Esmaspäev, september 03, 2007

VENNAD VETERINAARID

Lembit & Enn Tegova „Mandarinaat“
Tartu Lastekunstikooli galeriis 5 – 31. august 2007

Tuntud Ennul (kuigi Enn meenutab tähte N, mis tähistab Nimetut) on Saaremaal 15 aastat vanem vend Lembit (läti Hendriku poolt meile kingitud üks Eesti vanimaid mehenimesid), kes endatutvustuses teatab, et teda on lapsest saati õnnistatud kunstiandega. Suuliselt ütleb veel, et isa ei lubanud kunstnikuks hakata. Hakkas veterinaariks. Loomadega pidi hakkama jändama ka Enn aga keeras napilt ära. Päranduseks veterinaari kummikindad, millega 1969 üks esimesi Eesti päris installatsioone sai Kabli randa ehitatud. Aga see selleks. Nüüd pole Lembit enam veterinaar vaid veteran, kes Saaremaa sumeduses elust rõõmu tunneb. Uuesti kunsti teeb. Akvarelle ja teatrit. Need tema maastikud ja linnapildid on sellised arheotüüpsed vesivärvipildid, ei saa aru kuidas vana kooli inimesed neid nii ühtemoodi ja nii palju vorpida suudavad. Aga Lembitu loomimgus. Paar täitsa nihkes momenti. