojekt oli Kirke Kangro “Eksootika”, nii hästi kureeritud kooslust ei ole enam ammu näinud.
Tehniliselt kõige paremini teostatud näitus oli Triztan La Brazi “Lost and Found” Loop galeriis. Sellel näitusel minu kui näitustetehniku süda nii hüppas rõõmust kui kängus kadedusest.
Artishoki kontekstis ei saa mainimata jätta ka Artishoki biennaali, mis see aasta kuraator Liisa Kaljula valikute tõttu oli esmakordselt klassikalisema näituse ilmega. Ent sarnaselt Vindi ja Zolotko näitustega omandab see projekt täielikud mõõtmed alles raamatu ilmumise järel, mis nii biennaali kui Zolotko puhul nihkub tulevasse aastasse.
Tehnikuid tuleks tihedamini sundida näituseid tegema. Teine hea näide samast rubriigist oli Neeme Külma Hobusepea galerii näitus “Pinnavirvendus”. Üldiselt on käsitööoskus meie kunstiväljalt tõrjutud, ainsaks erandiks paar maalikunstnikku ja mõned Tartu Kõrgema Kunstikooli taustaga skulptorid, kellele on õpetatud, et hea kunst on suur töö. Seetõttu on igasugune kutsemeisterlikkuse ülesnäitamine tänapäeva peavoolu kunsti kontekstis vastuvõetavas vormis enam kui tervitatav.
Kõige silmapaistvamaks muutuseks aktuaalse kunsti väljal oli kontseptualismi lõplik läbimurre kohalikus peavoolu näitusepildis. Protsessi eelajaloona töötavad minu jaoks Anders Härmi poolt EKKM-i kureeritud näitus “Next to Nothing” (2010) ja Maria Arusoo “Continuum_the perception zone” (2011), viimase kataloog ilmus muideks alles 2012 suvel ja väärib kindlasti esile tõstmist. Kontseptualismi lõpliku jõudmise peavoolu domineerivale ehk enesestmõistetavale kohale aga viis lõpule ART IST KUKU NU UT`i raames Chris Fitzpatrick’u poolt kureeritud “Sõida tasa üle silla” ja Margit Säde kuraatoriprojekt “AND SO ON AND SO FORTH” Kim?’is.
Kriitikuna tooksin esile, et kunstikriitikale oli enesereflektsiooni osas hea aasta. Jällegi oli tegemist juba 2010. aastal Märzi projektiruumis alanud kunstikriitika lugemisgruppide ja 2011. aastal samas toimunud kunstikriitika ümarlaua poolt aktualiseeritud kunstikriitika oma naba uurimise jätkumisega. Tartus toimus ürituste sari “Semiootika ja kultuurikriitika”, nii seal peetud kunstikriitikaalane vaidlus kui mitu järgnevat diskussiooni jõudsid artishok TV vahendusel ka laiema üldsuse ette.
Festival ART IST KUKU NU UT suutis käima tõmmata terve arvamuslugude jada, mille juures on oluline, et lood ilmusid päevalehtede veergudel mitte erialameedias.Kuluaarides on kuulda, et järgmine aasta tõotab veelgi positiivseid arenguid.
INDREK GRIGOR
Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” on vaieldamatult aasta kõige olulisem näitus. Ma ei olnud tingimata rahul kujundusega ja kohe üldse ei olnud ma rahul asjaoluga, et Tõnis Vindi taolise korüfee näitus oli surutud väga väikesele pinnale, kui samal ajal suures saalis laiutas Madalmaade romantism kahtlemata suurepäraset erakogust, ent … Ma loodan, et Eesti Kunstimuuseumi juhtkonnal on siiamaani hommikul peeglisse vaadates iseenese pärast piinlik.
Näitusega sama nime kandev album on aasta olulisim publikatsioon - tähenduses jätkusuutlikuim oma mõjult ajaloo telje mõlemas suunas. Selle koha garanteerib albumile Eha Komissaarovi artikkel “Ruum ja raamat Tõnis Vindi loomingus” mis on esimene tõsiseltvõetav metakriitiline käsitlus Tõnis Vindi loomingust.
Möh! Fui! Öäk! Ossa! Vau! Kaasaegse kunsti klassika” näitus oli minu jaoks ennekõike oluline just Jaan Toomiku teose “15. mai - 1. juuni 1992” remake’i eksponeerimise tõttu. Sellega seoses on aasta kunsti sündmuseks Toomiku kultusteose taastootmisõiguse ostmine Tartu Kunstimuuseumi kogusse. Köler Prize’i projekti jätkumine oli väga tervitatav, sest eesti kunsti peavoolu seisukohalt on tegemist ainsa tõsiseltvõetava preemiaga. Flo Kasearu oli preemiad kahlemata ära teeninud, ent kurvaks tegi ülejäänud nominentide suhteline nõrkus. Viimane on öeldud pidades silmas just uusi töid.
Aasta kõige monumentaalsem teos oli Jevgeni Zolotko pool aastat väldanud “Asjad” Tartu Kunstimaja pööningul. Siinjuures tuleb möönda, et Tõnis Saadoja laemaali teatris No99 ei ole käesoleva kokkuvõtte kirjutamise hetkeks veel avalikkusele esitletud (ja ridade autor ei jõua seda paraku ka kindlasti selle aasta jooksul vaatama), ehk tegelikult võistlus alles käib.
Aasta kuraatoriprojekt oli Kirke Kangro “Eksootika”, nii hästi kureeritud kooslust ei ole enam ammu näinud.
Tehniliselt kõige paremini teostatud näitus oli Triztan La Brazi “Lost and Found” Loop galeriis. Sellel näitusel minu kui näitustetehniku süda nii hüppas rõõmust kui kängus kadedusest.
Artishoki kontekstis ei saa mainimata jätta ka Artishoki biennaali, mis see aasta kuraator Liisa Kaljula valikute tõttu oli esmakordselt klassikalisema näituse ilmega. Ent sarnaselt Vindi ja Zolotko näitustega omandab see projekt täielikud mõõtmed alles raamatu ilmumise järel, mis nii biennaali kui Zolotko puhul nihkub tulevasse aastasse.
Tehnikuid tuleks tihedamini sundida näituseid tegema. Teine hea näide samast rubriigist oli Neeme Külma Hobusepea galerii näitus “Pinnavirvendus”. Üldiselt on käsitööoskus meie kunstiväljalt tõrjutud, ainsaks erandiks paar maalikunstnikku ja mõned Tartu Kõrgema Kunstikooli taustaga skulptorid, kellele on õpetatud, et hea kunst on suur töö. Seetõttu on igasugune kutsemeisterlikkuse ülesnäitamine tänapäeva peavoolu kunsti kontekstis vastuvõetavas vormis enam kui tervitatav.
Kõige silmapaistvamaks muutuseks aktuaalse kunsti väljal oli kontseptualismi lõplik läbimurre kohalikus peavoolu näitusepildis. Protsessi eelajaloona töötavad minu jaoks Anders Härmi poolt EKKM-i kureeritud näitus “Next to Nothing” (2010) ja Maria Arusoo “Continuum_the perception zone” (2011), viimase kataloog ilmus muideks alles 2012 suvel ja väärib kindlasti esile tõstmist. Kontseptualismi lõpliku jõudmise peavoolu domineerivale ehk enesestmõistetavale kohale aga viis lõpule ART IST KUKU NU UT`i raames Chris Fitzpatrick’u poolt kureeritud “Sõida tasa üle silla” ja Margit Säde kuraatoriprojekt “AND SO ON AND SO FORTH” Kim?’is.
Kriitikuna tooksin esile, et kunstikriitikale oli enesereflektsiooni osas hea aasta. Jällegi oli tegemist juba 2010. aastal Märzi projektiruumis alanud kunstikriitika lugemisgruppide ja 2011. aastal samas toimunud kunstikriitika ümarlaua poolt aktualiseeritud kunstikriitika oma naba uurimise jätkumisega. Tartus toimus ürituste sari “Semiootika ja kultuurikriitika”, nii seal peetud kunstikriitikaalane vaidlus kui mitu järgnevat diskussiooni jõudsid artishok TV vahendusel ka laiema üldsuse ette.
Festival ART IST KUKU NU UT suutis käima tõmmata terve arvamuslugude jada, mille juures on oluline, et lood ilmusid päevalehtede veergudel mitte erialameedias.Kuluaarides on kuulda, et järgmine aasta tõotab veelgi positiivseid arenguid.
Jaan Toomiku remake (äsja ühe purgi võrra vaesemaks jäänud)
Epp Kubu ja Rebeka Põldsam ABIII artist x critic talkil
Dénes Farkase teos Kirke Kangro kureeritud näitusel "Eksootika" (Foto: denesfarkas.com)
Neeme Külma "Pinnavirvendus" Hobusepea galeriis (Foto: eaa.ee)
"Sõida tasa üle silla" Nooruse galeriis (Foto: artistkukunuut.org)
MARIKA AGU
Näitus:
- Raul Keller, helikunsti näitus "KLANG!" Eesti Meremuuseumi Püssirohukeldris. Ajakirjast KUNST.EE saab lugeda Andreas Trosseki ülevaadet näitusest.
- Jean Tinguely püsiekspositsioon Museum Tinguelys, Baselis. Kineetilise kunstiga on see häda, et teosed kuluvad. Tinguely muuseumi eksponaatide töögraafiku järgi oli võimalik mõnda teost oma täies hiilguses töötamas näha vaid kord tunnis. Ekspositsiooni üleval hoidmiseks peavad muuseumi tehnikud tegelema ennastkulutavate masinate varuosade otsimisega. Mootorid, rihmad, hammasrattad teenivad abstraktset kolinat, ehmatavat ketipeksu – absoluutselt ebapraktilist süsteemi, mis oma enesekülluse tõttu mõjub väga võluvalt.
