Neljapäev, oktoober 03, 2013

Disainiöö näitused 2013

Äsja lõppenud kaheksanda Disainiöö "Disaini piire otsides" ikka veel avatud näitusi tutvustab sisearhitekt Inge Peetris
Mari Isopahkala (pilt pärit siit)
Selleaastase Disainiöö programm kõigi loengute, seminaride, töötubade ja näitustega oli nii tihe, et ka parima tahtmise juures kõikjale lihtsalt ei jõudnud. Tuli teha valik, lähtudes isiklikest huvidest ning ka puht füüsilistest asukohtadest. Õnneks on näitused avatud ka peale ametliku Disainiöö 2013 lõppu.

Disainielevaator nagu ikka oli kõige informatiivsem ja mitmekülgsem. Näitus koosnes erilaadsetest toodetest (mööbel, valgustid, ehted, keraamika...) erineva taseme ja taustaga disaineritelt. Soomlased, nagu ikka näitasid tipptaset, olles väljas 3 näitusega: Lahti Biennaal ´13, "Vastupidav Ilu" ja Soome disainfoorumi noore disaineri 2013. aasta auhinna võtjad Mari Isopahkala ja Iina Vuorivirta.  

Lahti Biennaal ’13 on Lahti piirkonna tööstusdisaini rändnäitus, mis toob välja selle piirkonna mitmekülgse disainivõimekuse. Igale firmale või disainerile anti transporditav kast, mille abil oma disainialaseid oskusi demonstreerida. Need kasevineerist kastid mängivad näituse arhitektuuris tähtsat rolli. Firmad disainisid need kastid ja panid need ise kokku. Näitus koosneb üheteistkümnest transporditavast kastist ning asjadest nende sees.

Avatud kastides eksponeeriti näiteks 2012. aasta Disainiööl aktiivselt osalenud Soome tuntud disaineri Tapio Anttila stiilipuhtaid valgusteid, Isku vineerist painutatud toole, lisaks nii välisvalgusteid, pehmet mööblit, rõivaid, kui ka sanitaarkeraamikat. Väga hea ülevaade disaintootmisest selle sõna kõige otsesemas tähenduses!

2013. aaasta Soome disainfoorumi noore disaineri auhinna üks võitjatest Iira Vuorivirta näide „masstoodetud individualismist“: valgustite taotluslikud „karvased“ ja murtud servad ning nähtavad liitekohad jätavad mulje kui unikaalsest ja kordumatust kunstkäsitööst, viies masstootmise mõiste - perfektse tootmistulemuse – iseenesega vastuollu.

Iina Vuorivirta (pilt pärit siit)

Mari Isopahkala (pilt pärit siit)

Soome näitus "Vastupidav ilu" on jagatud viieks jätkusuutliku disaini kategooriaks, mis peegeldavad eksponaatide põhiideid: „materjal ja valmistamine“, „optimaalne eluiga“, „multifunktsionaalsus“, „disain jätkusuutliku ühiskonna heaks“, „jätkusuutlik ilu“. Ja loomulikult on tegemist Soome tippdisainiga, mis meile koju kätte toodud, ja mille külastust kindlasti välja jätta ei tohiks.

Kahest-kolmest plaatmaterjalist koosnev saalitool võlub oma lihtsuse ning praktilisusega. Jouko Järvisalo LESS (pilt pärit siit)

Kärgpapp ei ole ka Eesti turul just tundmatu materjal, kuid kahjuks meie disainerite poolt veel „avastamata“. Heikki Ruoho lastetooli on võimalust olnud näha ja proovida ka Showroom Finlandi boksides mitmel messil Euroopas. Tegemist on tugeva, kerge ning ökoloogilise materjaliga, mis läbi loomingu on leidnud ka ergonoomilise väljundi.


