Design Matters seminar oli ühteaegu nii sissejuhatav kui ka järgnevaid päevi kokku võttev.
Taani disainiauhinda "INDEX: design to improve life" ja 2011 aasta võitjate näitust tutvustas Adam von Haffner Paulsen. Tegemist on suurima rahalise disainiauhinnaga maailmas (500 000 eurot), mida antakse välja aastast 2002. Täpsemalt premeeritakse disainlahendusi, mis tegelevad mingisuguse globaalse valupunktiga, viies kategoorias: „Keha“, „Kodu“, „Töö“, „Mäng ja õppimine“ ning „Ühiskond“.
2005. aastal kuulutati „Keha“ kategooria võitjaks „Elukõrs“ / „Lifestraw“ (disainerid: Torben Vestergaard Frandsen (Taani), Rob Fleuren (Holland) and Moshe Frommer (Israel)), mis lahendab puhta joogivee puudumise ja vee kaudu saadavate haiguste leviku mitmel pool maailmas. Ja seda üksikisiku tasandil – plastikust silindrja vormiga ese puhastab vett lausa joomise hetkel. Toote-esitlusel demonstreeriti selle tõsiseltvõetavust ja toimivust suisa WC-potist juues. Tänaseks on „Elukõrs“ juba tootmises ja kasutuses.
Tšiili arhitektid ja disainerid võitsid INDEXi auhinna aastal 2011 „Kodu“ kategoorias ideega „Elemental Monterrey“ (Monterrey on linn Mehhikos), pakkudes välja lahenduse kodutute ja agulites elavate inimeste eluasemeks. Need pooleldi valmis ehitatud sotsiaalmajad hoiavad ehitushinna all ja lahendavad umbes miljardi kodutu või agulites elava inimese OMA kodu puudumise probleemi, andes võimaluse lõpetada ehitus täpselt enda vajadusi ja soove arvestades.
***
Näitus Disainielevaatoris oli mitmekülgne, huvitav ja mahukas - esindatud oli nii Soome, Leedu, Poola kui ka Eesti disainivalik. Teemadest olid aktuaalsed valgustid, mööbel, aksessuaarid ning taaskasutus.
- Briti disainerid Nick Rawcliffe ja Adam Fairweather korraldasid koostöös Eesti disainitudengitega taaskasutusmööbli töötoa, mille tulemusel valmisid uued tooted vanadest spordivahenditest. Vahvad ideed tõesti, ent vahest tundub, et neid asju on juba nii palju tehtud. Kas poleks aeg järgmisele tasandile jõuda, luues sellist taaskasutussisustust, millest valmib toode – asi, mis kestab kaua, on läbi mõeldud ja esteetiline, ning mida saab ehk toota ka rohkem...?
- Woodismi grupi disainerite tooted olidki ehk samm edasi – valminud olid tooted puidust (näiteks suurtest pargipuudest), mis olid absoluutselt kasutajasõbralikud, lõpuni viimistletud ja tõesti ka ilusad. Woodismi väljapanek oli osa näitusest "Seeing the city – Colours of Lahti" (Soome). Mõnusas terviklikus ekspositsioonis olid väljas nii mööbel, väikeesemed, linnaplaanid kui ka ehted. Näitus on osa projektist "Luova Polku", mille eesmärk on arendada osalejate äri, koostööd ja rahvusvahelistumist. Näitus koosneb neljast osast: Kauno ry, Luova Polku workshopi grupp, Woodism grupp ja Designer’s Street Lahti.
Soome 2012. a aastadisaineri tiitli pälvinud Tapio Anttila osales Disainiööl nii seminari läbiviijana, žüriiliikmena (Bruno valimisel) kui ka oma disaintoodetega, milledest arvestatav hulk ka Disainielevaatoris väljas on.
Foto: http://www.tapioanttila.com/pages/projects/products/woodism.php
- Näitusel "Just a thing" (Poola) osalesid andekad Poola disainerid, kellede tööd olid Eesti kontekstis teistsugused ja huvitavad. Ning nalja sai kah palju. Silma jäid Piotr Stolarski põrandavalgustid, portatiivne "Heat House-Grill" (disainer Bartosz Mucha) ja loomulikult „Self-portrait in five pieces“ – tool, mis provotseerib kasutajat: kindel, et tahad sellel istuda, et see pole naeruväärne? Kas pole mitte kohatu selle „käepidemest“ haarates tooli teise kohta nihutada...? Disainer Arek Wolski.
- Näitus "Leedu disain - minevik, olevik, tulevik" tõstatas küsimuse, kas Leedu praegune disain on väga erinev nõukogudeaegsest, kui iga leedulase kodust ei puudunud kodumaine serveerimislaud, kassettmagnetofon jmt. Kogu näituse üks lemmikesemeid minu jaoks oli kirjutuslaud („My writing desk“), mille plaadi servades nn renn, kuhu saab eemale tõsta hetkel mittevajalikud paberid-kaustad, samas on selle serv mugavalt kaldu, et vajaliku taas üles leidmine oleks lihtne. Ja kõik see lihtsas ja kerges retrolikus vormis (disainerid Inesa Malafej ja Arūnas Sukarevičius).
Foto "My Writing Desk" kodulehelt: http://www.etcetc.lt/?id=3&lang=lt
***
Eesti Disaini Auhinnad said jagatud sundimatus, kuid suurejoonelises õhkkonnas reede õhtul Lennusadamas. BRUNO on Eesti disaini auhind, mida Eesti Disainerite Liit annab välja alates 2006. aastast. Disainiauhinda BRUNO 2012. a. jagati kahes kategoorias: parima tootedisaini ning parima disainiprojekti eest. Reet Ausi ja Jarek Kasari juhitud galal kuulutati välja tootedisaini Bruno võitja ...
Kuigi mitmed esinejad galal ja seminaridel kurtsid, et ettevõtjad ei ole leidnud tee disaineriteni, ei ole siiski kahtlust, et tee on mõlemas suunas sama pikk – nii et pealehakkamist mõlemalt poolt ja järsku on paari aasta pärast kandideerimas tööd, millel suuremgi ekspordipotentsiaal, kvaliteet ja tootlikkus.
Õhtu lõppes Eesti sugemetega Brasiili moedisaineri Oskar Metsavahi moeshowga, kus ta esitles ühte oma kollektsioonidest. Laupäeval peetud seminaril avas ta siiralt ka nn telgitaguseid, esitledes oma edulugu, mis oli tõeliselt inspireeriv ja innustav. Jäi mulje, et see edukas ja enesekindel disainer on tegelikult silmad lahti ringi käiv ja lihtne inimene, kes saab ideed oma kollektsioonideks kõigest, mis teda ümbritseb. Enamus tema kollektsioonidest saavad alguse erinevatest kogemustest ja fotodest (muuhulgas ka näiteks sõprade saadetutest) ning aktiivsest meeskonnasisesest arutelust. Vaadatakse pilte, sobitatakse tekstiilitükke, faktuure, mängitakse vormidega ja tehakse visandeid. Ei mingeid 3D programme ega tehnikavidinaid....? Tihtipeale on Metsavahi lavakujunduse idee valmis enne, kui toote-ideed ise, mis iseloomustab teda paljuski kui emotsionaalset ja temperamentset kunstnikku, ning jätab lootuse kõigile neile, kes süsteemi eiravalt soovivad oma unistusi teoks teha.
Tõeline vormimäng aga sai esitletud Hula (Highly Unpredictable Laboratory) kollektsioonis "Trash to Trend" moeshowl. Tõdesime, et Hula oli ja on endiselt väga heal tasemel Eesti Kunstiakadeemia bränd. Oli vaimustav näha meeste pükstest tehtud kleite, kangarestidest kampsuneid ja muust masstootmisjääkidest valmistatud kihilisi ja vabavormilisi seelikuid-pluuse-jakke. Asukoht oli valitud täpselt sobiv (niiske õhk vanade seinte vahel summutati mõnusa kaneeli-õuna tee ja – aroomiga), väga hea muusika (Anneliis Kits) haakus suurepäraselt „catwalkil“ toimuvaga.
Samal õhtul esitleti ka kunstilist lühifilmi "Living Spirits", mis õhutab jätkusuutlikku tarbimist ning on ajatu teemakäsitlus moe- ning rõivatööstuse olemusest. Läbi koordineeritud liikumise loodi sümboolne lavastus rõivatööstuse protsessist, mis kulmineerus massiivse ning üleva kleidi-installatsiooniga. Üks hea kaader vaheldus teisega – tegemist on tõeliselt professionaalse meeskonna ja osalejatega!
Kokkuvõttes oli Disainiöö 2012 igati tänuväärne üritus. Korraldajad olid ette valmistanud mitmekülgse programmi, mis pakkus huvi kõigile osalejatele. Siiski ootaks Eesti disainihuvilise poolt suuremat osalust näiteks kasvõi näituste külastamise näol; eriti tore oleks, kui tullakse kokku näituse avamisele, et pidada lugu korraldajatest ja autoritest ning samas saada ka otsene tutvustus/selgitus avatud väljapanekule. Diskussioon ja vahetu kontakt disaineri ja tarbija, disaineri ja disaineri, disaineri ja tootja vahel muudaks Eesti disainimaastiku ka palju mitmekülgsemaks ja suunatumaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar