Köler Prize 2012 gala

Artishok soovib palavalt õnne sel aastal nii žürii- kui publikupreemia noppinud
FLO KASEARUle!

Gala 26.05.2012 EKKMis
Fotod: Reimo Võsa-Tangsoo
Kommenteeris: Maarin Mürk

Sini-hele-roheline valgus. Valgete ööde maagia.

EKKMi hoovihäng. Kohustuslik/vabatahtlik sotsialiseerumine, rahulik ja tsiviliseeritud, toimub intelligentne small talk ... kuklataga mõlkumas ainult üks küsimus: kes siis seekord?

Veel hängi. Olukorra erandlikkusele viitab õlle asemel šampuse joomine.

Anders Härm võib ju laval seista, aga publik vaatab andunult hoopis midagi muud

Okoo, inimesed katuse äärel!! On see ettekavatsetud etteaste või ... ?

Tuldpurskavad noored sumeda suveõhtu taustal - ilmselt on siiski tegemist ettekavatsetud etteastega.

Tundub tantsuline etteaste olevat - kaasaegse kunsti muuseum õigustab oma poppi ja noortepärast mainet. Tuleb meelde 90ndate disko ja lagunenud tehasehoonete romantika.

Publik jälgib viisakalt, tehes mõned kohustuslikud dokumentatsioonikaadrid isiklikesse arhiividesse.

Vaadates neid pilte, mõtlen ma, et aklimatiseerumine Tallinnaga saab peale NYd raske olema - siin on kaasaelamise tase üpris teine. Ükskõik, mis situatsioon on, aga kui toimub mingi peroformatiivne esinemine (või ka lihtsalt performatiivsem tavakäitumine) - ja veel eriti kui on mingi muusika included - võib kindel olla skandeerivale, ergutavale, kommenteerivale jms pealtvaatajaskonnale.

Aga võib-olla on asi:
a) fotodes - analoogfoto aeglustab, muudab hetke staatiliseks ja esteetiliseks, kergelt unelevaks, veealuseks
b) sündmuses endas - kõik säästavad häälepaelu ja kaasaelamist õhtu tipphetke jaoks (pidu pärast võitja väljakuulutamist oli kindlasti eufooriline)
c) kliimas. Võibolla oli lihtsalt külm väljas passida.

Lisaks oleks aus mainida, et art worldi üritused on igal pool täpselt samasugused - natuke kihisevatest jookidest tingitud elevust, palju small talki, väikestesse gruppidesse koondumist, peas keerlevaid monolooge stiilis "kellega ma veel siit tahtsin/peaksin kõnelema....a näed, seal ta ongi, lähen ütlen tere/tutvustan ennast" jne. No one goes wild before sundown..

SAMAS, kuna EKKM positsioneerib end alternatiivse institutsioonina, mis loob mitte-formaalse keskkonna, kus kohtuvad kunst, muusika, peod, näitused, lihtsalt häng, baar jpms, siis võiks IKKAGI eeldada ... et publiku elevus käivitub varem kui hilistel öötundidel...

"Okei inimesed, koondage nüüd oma tähelepanu palun siia, hakkame autasustama!" Žürii sätib oma ridu; Jaan Klõšeiko on valmis tulistama.

"And the winner is..."