Heikki Ruoho (pilt pärit siit)

Hea näide soomlaste oskuslikust puidukasutusest. Jakkara (pilt pärit siit)

"poSTOOLat" on Valgevene disainerite liidu näitusprojekt. Kui nalja peab saama, siis seda siin kindlasti saab. Rõõmu ja huumoriga tehtud esemete juures ei ole näha seda „punnitatud“ (et olla tõsine ja asjalik) disaini, mis - vahest tundub - et Eesti disainimaastikul toodetest endist üle karjub. Ei pea püüdlema kuskile või kellegi kannul, piisab olla hetkes, ja nautida protsessi ning loomist. Mis siis, kui mõne vilunud disaineripilgu läbi jääb neil näiteks proportsioonide poolelt väheke puudu...

Adzher-Domnenkova (pilt pärit siit)

Tsesler (pilt pärit siit)

Eesti Disaini Maja „Mateeria“ näitusel on eksponeeritud valik Eesti disainerite toodangust–loomingust. Viimasel ajal vähem avalikkuse ette sattunud konstruktiivsed tooted (toolid, nagid) Toivo Raidmetsalt üllatavad oma läbimõelduse ning avatud vormikeelega. Mitmed neist on läbinud prototüüpide kadalipu, rääkimata läbimõeldud tootmisefektiivsusest.

Toivo Raidmets (pilt pärit siit)


Esmakordselt on Disainiööl kõrvutatud disainiharidust andvad asutused. Nelja kõrgkooli väljapanek annab hea ülevaate disainihariduse tasemest ja õppimisvõimalustest üle Eesti. Siiski tasulises vabaõppes end teostavad disainerid ränga konkursi läbinud eriti potentsiaalikatele tulevikutähtedele veel järele ei jõua, kuigi peab ütlema, et TLÜ Haapsalu Kolledž üllatas seekord nii mõnegi vahva tootega.

Haapsalu kolledži väljapanek (pilt pärit siit)

Nii uut kui natuke vanemat Eesti disaini nägi (ja veel näeb) Disainiööl tõesti igal sammul - Kaubamaja vaateaknal, Soolalaos (Eesti Arhitektide Liidu võistlustööde näitused „Eramu“ ja „Väike 2010-2012“), Disainitelgis (Euroopa vanaemade koogiretseptide näitus), LHV kontoris, muuseumites jne jne, kuid eraldi tahaksin veel mainida vähem tähelepanu saanud väljapanekut EBSis. DBA disaini efektiivsuse auhinnad 2013 on ühed maailma hinnatumad disainiauhinnad, mis tõendab ja näitab, et disaini on mõistlik investeerida ärikasumi eesmärgil. Kõigil Eesti ettevõtjatel (mitte ainult tootjatel, vaid ka teenuse pakkujatel) kuluks saalis üks ring ära teha. Välja on toodud disaineri töö sisu ning konkreetne mõõdetav kasum (müügikasv, kasumi %, turuosa kasv jms). Näiteks lastesmoothie Happy Monkey tootevaliku uus „lastele loodud“ ja krutskeid täis identiteet aitas firmal hõivata 10% turuosast, ühiku hind kasvas 17% ning nüüd müüakse nende tooteid kolmes suures kaubandusketis. Kolme aasta jooksul kasvas rahaline müügikäive 200% ja ühikute läbimüük tõusis 134%.

Piisab ära käia ka Soolalaos näitusel "Eesti Kultuuriplakat 2013" ja saab selgeks, et professionaale selles vallas meil väga kaua otsida ei tule. Häid ja edukaid näiteid on näitusel ka näiteks veebikujunduse vallas, näituse eesmärk aga on näidata rahaliselt mõõdetavat koostööd tellija, turundaja ja disaineri vahel.

Kokkuvõttes oli Tallinnas disaini nii päeval kui ööl piisavalt - programm oli tihe. Tore on, et nagu varasemalt, sai lisaks Eesti disainile näha ka Soome, Valgevene, Poola jt disainerites töid – nii imetleda kui kõrvutada, et tõdeda – jah, me oleme endiselt kaardil.

Kommentaare ei ole: