ARTISHOKI AASTAKOKKUVÕTTED 2013

Ootamatusi täis aastat võtavad kokku Marika Agu, Indrek Grigor, Liisa Kaljula, Rebeka Põldsam, Elnara Taidre, Margus Tamm ja Gregor Taul.

MARIKA AGU

NÄITUS

ISIKNÄITUS

Edith Karlson "Drama is in your head II" Linnagalerii, Tallinn - Linnagaleriisse sisse astudes, seostus kummituste armaada koheselt Dead Can Dance'i album "Within the Realm of a Dying Sun"i plaadikujundusega. Tagantjärgi meenutades oleks üldsegi nagu Pokumaal käinud – puusakõrgused kummitused paistsid et isegi armsad, nagu oleks tahtnud patsutada.

Kunstnik Edith Karlson. Foto: Alan Proosa

Foto: Alan Proosa

Dead Can Dance - Within the Realm of the Dying Sun

Mark Raidpere "Damage" EKKM (kuraatorid Anders Härm, Eugenio Viola) - Inimsuhete kompleksus, vajakajääv diskreetsus, ühildamatud soovid. Kui peaks ühe sõnaga Raidpere loomingut iseloomustama, siis tahaks öelda – integrity. Situatsioonis, kus võiks diskreetselt mööda vaadata, otsustab Raidpere just nimelt seda mitte teha. Seeläbi avaldub tema inimsuhete jäädvustustest Tallinna või Napoli linnade taustal ausus ja rikkumatus. Just nagu filtrit poleks, jooks filtreerimata vett, kaotamata ära selle "kõrvalsaadusi".

Liisi Eelmaa ja Minna Hint "This Side Up" Okasroosikese lossi mustas saalis - Niisiis, sa vaatad pahaaimamatult fotosid seintel. Su selja taga, keset ruumi kõrgub pappkastidest moodustis, millest ei oska ruumi sisenedes esialgu midagi arvata. KUID ÜHTÄKKI! See otsustab sahina saatel sulle läheneda!!



SÜNDMUS

Rundumi avamine Okasroosikese lossis
Ajal, mil EKA G galerist Gregor Taul võitleb kooligalerii eksistentsi eest, püüab täita eelarvelist 0-i argumentidega galerii hädavajalikkusest, toimib Okasroosikese lossis projektiruum, mis sisuliselt täidab kõiki EKA G funktsioone... Üliõpilaste koondumispunkt, projektiruum, näitusepind ning hüppeplatvorm veel õppivatele kunstitudengitele ning värsketele lõpetajatele on leidnud oma väljundi hoopis Rundumis - fotograafiamagistrantide (Kulla Laas, Mari-Leen Kiipli, Aap Tepper, Mari Volens, Kristina Õllek) algatatud loomingulisel platvormil.

TEOS

MIMproject "Makroskoop" näitusel "100 aastat MIMprojecti – Manfred MIMi elu ja looming 1920-2020" Kunstihoones - Ei saaks paremini sõnastada "Makroskoopi" mõju kui Maarin Mürk Sirbis avaldatud arvustuses: "„Makroskoop” Tallinna Kunstihoone suures saalis on näiteks üks paremaid asju, mis on juhtunud selle ruumiga Martin Creedi ning Ilja ja Emilia Kabakovi installatsioonide kõrval".

"Makroskoop" arengustaadiumis. - Veebruaris 2013, Kanuti Gildi SAALi Keldrisaalis teise laboratooriumi tulemuste presentatsioonil piksel hõljumas publiku peade kohal. MIMprojecti liige Henri Hütt seletamas, kuidas konstrueerida pikslit.









Jaanus Samma "Esimees" → installatsioon "Loož" → Johanna Kivimägi "Esimees" Köler Prize'i nominentide näitusel EKKMis - Enne veel, kui silmad pimedusega jõudsid harjuda, tunduski nagu langekski looži serva tagant ränk must sein. Kuniks paari minuti möödudes hakkasin aduma pimeda ruumi sügavust ("oih! siit ikka paistab midagi..."). Kummastav kogemus ümbritsetuna luksuslikust teatrikujundusest – tumepunane samet, kuldsete ornametidega tapeet – seades end istuma kobrutavate nikerdustega tooli, avaneb vaatepilt EKKMi industriaalsesse süsimusta näitusesaali.

KUU arhitektid / KAVAKAVA / Eik Hermann "Uus-Holland" - Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatornäitus
Narva maantee on õnnetul kombel kõige tüütum, vastikum, rõvedam tänav lausa kahes linnas - Tartus ja Tallinnas. Mõlema puhul pole automüral kuhugile minna, kui ainult pendeldada monoliitsetelt majafassaadidelt tagasi, jalakäijale kõrvu. Niisiis jälgisin erilise mõnuga, kuidas prussakad Tallinna Narva maantee maketti aegamisi käike uuristasid. Kui nüüd ainult ideed reaalsuseks saaks...

TRÜKIS

Multistab. Väliskülg. Outside / koostaja: Viktor Gurov; toimetaja: Rein Muuluka
vt ka #fanboy

INDREK GRIGOR

NÄITUS

Aasta näituseks, mis parata, kujunes Massimiliano Gioni kureeritud Veneetsia biennaal. Olles pigem kriitiline institutsionaalset peavoolu jälgivate näituste suhtes, puudub mul paraku kriitikameel institutsionaalse kunstiajaloo võtete osas. Veneetsiast kirjutasin pikemalt Sirpi.

Eesti näitustest oli vast meeldejäävaim Valeri Vinogradov "Ninotchka" Tallinna Kunstihoones. Kirjutasin sellest Eesti Päevalehte populaarkriitika žanris artikli. Kuid paraku on see jäänud senini Artishoki veergudel meta-käsitlemata. Olgu siis minu uus aasta lubaduseks, et teen ära populaarkriitika kogumiku IV osa.

Valeri Vinogradov (pilt pärit siit)

SÜNDMUS

Suursündmuste seisukohalt oli tegemist suhteliselt vaese aastaga, ent see eest läbis aastat tihedas rütmis isiklike elamuste jada, nii näiteks avastasin, et Lichtenstein on abstraktne ekspressionist, et Prahas on suurepärased ekspositsioonipinnad, ja et Istanbuli liikluskaos on turvalisem kui Tartu reguleeritud ristmikud.

TEOS

Kuigi aastat läbisid mõnusas sageduses suurepäraste kunstnike isikunäitused (Tanel Rander, Alar Tuul, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Art Allmägi, Taavi Talve, Stanislav Netšvolodov, Ivars Drulle nimetades esimese hooga meelde tulevad), paistsid need kõik silma ennekõike sissetöötatud kvali-teediga, ega üllatanud otseselt millegiga. Nii kujunes aasta teoseks oma meeleolukuse kuid ka sisu-lise haarde poolest uuele kvaliteedile viitav Edward von Lõnguse "Sure koer".

Edward von Lõngus (rohkem pilte siin)

TRÜKIS

Aasta publikatsiooni andis oodata aasta lõpuni - "Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid". Ma ei ole kindel, kas olukorda kus näitus on raamatu saateks on mõistlik kiita, kuid miks mitte? Koostanud Kädi Talvoja, tekstid Kädi Talvoja ja Boris Bernstein. Olen raamatust pikemalt Kunstiministeeriumis rääkinud ega hakka end siinkohal kordama. Kuula: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1705123 Elnara Taidre koostatud Tõnis Vindi raamatu kõrval on tegemist taas ühe kaanonit ümberhindava ja täiendava ning selles mõttes teedrajava publikatsiooniga, millele positsioon Eesti kunstiajaloo historiograafias garanteeritud.