- Jass Kaselaan "Aed" Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis. Indrek Grigor ja Eike Eplik püüdsid Kunstiministeeriumi saates lahendada näituse sisulist mõistatust. Harva pakub lahendamatu mõistatus siiski meeldivat elamust – piisab ainuüksi selle loodud keskkonnas viibimisest.
- MÖH? FUI! OSSA! VAU! - ART IST KUKU NU UT, Tartu Kunstimuuseumis. Arvestades kaasaegse kunsti üle polemiseerivate artiklite hiidlainet selle näituse tagajärjel.
Teos:
- Diverse Universe Performance Festival Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis. Publikut töödeldi mitme performance'iga, kuid kõige eredamalt jäi meelde viimane – grande finale, kus mängiti läbi stsenaariume, mis tuginesid tugevate sümbolite virrvarrile – Miki Hiir ruuporisse karjumas, stereotüüpne Jeesus verest nõretamas, hoidmas käes kuivatatud kalu, mida assistendid järjekindlalt leegiheitjatega püüdsid põlema panna, jaapani Lolita talumas kergeid hoope tagumikule jne jne... Aistingute taluvuspiir oli põhja keeratud, peale vaatemängulisuse lämmatas ruumi täiesti talumatu hais, kõrva röögiti mingeid loosungeid – ühesõnaga – ülekehakogemus.
- Tõnis Saadoja laemaal NO99 teatris.Teost esitletakse koos raamatuga "Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja laemaal Teater NO99s. Eesti monumentaalmaal 1879-2012".
Sündmus:
- IV Rahvusvaheline konverents, Teaduslik konverents. Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Kohal kahjuks ei käinud, kuid konverents on tagantjärgi vaadatav Tartu Ülikooli televisiooni kodukalt. Vahel ikka tuleb ette piinlikke momente, mis tulenevad konverentsi formaadist ja delikaatsest õhkkonnast. Pseudoteaduslikud ettekanded IV Rahvusvaheline konverents, Teaduslik konverentsil just kutsusidki sellised olukordi esile ja kasutasid seda oma tugevusena.
- Tartu Kunstimuuseumi direktoriks valiti Rael Artel.
- Marge Monko, Sigrid Viir ja Timo Toots välismaal auhindu võitmas.
Publikatsioon:
- "Mitte-Tartu", Topofon.Psühhogeograafilis-hallutsinatoorne proosakogumik. Tekstide autorid Anti Saar, Berk Vaher, Joanna Ellmann, Aare Pilv, Tanel Rander, Lauri Pilter, Meelis Friedenthal, Sven Vabar, Jaak Tomberg, Kaja Pae, andreas w, Mehis Heinsaar, Erkki Luuk, Maarja Pärtna, Kiwa.
- Kenneth Frampton "Moodsa arhitektuuri ajalugu", EKA (Toimetanud ja tõlkinud Ingrid Ruudi ja Eva Näripea)
.jpg)
(Foto: EPL Vallo Kruuser)
.jpg)
Tinguely (Foto: Internet)
.jpg)
Ars electronica!
.jpg)
Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents (Foto: Internet)
TANEL VEENRE
Tunnistan on kimbatust selja taha vaadates, mälul on omad plaanid ning tundub, et kultuurisündmuste talletamine ei kuulu sellesse kavva. Õnneks asendab mu hõredat mälu üha enam arvuti ning nii sobrasin ma oma EPLi folderis (kirjutan ju aastas ca 75-st eri kultuurisündmusest). Nii ujusid pinnale järgmised verstapostid sest aastast, kusjuures minu rõhk on pigem disainil, moel ja ehtel.
Publikatsioon:
- Raamat "Mood ja külm sõda" mõjus mulle paju enam kui kohati veretuks jäänud näitus. Põhjalik uurimus, mis pugev ihu vahele just vahetute sissevaadetega uuritavasse aega. Raamatu koostasid Eha Komissarov ja Berit Teeäär, kujundas Tuuli Aule.
Teos:
- Videoelamuse sain ma Flo Kasearu tööst Creative Estonia - hoogne satiir kogu selle loovmajanduse ja pseudofolk-käsitöö teemadel.
- Eesti ehtes sain elamuse Julia-Maria Künnapi loomingust, mida ta näitas oma kodus köögilaua taga enne kui saatis need fantastilised kivigraveeringud näitusele Itaaliasse. See on segu hämmastavast tehnilisest teostusest ja klaarist ideest. Sulavad kivid kui inimese ja looduse suhte äraspidine pitser.
- Minu sisekujunduspreemia läheb Mary Jordanile ja Erik-Niiles Krossile Kõue mõisa eest - see on muinasjutuline, õõvastavalt ligitõmbav, intrigeeriv kompott.
- Marit Ilisoni performance ETDMis tarbekunsti triennaali avamisel - tundlikkus + totaalsus.
- Liisi Eesmaa kollektsioonTallinn Fashion Week`il - popkultuur oma eredaimal kujul. Ning teise olulise moesündmusena mainiks Karolin Kuusiku tagasitulekut moeväljale iseenda nime all - tema kollektsiooni esitlus oli detailideni läbimõeldud ja üdini hea maitsega teostatud tervik.
- Toidukunsti loorberid annaks ma restoranidele Tigu, Salt, NEH ja Vihula mõisa uuenenud köögile.
- Narva kolledži fassaad- monumentaalne! Hoone projekteerisid Eesti arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse autor on Hannes Praks.
- Arhitektuuris ei saa mitte mööda ka Lennusadamast, kus antusega on ümber käidud ülinutikalt. Hoone projekteerisid KOKO arhitektid.
Välismaailmast on jäänud kummitama...
- Kaasaegsest ehtest Jorge Manilla võimsad ja tumedad monumendid inimkehal, Ruudt Petersi viilutatud Lunastajad, Alexander Blanki mutanteerunud (nagu kogu popkultuur) talismanid.
- Mõne nädala eest käisin Veneetsias Tadao Ando renoveeritud endises Veneetsia tollilaos, kus eksponeerib oma kaasaegse kunsti kollektsiooni François Pinault. Väga mõjus pind ja valik - Sigmar Polke tumemeelsed hiigellõuendid ja Maurizio Cattelani marmorist surilinad ründasid otse südant.
Tegelikult ma ju valetaks kui ma kunstnikuna ei mainiks vahetult mind puudutavat. Ehtekunstirühmituse õ h u L o s s (Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Villu Plink, Kadri Mälk, siinkirjutaja) näitus Itaalias Paduas Oratorio di San Roccos, mis oli erakordne just tänu toimumiskohale – renessansiaegsed freskod palvela saali seintel moodustasid nagu turvava kihi meie ja välisilma vahele.
Ning "Minu kuningriik" Kunstihoone galeriis ... sai taas välja öeldud ning on võimalik edasi põleda värske õliga.
Flo Kasearu "Creative Estonia" (Foto: flokasearu.eu [foto autor Tanja Muravskaja])
TÜ Narva Kolledž (Foto: ut.ee)
Smooritud põrsa lõige, punane kapsas kadakamarjadega + õuna-punaveini kaste – NEH (Foto: Facebook)
TRIIN TULGISTE
Näitus:
- ART IST KUKU NU UTi näitused
- Kaido Ole "Kena kangelane ja küllaga vaikelusid"
- Neeme Külm "Pinnavirvendus"
- Tõnis Vint "Tõnis Vint ja tema esteetiline universum"
- "Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik"
Sündmus:
- Artishoki biennaal
- Kunstidiskussiooni käivitumine meedias
- Tartu Kunstimuuseumi uue direktori valimine
Teos:
- Taavi Piibemann "Eesti eksootika"
- Jevgeni Zolotko "Asjad"
- Jaan Toomik "Projekt 16.5.1992–31.5.1992"
Publikatsioon:
- Tõnis Vindi näituse kataloog
- Kaljo Põllu "Igavene tagasitulek. Kaljukunstist kogu maailmas"
- ART IST KUKU NU UTi trükised
Eike Epliku näitus "Tüdruk, kes kõike armastas" Artist Kuku Nu Uti raames
Tõnis Vinti kataloog
Taavi Piibemann "Eesti eksootika" (Foto: muurileht.ee)
Näitus:
- “Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” Kumus, kuraator Elnara Taidre. Kõik toimis, kõik osapooled – klassik, kuraator, arhitekt ja disainer – täiendasid tervikut. Vindi tööd, Raul Kalvo näitusearhitektuur ja Tuuli Aule kujundatud kataloog modustasid stiilse ja totaalse visuaalse kogemuse. See on umbes nagu minna Tõnis Vindi koju, vaadata tema vannituppa (kes on vaadanud, see saab aru, millest räägin) ja korrutada seal nähtu 22ga.
Neeme Külm Hobusepea galeriis.
- Jass Kaselaan“Aed”. Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii. Üldmulje: must.
- “Pimeduskiirus ja teised lood” Kumus, kuraatorid Jaakko Niemelä ja Eha Komissarov. Üldse võiks olla rohkem selliseid näituseid, kus on pime ja tuled vilguvad. Üldmulje: must.
- Kaido Ole “Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus. Oli nagu olema peab, eksole. Üldmulje: hall ja vikerkaar.
- Jätkuvad trendid on modernismiarheoloogia ja soviet chic, millede tuules toimus ka mitu huvitavat väljapanekut: näiteks Andres Kurgi ja Mari Laanemetsa kureeritud "Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960-1980" Tarbekunsti- ja disainimuuseumis ning fotograaf Frédéric Chaubini “Nõukogude kosmosemajad” Arhitektuurimuuseumis. Psühhedeelne interjöör ülehelikiirusega nõukogude reisilennukile, kosmosejaama meenutav arhitektuur nõukogude lastevanglale. Loetellu võiks lisada ka Moskva Disainimuuseumi avanäituse, mis pakub nõukogude disaini aastatest 1950 kuni 1980. Üldmulje: punane ja vikerkaar.
- Vene graafilise disaini ekspositsioonid “Vene kaaseaegne plakat” ja “Rodchenko 120” Marko Kelkishevi kureeritud HGDFi raames. Venelased lihtsalt teevad asju omamoodi. Üldmulje: punane ja must.
Näituseaasta kokkuvõte: must on must.
Sündmus:
- Narva kolledži avamine (Kavakava arhitektid). Kogu arhitektuurse ilu juures on tegemist eelkõige suurejoonelise geopoliitilise žestiga. In your face, Ivangorod!
- Välismaa äravallutamine - Austria Ars Ekectronica pani kinni Timo Toots, NY Pulse noppis ära Sigrid Viir, Viini Henkelile pani käpa peale Marge Monko. Neid oli veel. Hulk äramärkimisi ja väljavalimisi oli ka. In your face, kodumaa!
- Tõenäoliselt tuleks sündmuseks lugeda ka sajandi kunstiröövi ART IST KUKU NU UTil. PS. Ma tean, kes seda tegi. On veel, palju inimesi, kes teavad. Aga ei ütle (ei, see ei olnud näitusekorraldajate meedia-hoax).
Teos:
- Paco Ulman “My Little Red Riding Hood” AB III-l. Üldse võiks olla rohkem selliseid kunstivideosid, kus punane sportauto tõmbab ketsi.
Publikatsioon:
- Hilka Hiiop. "Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ei ole lugenud, tõenäoliselt ei loe ka (lapanud olen), aga olen täiesti veendunud, et tegu on klassikaga.
- Erkki Luuk, c: “Tammeöö”. Ei ole lugenud, kui kätte satub, siis loen (kaant olen näinud), aga olen täiesti veendunud, et tegu on klassikaga.
Artishok 2012: Biennaal Lätti, artiklid kogumikku, omaalgatused institutsioonideks, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga.
Kaido Ole KUMUs
Paco Ulman "My Little Red Riding Hood" (Foto: mustekala.fi)
GREGOR TAUL
Teos:
- Renzo Piano “Shard” – Londonis valmis Euroopa kõrgeim hoone, mis katastroofiliselt sisutühja kujundina võtab kokku nii eelnenud kui järgneva dekaadi sellel mandril.
- 10 x 10 meetrit (Eva Labotkin, Epp Kubu, Tanel Rander, Mai Sööt, Villem Jahu ja Andrus Lauringson) manifest “Inimmetsandus” ja performance KIASMAs – kompaktne ja koomiline tõlgendus traagilisele olukorrale.
- Salto arhitektide “Fast Track” – Salto muudab maailma nii väikeseks kui suureks. Ka Kavakava TÜ Kolledž Narvas on nii arhitektuurne, kunstiline kui poliitiline trampliin.
- Alari Orava plakat üritusele “Kaleidoskoop. 5 aastat täis” – Orava aastatepikkune tänavaorigami sai lõpuks disainigalal auhinnatud! (Pronks väikese trükise kaalukategoorias).
- Tõnis Saadoja laemaal teater No99s – lihtsalt kuradi hea maalikunstnik, kuigi ma sellest järellihvimise vajadusest lõpuni aru ei saanud.
Sündmus:
- Kohalike kunstnike rahvusvaheline edu, kõrgelennuline kommertsgalerii jms, et see kõik igapäevaseks kujuneks.
- Eesti, läti ja leedu urbanistide mõttevahetus konverentsil “Art in Public Space” Riias – viljakas on teha koostööd inimestega, kelle ees seisavad sarnase iseloomuga, ent vormilt eripärased (linna-alased) küsimused.
- EKA kunstihariduskonverents “Avalikud ootused” – vabade kunstide teaduskonna eestvõttel korraldatud mõttetalgud oluliste küsimuste üle (milline peaks üks kunstiakadeemia üldse olema?), mil kahe päeva jooksul tegeleti intensiivselt enesereflektsiooniga.
- Katarsis projektiruum – hädasti oli vaja tegutsemisruumi, ainuüksi arvamuse avaldamisest ei piisa.
- Memory Marathon Serpentine Gallery’s – kolmepäevane mammutkonverents, mille jooksul enamasti põnevad inimesed lakkamatult mäletamisest kõnelesid.
- Külluslik disainiauhindade gala, mis tõi pähe mõtte, et korralduskulud võisid ületada auhinnafondi. Imelikul kombel tasus suurelt tegemine justkui ära: elegantne miljöö, seksikad inimesed, maitsekad võidutööd said meedias positiivse vastuvõtu osaliseks, kinnistades “disainiskeene” kõrget positsiooni (kuigi prestiiž pigem takistab siinse disaini maale tulekut). Mind huvitab, kas punaste vaipadega avalikkusele lähenemine toimiks ka EKA puhul (uue maja küsimustes)?
Näitus:
- Paul Kuimet, Mikko Rikala “Clouds and Waves” – tehniline nauding.
- Sigbjørn Bratlie, Arne Langleite, Filipe Cravo “The Schnork Chronicles” Pebre tänava Tiivas – groovy ekskursioon läbi Oslo modernistlike skulptuuride, mis lõi eriliselt leitsakulise meeleseisundi.
- Mitškid Kondase keskuses – Peterburi ja Grigori Lotmani kool.
- Theaster Gates “My Labor is My Protest” Bermondsey White Cube’is – näitus (ja muidugi näitusesaal) nagu kosmoselaev
- Sisu ja vorm I. Kaasaegne Eesti graafiline disain 2001–2011” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis – Sirkli võimekas projektijuhi töö, Neeme Külma ja Ralf Lõokese hämmastav kujundus ja EKA graafilise disaini osakonna suurepärane monopol.
- “Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960–1980” ETDMis (kuraatorid Andres Kurg ja Mari Laanemets) ja Elnara Taidre kureeritud Tõnis Vindi KUMU näitus olid kõige vingemad ajaloonäitused.
- Kaido Ole “Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus.
Trükis:
- Ivar Saki tüpograafia ajalugu + ülejäänud EKA doktoritööd (Hilkka Hiiop, Liina Keevallik, Urve Sinijärv, Riin Alatalu, Sirje Helme [kaitseb 2013, lõputöö pdf Internetis juba saadaval). Kooli nõukogu ja rektoraat on ülevatest näpunäidetest kinni hakanud (ei saa olemas olla ülikooli ilma tugeva doktoriõppeta) ning aiva suurem energiapanus suunatakse doktorikooli arendamisele. Lähiaastatel lisandub plejaad kunstidoktoreid. Ma pole päris kindel, kas see on hea mõte, kuigi mõistan, et see on paratamatu osa EKA ellujäämisvõitlusest.
- Kenneth Framptoni „Moodne arhitektuur“ (tõlkisid Ingrid Ruudi ja Eva Näripea, Eesti Kunstiakadeemia)
- Triin Tamme “Notes and Instructions On How to Use the Bookcatalogtest” - New Yor Art Book Fair tellis oma tänavuse spetsiaalse kunstnikuraamatu Tammelt.
- Metropolis M (eriti 5. number) – kaine kunstiajakiri.
- Jacques Maritain “Kunstniku vastutus” – hiilgav, et tõlgitakse, kuid kas see nüüd siinses kontekstis kõige relevantsem tõlketeos on?
- Emmanuel Levinasi „Teisiti kui olla ehk teispool olemust“ ja mitmed teised Tallinna Ülikooli kirjastuse hästi valitud tõlketeosed.
Artishok 2012: Aasta alguses nurisesime selle üle, et Müürileht on kõik meie kirjutajad ära võtnud. Aasta lõpus arutlesime, et Müürileht on üllatavalt kiiresti etableerunud (ja kohati igavalt turvaliseks muutunud), nii et Artishoki blogi, mis oma ebaregulaarsuse pärast ei pea muretsema ära mandumise/tõusmise pärast, on üllatuslikult elujõuline. Biennaaliga on teisiti, ootused on aina kõrgemad, iga järgnev kuraator võib üha ulatuslikumalt põruda/õnnestuda. AB III juures olid minu jaoks põhiliseks sisutekitajaks artist critic talkid ja 10 (õieti 20) sissejuhatavat teksti. Loodetavasti rokib Artishok 2013. aastal blogi ja biennaali vahele jääval väljal (näitused, lugemisgrupid jms).
Minister võtab EKA konverentsil vastu kingituse
Fast Track (Foto: salto.ee)
Orava Kaleidoskoop
Näitus:
- Abstract Possible (kuraator Maria Lind) Tensta Konsthallis Stockholmis
- Documenta (kuraator Carolyn Christov-Bakargiev) Kasselis
- Mood ja Külm sõda (kuraatorid Eha Komissarov ja Berit Teeäär) ja Tõnis Vint ja tema esteetiline universum (kuraator Elnara Taidre) Kumus - olin just jõudnud Sirbis nuriseda, et Eestis kasutatakse näituse kui meediumi eeliseid harva ära, kui...
