neljapäev, mai 31, 2007

Erik Alalooga „Parakinemaatiline fantasmagooria“

Tartu Kunstnike Majas 16.05-10.06.2007

Mulle on üldiselt film tundunud siiani kõige haaravama meediumina, aga Alalooga näitusel kogetu põrmustab ka parima režissööri, midagi nii (sõna otseses mõttes) haaravat ei ole ma enne kunagi kogenud.

Ultrafenomenaalne agregaatkunst Indrek Grigoriga peaosas





5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

lahe film

maarin ütles ...

Mulle masinad ja igasugused kummalised agragaadid kunstis meeldivad, kineetiline kunst ka. On suur töötegemine ja pühendumine selle nimel, et enamasti üks pisike kang teeks korduvat efektset liigutust.
Alalooga suhtes olin tükk aega suht sketpiline - tundus, et teeb sama asja, mida Meeland Sepp juba mõnda aega teinud oli. Aga siis hakksid ühed ja teised just neid uusi kaadervärke kiitma. Ja nüüd Indreku videost vaatan, et tõesti töötabki mitte ainult mehhaaniliselt, vaid elamuslikult ka!

and ten points goes to Indrekule endale ka - vaga lahe film indeed!

Anonüümne ütles ...

Kineetilise kunsti töötamisega on üldiselt selline lugu, et seitsmest eksponeeritud seadmest töötasid korrektselt neli (ja mõnel ei olnud juhe seina ühendatud)…
Tartu kõrgemat kunstikooli lõpetab see aasta üks tütarlaps samuti kineetilise skulptuuriga (põhirõhk küll valgusel) mille liikuv osa töötab aku toitel, nii et kui teda lõpetajate näitusel eksponeerida, tuleb vahepeal akut laadima hakata…
Nii Kumu kui TKM-i fondis seisavad mõned katkised masinad...
Ning kunstiajaloost meenub seik kuidas pahatahtlikud kolleegid Jean Tinguely masinat saboteerisid (valasid bensiinipaaki õlut).

Alalooga masinate visuaalse ja emotsionaalne kooskõla on tõepoolest vaimustav. Aga ma ei ole ikkagi kindel kuidas neisse suhtuda. Rahvusvahelisel foonil ei ole tegemist millegi ennenägematuga, samas on see fakt, et nad oma tehniliselt viimistletuselt üldse sellist võrdlust kannatavad juba väärtus iseeneses. Kogu Non-grata „Uus laine“ kus ka Alalooga väljas oli meeldiski mulle just sellepärast, et eksponeeritu oli hästi „õmmeldud“. Nii et kui ka Alalooga masinad ei ole midagi ennenägematut, siis väärib ta vähemalt tunnustust professionaalsuse eest.

Indrek Grigor

academia ütles ...

JA ÜHA ROHKEM ELAMUSLIKKUST ON OODATA “Parakinemaatiline fantasmagooria” LÕPETAMISEL!

Reedel, 8.06.2007 kell 17.00 DIVERSE UNIVERSE III Performances in Tartu Artist House

LIVE PERFORMANCE programm:

“Parakinemaatiline fantasmagooria” II - III
Erik Alalooga, Anonymous Boh, Taje Tross, Margus Tiitsmaa, Rauno Teider, Toomas Kuusing, Eva Ikart; Katrin Piile, Kaarel Kütas, Erik Alalooga, Orion Maxted, SP-38, Fred Pinault (New York)

Avangard:
“SKY IS THE LIMIT JA ME OLEME POOLEL TEEL”
Margus Tamm, Roomet Jakapi & Kreatiivmootor

Alex Mora (Chile) „Moneo Mens”

SP 38 (Berlin) “Birthday Party 2”

Orion Maxted (England) “De - enactment”

RUBENS
Sybille Neeve

www.nongrata.ee
http://www.hot.ee/diverseuniverse3/

maarin ütles ...

pärast omasilmaga nägemist>

ma kõikke ausalt öeldes ei näppinud (ei jaksanud ehmatatud saada), mõnda vaatasin niisama ja minu põhiline emotsioon oligi see, et nad on nii ilusad! ja peened, näiteks see kaadervärk, millel oli lääts keskel ja nõuka-nugadest kiirtepärg ümberkõrvetatud. mulle see viimistluse aste väga meeldis. MeelandSepa masinad on ikka sellised robustsed ja tahumatud (mis on ju ka iseenesest okei).


sellel teemal, et kas need on midagi maailmamastaabis enneolematut või mitte, ma ei võtakski hetkel sõna. masinad, kui nad on hästi teostatud, siis ikka rõõmustavad mind :) vt ka Villu Jõgeva ja Kaarel Kurismaa