Pilt pärit siit

LIISA KALJULA

NÄITUS

1. Pierre Huyghe retrospektiivnäituse nime all tekitatud loominguline kaos Pompidou keskuses – laest sadav lörts, ringi uitav roosa käpaga koer, lastepidu kaasaegse kunsti meediumina, pooleldi mahakistud eelmine näitus ja palju palju muud

2. Aasta parim Eesti näitus Manfred MIM Kunstihoones – harvaesinev kollektiivne loomepalang, täiuslikku ringi konstrueeriva teadlase hullus, uudishimu ja taganematu usk sellesse, et maailma ei valitse entroopia, lisaks eraldi kiitust vääriv uurimusliku muuseuminäituse töömaht lühikesel kunstihoone näitusel

3. Aasta üllatus Mihkel Ilusa "Kuuse asemel" Vaal galeriis

4. Kõige ausama Eesti kunstniku Mark Raidpere personaalnäitus „Damage“ EKKMis

5. Toredalt megalomaanne „Aedade järelelu“ Kumu sisehoovis ja kõikidel korrustel

Pierre Huyghe Pompidous (pilt pärit siit)

Manfred MIM (pilt pärit siit)

SÜNDMUS

1. Mäsu Sirbi ümber – mis juhtub, kui peatoimetaja oma kandidatuuri uueks ametiajaks viimasel hetkel tagasi võtab...

2. Pier Paolo Pasolini retrospektiiv Sõpruses – võimalus saada igal õhtul nädal aega järjest suurelt ekraanilt doos visuaalselt lopsakat ja süvafilosoofilist Pasolinit, Sõprus teeb retrospektiividega kohaliku kinokultuuri järeleaitamisel üldse head tööd

3. Põlvkonnavahetus mitmetes-mitmetes Eesti kunstiinstitutsioonides

4. Helikunsti näituse kujundus Kumus – õrna ja efemeerset kunstivormi toetav näitusekujundus, mis sundis külastaja võtma kunsti nimel jalast saapad

5. Kultuur.err.ee avamine – nii operatiivset eestikeelset kunstikajastust ei ole olnud aastaid, eraldi kiitus Mari Kartaule, kes ei seisa üksnes oma ringkonna eest, vaid on seni suutnud üleval hoida laiapõhjalist kunstikajastust, suuremeelsus rokib

Kaader Pier Paolo Pasolini "Medeast" (pilt pärit siit)

TEOS

1. Renate Valme „Pure mind“ Tartu Uues Teatris – kuidas kõneleda kaasaegsest maailmast, kasutamata ühtegi sõna, Renate Valme on füüsilise teatri näol suutnud luua uue jõulise kunstivormi, mille visuaalne kõnevõime on hämmastav

2. Oksana Titova, Riina Maidre, Veronika Vallimäe, Flo Kasearu, Marianne Männi "Püha öö" Kanuti gildi saalis – kui teile on juhtunud kaasaks kunstnik, siis toetage teda, on, raske on, aga toetage ikkagi, sest Eestis eksisteerib kaasaegne kunst suuresti tänu kunstnike isiklikule infrastruktuurile

3. Toomas Thetloffi „Auk“ EKKMi näitusel „So On & So Forth“

4. Marit Ilison "Magada tahaks" näitusel „Kaamos“ Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

5. Kris Lemsalu „Fantoomasjade laager“ Y galeriis näitusel „Prada pravda“ festivalil Art Ist Kuku Nu Ut

"Pure mind" Tartu Uues Teatris (pilt pärit siit)

"Püha öö" Kanuti gildis (pilt pärit siit)

TRÜKIS

1. Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi koostatud „Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost“ saatjaks Kadrioru kunstimuuseumi näitusele „Kui kunstnik kohtus Kleioga“ – nüüd peaks siililegi olema selge, mida piltidega teha annab...

2. August Künnapu kataloog "Elujõgi" Tartu Kunstimuuseumi samanimelisele näitusele

3. J. G. Ballard "Car Crash" eestindus

4. Tallinna Arhitektuuribiennaali „Recycling Socialism“ kataloog – võtab biennaali tugevused kenasti kokku, milleks olid graafiline disain, sümpoosioni valitud ettekanded ja ümarlaud ning Välisministeeriumi kilukarbisaal kui näitusekeskkond

5. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised aastalõpunumber „Kunst ja reaalpoliitika“ ja Kädi Talvoja koostatud "Nikolai Kormashovi 1960. aastate maalid" - kes siis veel kui mitte Eesti Kunstimuuseum - kellel on selleks parimad eeldused mahukate kogude ja arhiivi näol - võiks tegeleda nõukogude perioodi kunsti mõtestamisega konverentside ja artiklikogumike vormis, nii et KKEK, mis koos EKA Kunstiteaduse Instituudiga on tegelenud sellega seni, võiks rahulikult keskenduda kaasaegsele kunstile

Pilt pärit siit

REBEKA PÕLDSAM

Mul oli ülipositiivseid momente Bergeni assambleel, Dénes Farkase Veneetsia näitusel, Nancy Nakamura Ideederiiulis, Sirbi mässus, ANKi näitusel Malle Leisiga, Augustikuu Tantsufestivalil ja negatiivsemast on meeles vaid Veneetsia biennaal, mis oli nagu kunsti Salo vms. Mis tuletab meelde, et Pasolini festival oli väga šeff.

Vendadelt Strugatskitelt nime saanud Bergeni assamblee näitus (pilt pärit siit)

Nancy Nakamura ideederiiul (pilt pärit siit)

ELNARA TAIDRE

NÄITUS

Massimiliano Gioni kureeritud "Entsüklopeediline palee" Veneetsia Biennaalil

Ragne Nuku ja Kati Ilvese ühisprojekt "Sünkroonist väljas" Kumu kunstimuuseumis, nii näitus kui kaasnenud mitmekülgne programm

"Kazimir Malevitš. Enne ja pärast ruutu" Riiklikus Vene Muuseumis

Tiina Abeli kureeritud "Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia 19. sajandi eesti visuaalkultuuris" Kumu kunstimuuseumis

Tamara Luugi kureeritud "ANK' 64. Pool sajandit kunstis" Tallinna Kunstihoones

SÜNDMUS

Sirbi toimetusega seotud skandaal

Telesaadete "Meie Aja Kunst" ja "NO99 kunstikool" käivitamine

Maria Arusoo valimine Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja kohale ja sümpaatsed muutused KKEK-i tegevuses

Futuristliku ooperi "Võit Päikese üle" (Mihhail Matjušin, Aleksei Krutšjonõhh, Velimir Hlebnikov, Kazimir Malevitš) 100. aastapäev

Malevitši lavakujunduse kavand, kus esmakordselt ilmub tema "Musta ruudu" prototüüp

TEOS

Alfredo Jaar'i liikuv installatsioon "Veneetsia" vee alla vajuva linnamaketiga Tšiili paviljonis Veneetsia Biennaalil

TRÜKIS

Kädi Talvoja koostatud raamat "Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid"

Kaire Nurga koostatud "Vormi dematerialisatsioon" Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetiste sarjast

Kiwa loomingut tutvustav raamat "Enter the Untitled"

Tiina-Mall Kreemi ja Linda Kaljundi koostatud "Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost" Eesti Kunstimuuseumi toimetiste erinumber "Kunst ja reaalpoliitika"


MARGUS TAMM


HEA

Sirp on nagu bumerangiks painutatud vikat. Minister, Kender ja need Zaumi juntsud ei saanud isegi aru, mis neid tabas. Nagu lapsed, kes läksid miiniga mängima.

Tarkusetera: igale triksterile tuleb lõpuks Dexter.

Pilt pärit siit

NORMAALNE

Kunstiajaloolise ebaõigluse likvideerimine.

Raoul Kurvitz ennistati Kumus parnassile.

Raoul Kurvitz isikunäituse avamisel Kumus (pilt pärit siit)

*

Kultuurigeograafiline uusnormaalsus ehk “Ma olen kunagi käinud New Yorgis”.

Eesti esikunstnikud teevad Riia kesklinna Läti esibaleriinile pühendatud monumendi (tulemus on... guugeldage parem ise); KUNST.EE jt. avaldavad aina enam Läti kunstikriitikute kirjutisi Riia kunstielust; Eesti Rahva Muuseumi keelevalikusse lisatakse läti keel; Paavo Matsini Sinine Kaardivägi tegutseb Riia linnas jne.

Pilt pärit siit

HALB

Organs Without the Body – ehk siis Eesti Kunstiakadeemia anno domini 2013.

Seis on surm. EKA osakonnad lebavad mööda linna laialipillutet nagu enesetaputerroristi siseorganid. Mõne rupski on ära napsanud Tehnikaülikooli šaakalid, teise on võtnud gangreen, mõni organ üritab uut peremeesorganismi leida. Selles olukorras võib ka aru saada EKA juhtorgani viimasest pakkumisest: võtke raha, võtke väärisasjad, võtke krundid, võtke ruutmeetrid, võtke ka kuupmeetrid ja päikesevalgus, võtke kesklinn, võtke kõik aga jätke hing sisse. Laske õppeosakonnad ja muud soolikad linna pealt kokku korjata ja kasvõi soki sisse toppida, peaasi, et kuidagigi elulooma moodi välja näeks.

Pilt pärit siit

*

Taktikalise meedia võttestiku kasutamine kohalikus valimisvõitluses. Fläshime-kampaania oli liiga retarded. Väike käbe kopter-droon aga täitis oma missiooni eeskujulikult.
Kasulik nipp (eriti opositsioonierakondadele järgmisteks valimisteks): kunstnik Ruben Pateri koostatud “Drone Survival Guide” (mille järgi võib muuhulgas tuvastada, et Isamaliit kasutab droone klassist AR Parrot)

TRÜKIS

Eesti Kunsti ajalugu. 6. köide, I osa.

Mitte, et ma seda loeks või lugeda plaaniks. Aga austan.
 
*

Guy Debord “Vaatemänguühiskond”, Tallinna Ülikooli kirjastus

Tuntud tugitooliradikaali, kõrgfunktsioneeriva joodiku, suurepärase intrigaani, särava sotsiopaadi ja terava sotsiaalkriitiku peateos nüüd ka arusaadavas keeles.

Huvitav fakt: 2009 aastal klassifitseeriti Debord`i tekstid ametlikult “Prantsusmaa rahvuslikuks aardeks”.

Kasulik nipp: If you feel bored – try Debord!


GREGOR TAUL

NÄITUS

“When Attitudes Become Form: Ber 1969 / Venice 2013” Veneetsia Biennaalil – nurjatu dekadents, õnnetult teleoloogiline näitus, mis vajutas nuppudele nagu “publikunumbrid”, “retro” ja “kaameratelefon”. Teosed ise olid see-eest suurepärased.

Sloveenia paviljon Veneetsia Biennaalil (Jasmina Cibic “For Our Economy and Culture” - http://slovenianpavilion.net/en/) – kõhutunne ütleb, et kui oleksin seda näitust näinud enne Saadoja monumentaalmaali kataloogi kirjutamist, oleksin cool’imate järeldusteni jõudnud. On see siis hea?

Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus “Tagalased” Kondase keskuses. Täiesti adekvaatne väikeste inimeste antropoloogia. Väga nutikalt vormistatud näitus.

Solvej Helweg Oveseni kuraatorinäitus “Either / Or” Nikolaj Kunsthalis Kopenhaagenis. Kohutavalt hästi artikuleeritud näitus, tahaks ka nii teha.

Gruusia paviljon Veneetsia Biennaalil (Joanna Warsza kureeritud “Kamikaze Loggia”) – perpendikulaarne arhitektuur ja osavad sotsiaalsuse insenerid.

Eldar Jakubovi näitus “Ruumimängud” Kastellaanimajas. Raja tänavalt tuleb häid kunstnikke.

Pablo Sacristani (http://pablosacristan.weebly.com) magistrinäitus “Shameful Gambit” Rootsi Kuninglikus Kunstiinstituudis Stockholmis – viimase detailini lihvitud strateegiline mõtlemine.

Taryn Simoni isikunäitus “An American Index of the Hidden and Unfamiliar” Göteborgi Hasselbladi Keskuses – relvituks tegev fotograafia representatsioon (ei ole palju näituseid, kus kõik seinatekstid andunult läbi loeksin), mis siiski tühja maitse suhu jättis. Läbivalgustatud fotograafia?

SÜNDMUS

Arhitektuuriõppe alustamine TTÜs + tõsiasi, et üks EKA märgiline osakond (NB –mitte arhitektuuriosakond!) on pidanud liitumisläbirääkimisi TLÜ-ga + planeeritud kolimine Sukavabrikusse, kuhu vähemalt minu arvutuste järgi praegune akadeemiline pere ära ei mahu = EKA, mida me hetkel teame, ei pruugi enam kaua kesta. Viljakas pinnas tõelise kunstiakadeemia sünniks?

KKEKi import/eksport toimib vaimustavalt, neil võiks olla veel rohkem ressursse.

Rundum – igav ei hakka.

Carl-Dag Lige kirjeldas novembris oma Facebooki seinal, kuidas teda üllatas Arhitektuurikeskuse arhitektuuri- ja revolutsiooniteemalisel välkloengul kõlama jäänud positiivne toon, just nagu oleks kauaoodatud unistus – turvaline põhjamaa – lõpuks siia jõudnud. Olgu näideteks siis Soo tänava inimsõbralik rekonstrueerimine, erinevad kogukonnaliikumised, laiaulatuslik kodanikuaktivism, arvamusfestival jne. Lige tabas ära minu arust tähelepanuväärse ja ohtliku tendentsi, mille järgi DIY mentaliteeti ja ülevoolavat vintage esteetikat eksklikult ühiskondlikuks progressiks nimetatakse. Totaalne anomaalia territooriumil, kus suhtelises vaesuses elab iga kuues laps ning absoluutses vaesuses (sügavas materiaalses, ühiskondlikus ja vaimses ilmajäetuses) iga üheteistkümnes jne jne jne.

TAB – maksimaalne haldussuutlikkus ja hästi põhjendatud programm.

Sirbi skandaal oma mitmekülgsetes avaldumistes. Minu jaoks mõjus siiski lämmatavalt kultuuriinimeste märatsev vastandumine Kenderi/ZAUMi tandemile. Eriti maotu oli küünalde aktsioon Sirbi ukse ees – just nagu too EKA Tartu mnt krundi ümber aset leidnud inimkett.

Mihkel Kunnus avaliku intellektuaalina. Kunnus kui meedia objekt sobiks tulevastele semiootikatudengitele kohustusliku lugemisena praktilisest semiootikast.

TEOS

Tania Ruiz Gutiérrezi videoteos “Elsewhere / Annorstädes / Ailleurs “ (http://www.elsewhere.name) Malmö C allmaarongipeatuses valmis tegelikult küll juba 2010. aastal, aga ma polnud enne käesolevat aastat seda oma silmaga kogenud. Võrkkestal on ta iseenesest sarnaselt lummav nagu Flo Kasearu “Esc”, aga oma enam kui poolesaja (?) projektori, timmitud tempo ja muu psühholoogilise hookuspookusega asetub ta näilise lihtsusega tähistama kogu Skandinaavialikku meele(rahu)semiootikat.

Flo Kasearu Majamuuseum. Direktor Kasearul on kadestusttekitavalt empaatiline ja nüansseeritud rütmitaju.

Salto Arhitektide Viljandi Riigigümnaasium ja selle lähedal asuv Kadarik Tüür Arhitektide laululava. Arvata on, et linnaarhitekt Laur Pihel teeb head tööd.

Toomas Thetloffi tuult tegev töö Margit Säde Lehni kuraatorinäitusel “So on & so forth”. Unheimlich töötas kogu täiega.

TRÜKIS

Lugemiku raamatupood tuli ja skeene on selle üle sügavalt tänulik. Ilmus põnevaid teoreetilisi käsitlusi selle kohta, mis maailmas toimub, aga erinevatel põhjustel ma neid ei lugenud. Ehk on see ka üks põhjuseid, miks ma Viljandisse kolin.