- Sõida tasa üle silla (kuraator Chris Fitzpatrick) festivalil Art ist kuku nu ut Tartus
- Eksootika (kuraator Kirke Kangro) Kunstihoones
- Neeme Külm „Pinnavirvendus“ Hobusepea galeriis
- Merike Estna „A big painting and a small painting“ Temnikova ja Kasela galeriis
- Mart Vainre „Konstruktor“ Kunstihoone galeriis
- Tanel Rander "Decolonize This" Y galeriis
- Gordon Matta-Clark ja Didier Faustino „Interventions" Natalie Seroussie galeriis Pariisis
Sündmus:
- Eesti kunstnikud saavad välismaal auhindu
- Kunstiakadeemia kohale tekib parkla
- Kunst.ee muutub kakskeelseks kvartalajakirjaks
- Postimehe Arvamuses kerib end lahti kaasaegse kunsti diskussioon
- Kolmandat korda toimub Artishoki Biennaal
- Kirjastus Lugemik üürib kontori ja ehitab poodi
- Eesti tahab kodanikuühiskonnaks - miks ei võiks Eesti olla innovaatilne ka poliitiliselt, küsib Tarmo Jüristo Memokraadis http://memokraat.ee/2012/06/milleks-meile-vabakond/
Teos :
- Flo Kasearu „We Are on the Way“
- Karel Koplimets „Suburbs of Fear“
- Paco Ulman „My Little Red Riding Hood“
- Tõnis Saadoja No teatri laemaal
Publikatsioon
- Texte zur Kunst erinumber „The Curators“ - ajakiri hakkab uuel aastal käima ka Kumu raamatukogus
- Hilkka Hiiopi doktoritöö „Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?“ (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum)
- Continuum_the Perception Zone kataloog (toimetaja Maria Arusoo, kujundaja Indrek Sirkel, Lugemik)
- Kumu ilusad paksud kataloogid (kujundaja Tuuli Aule, Eesti Kunstimuuseum)
- Kenneth Framptoni „Moodne arhitektuur“ eestindus (tõlkijad Ingrid Ruudi ja Eva Näripea, Eesti Kunstiakadeemia)
Abstract Possible
Continuum kataloog läbiloetuna
Merike Estna suur ja väike maal
Pierre Huyghe Documental
ELNARA TAIDRE
Näitus
- Paarikuna toiminud „Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960–1980” (kuraatorid Andres Kurg ja Mari Laanemets) ja „Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.–1970. aastatel” (kuraatorid Lolita Jablonskienė, Kai Lobjakas ja Iliana Veinberga) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis
- Köler Prize’i näitus EKKM-is
- „Pimeduskiirus ja teised lood” (kuraator Eha Komissarov) Kumus
- „Pre-Raphaelites: Victorian Avant-Garde” Tate Britain’is
- Damien Hirsti retrospektiiv Tate Modern’is
Sündmus
- Näituselt „Möh! Fui! Öäk! Ossa! Vau! Kaasaegse kunsti klassika” eksponaadi varastamisega seoses käivitunud diskussioon kaasaegse kunsti ja kunstikriitika üle
- Artishoki biennaali III (kuraator Liisa Kaljula) EKKM-is ja seda raamistav programm
- EKA galerii taasavamine
- Kumu sügiskonverents „Kunst ja reaalpoliitika”
- Rahvusvahelised auhinnad eesti kunstnikele – Marge Monko, Simo Toots, OÜ Visible Solutions
- Temnikova &Kasela galerii (rahvusvaheline) tegevus
Publikatsioon
- Madalmaade kunst Kadrioru kunstimuuseumis” (koostaja Greta Koppel)
- „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus” (koostaja Liis Pählapuu)
- „Mood ja külm sõda” (koostajad Eha Komissarov ja Berit Teeäär)
- „Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja laemaal Teater NO99-s. Eesti monumentaalmaal 1879–2012”
Teos:
- Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone (arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil)
- Tõnis Saadoja laemaal Teater No99s
- „Asjad” – Jevgeni Zolotko suhestumine Tartu Kunstimaja pööninguga kuues osas
Jevgeni Zolotko "Asjad" (Foto: muurileht.ee)
Damien Hirst (Foto: arrestedmotion.com)
KATI ILVES
Näitus:
- Documenta 13, Kassel, Saksamaa. Kuraator: Carolyn Christov-Bakargiev
- Manifesta 9, Genk, Belgia. Kuraator: Cuauhtemoc Medina
- New Nordic Fashion Illustration, Helsingi Disainimuuseum, Soome. Kuraator: Toomas Volkmann
- Picasso/Duchamp, Moderna Museet, Stockholm, Rootsi. Kuraatorid: Daniel Birnbaum, Ronald Jones, Annika Gunnarsson
- Pimeduskiirus ja teised lood, KUMU, Tallinn, Eesti. Kuraatorid: Eha Komissarov, Jaakko Niemelä
