Haapsalu Graafilise Disaini Festivalist

HGDF

HGDF

I

Haapsalu Graafilise Disaini Festival on omaalagtus, mis on toiminud juba 9 aastat. Eesti Kujundusgraafikute Liit, Kultuurkapital ja Haapsalu linn on olnud selle juures suureks abiks.

Võib öelda et tegemist on väga selge poliitilise agndaga festivaliga. Festivali eesmärgiks on pakkuda paljusust. Haapsalu on seejuures suurepärane eikellegimaa, tilluke kuurortlinn, mida ei läbista distsiplinaarsed kooldumised ega esteetlisi-ideoloogilised võimusuhted. Nii on HGDFi poliitline agenda olla autonoomne tsoon, kus saab esile tõusta graafiline disain kui võimaluste rohkus, hargnev ja arenev, emantsipeeruv distsipliin. Antud agendat toetavad HGDFi osanäitused, kus on seni eksponeeritud tugevate ja isepäiste disainimaade, nagu Poola, Hispaania või Venemaa kaasaegset plakatikunsti. Lisaks rahvusvahelisusele püüab HGDF esile tuua ka kodumaise graafilise disaini võimalikult erinevaid tahke. Leidmaks tasakaalu paljususe ja professionaalsuse vahel, on HGDFil erialainimestest koosnev žürii. Peale Haapsalut eksponeeritakse festivali osanäitusi ka mujal kodumaal ja välisriikides, Pärnust Berliinini.

Peab tunnistama, et mitte kunagi ei ole olnud ühtegi HGDFi, mille puhul saaks ekspositsiooniga rahul olla. Pilt on selleks alati liiga kirju, liiga ebaühtlane, distsiplineerimatu. Kuid erinevus rikastab ja nii jäävad tihti meelde mõlkuma pigem tööd, mis tekitavad esmavaatamisel kummastust ja isegi võõristust. Alati mitte, aga mõnikord. See on see kalkuleeritud risk, mis paljususega kaasas käib.

II

Vastus Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini õppetooli professor Ivar Sakkile (vt. eelmine Sirp)

Tere, Sakk. Kirjutan sulle esimest korda. Loodan, et see kiri leiab Sind hea tervise juures, rõõmsameelse ja rahulikuna.

Sa teed ettepaneku, et koliks ürituse Tallinna ja siis alustaks diskussiooni ka selle sisulise kvaliteedi üle. Ettepanek on armulik, aga vaata, pean ma sulle ütlema, niimoodi need asjad omaalgatuste puhul ei käi. Formaalsed hierarhiad siin ei kehti. Ma ei tea enam ammu kui palju professoreid, dotsente, ainemeistreid, õppekava juhte jne. on HGDFil käinud. Aegajalt öeldakse ühe või teise kohta, et ta on legendaarne jne. See ei ole määrav, see on loomulik ja see on voolav. Kui sa kutsud enda juurde aru andma, siis ma olen mõnevõrra hämmingus. Kutsuda võib. Mind võib kutsuda Kormašov, mind võib kutsuda Kekišev, võib Anderson, võib Rästa ja veel mitmed, kes on järjepidevalt disainifestivali panustanud, kes käivad kohal, kes omast vabast ajast panevad näitust üles, ja ka need, kes alati ei esine, kuid kes teevad aastast aastasse suurepärseid töid, kelle disainitud plakatid või raamatud ikka ja jälle silma hakkavad. Sest vaata, ma räägin sulle, omaalgatused toimivad karismaatilise kapitali peal, ja see kapital koguneb töö käigus, see tuleb välja teenida. See ei ole ette ega kaasa antud. Vaata, Sakk, kui sa kutsud, siis ma ütlen sulle – tule. Tule, järgmisele HGDFile, mis toimub järgmisel aastal ja järjekordselt Haapsalus. Tule ja võta seekord kaasa mõned enda tehtud suurepärased tööd. Ja kui saab nii, siis ma ka kuulan sind.

Margus