ARTISHOK: 16 osalejaga näitemäng *

Mihkel Kleis

+ seltskond avamisel

Mihkel Kleisi „ Commedia dell'arte“ galeriis 008

28. juunil esitles rohkem ansambli Luarvik Luarvik mootorina tuntud Mihkel Kleis galeriis 008 oma loomingut maali- ja videokunsti vormis - lvalgustite esindussalongi seintel oli eksponeeritud 13 maali ja 2 videoinstallatsiooni.

Kleis on tuntud uusbaroki vői trash-baroki tősise viljelejana. 008 näitustesarja koordinaator Kiwa on pressitekstis portreteerinud Kleisi isikut massikultuurikangelaste, näiteks Rambo ja Michael Knighti läbi, töid seevastu sidunud ketšupi-esteetika mőistega. Pole keeruline arvata, miks Kiwa just seesuguseid assotsiatsioone loob. Piisab paarist pilgust Kleisi piltidele, et saada idee tema teemade mänguväljast. Popkultuur, trash-őudukad, viited erinevatele kultusisikutele ja sündmustele on äratuntavad, aga Kleis ei tegele sedavőrd mitte hommage'iga kui paneb kokku kollaaži. Tema tööd ei ole tegelaskujukesksed: ta ei ava oma objekti ning ei sobita teda õigesse ehk algupärasesse keskkonda ning ei otsi oma kangelasele mustri moodustamise eesmärgil sobivat fooni või kui soovite, konteksti. Kleisi töödes on palju allusioone filmile, muusikale; filmiplakatitele, plaadiümbristele. See annab talle vabaduse muuta kujundit vői tegelaskuju tagasiulatuvalt - sulatades objekti uude keskkonda, muudab ta sellega algomadusi. Seeläbi tekivad tööd nagu kristalliöö - püha öö, kus „päris“ kohtub vale vői absurdiga. Tekib suhe, mis ei pőhine loomulikul sidemel, vaid elustub puhtalt autoripőhiselt.

Nii nőudlik sisu välistab ka Kleisi tööde paigutumist tüüpilisse maaližanrisse. Kui rääkida vormist, siis antud tööd meenutavad pigem algkoolist tuttavlikku „rebi ja kleebi“ tehnikat, mida rakendades erinevatest ajakirjadest ja reklaamplakatitelt väljakistu sai valgel paberil kollaažina uue näo. Seda teeb ka Kleis, mis siis, et maalides, mis siis, et oskuslikumalt. Tekib assotsiatsioon ajakirjahunnikute, plaadivirnade, Egiptuse püramiidide, lumeinimese ja eesti filmiklassika vahel.

Näituse kaks videot- „Lapsepőlvemälestus“ ja „Neli aastaaega“ tunduvad vőrdluses piltidega isiklikumad. Videod ei ole niivőrd läbi pikitud kultuurisüžeedest, vastupidi - „Lapsepõlvemälestus“ oma intiimsuses ei oma mingit sidet massimeedia või kultuuriklišeedega. See räägib esimestest seksuaalaistingutest, mida visualiseerivad pildid Anton Starkopfi skulptuuridest ning ilmestavad teemasseminevad klaveriklimberdused. Starkopf on siinkohal pigem juhslik valik, sest tähtsus on alasti kehal, mitte kunstniku meisterlikkusel vormi-, värvi- vői materjalivaliku puhul. Kui vőtta veel arvesse, et Kleisi lapsepőlv jääb 80ndate algusesse, on kőik iseenesest mőistetav. Polnud siis ju internetti 18+ saitide ning telekanaleid veel päevavalguses algava erootikaprogrammiga, toona vőis raamat kunstiajaloost muuhulgas ka erootilisi aistinguid esile kutsuda.

Teine video „Neli aastaaega“ ei ole hommage Vivaldile, mida vőiks ekslikult arvata. Kleisil on Vivaldist ükskőik, pealegi on antud teemat kujutanud ja lahti mänginud arvukamalt autoreid. Sisuliselt on „Neli aastaaega“ improvisatsioon pildi järgi. Kleis mängib seda, mida ta pildil näeb - kevadist kaasikut, suvist niitu, sügisesi vahtralehti ja talviselt karget maastikku. Ta mängib pilte, mitte aastaaegu endid. Mingis mőttes tsiteerib ka siin, kuna pildid on juba kellegi looming, ülesvőte ja kompositsioon.

Kleis ei pealkirjasta oma töid mingile erilisele sügavusele orienteerudes. Kõik klipid ja motiivid töödest, koos pealkirja, koos teiste töödega, on juhuslik valik mäluspakutavast. Palju süžeesid, sämpleid, mustreid, kordusi, objekte, katkeid, mis leiavad endale ühtse oleku ühel pildil mitte midagi taotlemata, mitte millelegi konkreetsele viitamata. Nii on ilmselt ka kogu näituse endaga. Commedia dell'arte on itaalia näitemäng, komöödia vői rollimäng, kus astuvad üles klišeetegelased tüüpsituatsioonides. See on sobiv pealkiri tervikule, kus iga detail igalt pildilt räägib ühest popkultuurilisest kogemusest ning videod selgitavad autori olemust. Vaatamata klišeeseerumi kogusele Kleisi töödes, on ta isiku/autorina tősine. Lőppude lőpuks pole tema valinud aega ja kohta, kőik on lihtsalt nii välja kukkunud, et Michael Knight, Luarvik Luarvik, Viiuldaja Katuselt ja Jeti kohtuvad Kleisi loomes tema isiku läbi.

Kati Ilves