- Jõeruum, Kaarsild, Tartu, Eesti. Kuraatorid/tiim: Jarmo Kauge, Ingrid Ruudi, Tiit Sild
- MÖH!, FUI!, OSSA!, VAU! ART IS KUKU NUUT'i raames Tartu Kunstimuuseumis, Tartu, Eesti. Kuraator: Rael Artel
- Neeme Külm "Pinnavirvendus", Hobusepea galerii, Tallinn, Eesti
- Raul Keller "KLANG!", Eesti Meremuuseumi Püssirohukelder, Tallinn, Eesti
Sündmus:
- "Sound Around Kaliningrad" - üritus, näitus, ümarlaud, jne. Parima korraldusega sündmus, kus iial käinud. Venemaal! "Sound Around Kaliningradi" korraldab Venemaa kaasaegse kunsti keskuse Balti haru (asub Kaliningradis), ürituse kuraatoriks on Daniil Akimov. Kutsutud esinejate nimekiri oli mitmekesine - alustades Ida-Euroopa helikunsti vanameistri Vladimir Tarasoviga (tüüp, kes Ilja Kabakoviga koos saundi tegi), kaasates rootslasi Mats Lindströmi ja C. M. von Hausswolffi, Berliinis resideeruvaid taanlastestest vinüüli-insenere Greta Christenseni ja Camilla Sørenseni (esinevad nime all Vinyl Terror and Horror), JG Thirlwelli, Kiwa, jpt. Erinevad kohad, Kaliningrad, Venemaa
- "Sound of Stockholm", Stockholm, Rootsi. Laivid ja ümarlauad. Meeldejäävamateks: Tarek Atoui, Stian Westerhus, Ryoji Ikeda. Enim vapustas aga EMSi (Rootsi Elektroonilise Muusika Sihtasutus vms) ning Fylkingeni külastus. Esimene on elektroonilise muusika stuudiote keskus (residentuurikoht/programm), direktoriks Mats Lindström, teine helikunstnike-heliloojate liit, direktoriks Susanne Skog, mis tegutseb alates 1933. aastast ning omab muuseas ka Ilmar Laabani heliloomingulist pärandit. "Sound of Stockholmi" ajal (aga mitte selle raames) oli Bonnieris avatud ka näitus "More Than Sound" (kuraator Theodor Ringborg), mis koos SoS programmiga kokku üsnagi tugeva elamuse andis.
- "Freq_Out 8", Moderna muuseum, Stockholm, Rootsi. C. M. von Hausswolffi käe all toimuv ürituste seeria, mis ühtekokku toimub 12 korda. Freq Out toimub põhimõttel, et iga helikunstnik saab endale sageduse, mille sees toimetada. Siis tullakse kokku 48 tunniks ja mängitakse erinevatel sagedustel olevad helid kokku. Kõik saavad iga sageduse korra läbi mängida. Esimene Freq Out toimus 2003. aastal Kopenhaagenis. Moderna oli üsnagi ambient. Fingers crossed, on lootust, et 11 tuleb KUMUs!
- Marie Iversen/Kajsa Karolina Sandström tantsuetendus "It's My Own Invention (Looking Through The Glass)", KUMU auditoorium, Tallinn, Eesti. Marie Iversen on taani kunstnik, kelle interaktiivne installatsioon "Retroaction VIII" oli 2012. aastal algul väljas KUMUs näitusel "Spatium. Taani kaasaegne kunst" (kuraator Maria Kjaer Themsen). Iverseni installatsioon koosnes tehnoloogiast ja tühjustest - täpsemalt, kuidas tehnoloogia, kasutades mitte midagi, loob uut ruumi. Sama tehnikat kasutades tegid Iversen ja Sandström (Rootsi päritolu tantsija-koreograaf) KUMU auditooriumis etenduse, lisades komplekti ka peeglid. Lummav näide sellest, kuidas mitte millestki saab väga vähesega väga palju.
- Jaak Tombergi ja Tõnis Kahu loengud näituse "Pimeduskiirus ja teised lood" finissaažil. KUMU auditoorium, Tallinn, Eesti. Kui lasta verbaalselt andekatel inimestel rääkida sellest, millest nad kõige paremini rääkida oskavad, ei saagi tulemuseks olla muud kui 10/10. Tomberg rääkis elektrivalgusest, täpsemalt selle puudumisest või vähesusest sci-fi's, Kahu black metali süngetest ihadest.
Teos:
- Karel Koplimets "Hirmu suburbid", installatsioon
- Flo Kasearu "Creative Estonia", video
Publikatsioon:
- Elnara Taidre koostatud kataloog "Tõnis Vint ja tema esteetiline universum", Eesti Kunstimuuseum, 2012
- Hilkka Hiiopi doktoritöö "Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?“, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, 2012
- Eha Komissarovi ja Berit Teeääre koostatud kataloog "Mood ja külm sõda", Eesti Kunstimuuseum, 2012
- Sven Vabari koostatud "Mitte-Tartu", Topofon 2012
Documenta Manifesta
Duchamp Modernas
Freq_Out 8 Modernas
Ikeda Sound of Stockholm
Iversen Sandström Kumus
Jõeruum Tartus
Thirlwell Kaliningradis
Tomberg Kumus
