Näitus hargnes maja fassaadil, trepikojas ja koridorides, paaris korteris ja pööningul ning kunstnikud lähenesid „kohaspetsiifilisusele“ erinevatelt vaatenurkadelt: tegelesid maja ajaloo ja sellega seotud linnalegendidega, käsitlesid isiklikke paigaga seotud mälestusi, intervjueerisid majaelanikke ning võtsid seisukoha kinnisvarapoliitika suhtes. Osalesid Anu Juurak, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Jüri Ojaver, Kaarel Kurismaa, Kirke Kangro, Raoul Kurvitz, Kärt Maran, Lagle Palo, Laura Pählapuu, Marko Mäetamm, Martin Varm, Merle Kasonen, Mikk Freiberg, Pent Talvet, Risto Tali ja Tõnu Narro.
Näitus kasvas välja Anu Juuraku ja Jüri Ojaveri Kunstiakadeemias juhendatavast MA ülekoolilisest valikainest „Kontseptuaalne joonistamine“. „Pressioonile“ tuleb jaanipäeva paiku järg KU-galeriis.
Näituse raames toimus Jüri Ojaveri performance „Luik, haug ja vähjad“, mis kulges Kunstihoone eest Pärnu mnt 27 majani.
Mikk Freibergi „Tähtaeg“ kujutas endast maja akendest välja rippuvaid hiiglaslikke põgenemislinasid. Maja koosneb üürikorteritest ja paljude majaelanike jaoks ongi tegu vahepeatusega ühest kodust teise. Lisaks räägivad mitmed majaelanikud kuulukaid peatsest „kapitaalremondist“, mis on seni küll aastaid kõigest jutuks jäänud.
Majas asub muljetavaldav omaaegne lift, mis on üks vanemaid Tallinnas. Kaarel Kurismaa käis lapsena sellega sõitmas ja „Lõbusõit“ käsitleb tema mälestust sellest. Tänaseks on lifti parandamisest loobutud.
Skulptorid Kirke Kangro ja Lagle Palo maalisid koridori endisi ja praegusi majaelanikke. Vasakult: Kaarel Kurismaa, Raoul Kurvitz, Tõnu Trubetski ja Peeter Laurits. Urbanistlikule elukeskkonnale vastukaaluks oli rõdule installeeritud loodus: „Kunstnikud lähevad metsa“.
Laura Pählapuu fotoinstallatsioon „Aastaringid“ tegeleb ajaloo ja mäletamise temaatikaga. Pärnu mnt 27 maja projekteeriti 1937.a arhitekt B.Tšernovi poolt.
Martin Varm intervjueeris majaelanikke, kes olid üllatavalt altid küsimustele vastama ja maja sotsiaalsest olustikust rääkima. Värvikamateks tegelasteks osutusid profijalgpallur, Keila SOS Lasteküla lapsed, siidimaalijast harrastuskunstnik ja loomulikult – tänuväärselt värvika karakteriga Raoul Kurvitz.
Tõnu Narro pööningule installeeritud „Mees, kellel oli kolm nime“ on ajendatud maja segasest ajaloost II ms ajal, millele pääseb ligi vaid arhiivifragmentide ja segaste linnalegendide abil. Väidetavalt tegutses majas Vene miilitsa staap, räägitakse ka ülekuulamistest ja piinamistest...
edastas Ellu Maar
1 kommentaar:
ma jõudsin sinna muidugi alles lõpupooltunnil ja osasid töid (vist) ei leidnudki üles, aga kõige huvitavam selle projekti juures oli idee ise kasutada ühte kortermaja ajutise näituseplatsina. ja muidugi vuajeristlik huvi piiluda võõraste inimeste isiklikesse ruumidesse...töödest jäid eriti silma Kurismaa hiiglaslik äratuskell ja vilkuva silmaga leinin pööningul. Kirke Kangro ja Lagle Palo grüüne rõdul oli ka väga hea, kuulsad majaelanikud moodustasid õnneks piisavalt eraldiseisva töö. Neilt kahelt (vist) oli ka vannitoa-installatsioon, kus tavaline dushshi all käik võis kujuneda hoopis äikesevihmaks. kokkuvõttes võiks rohkem selliseid ajutisi projekte toimuda...
Postita kommentaar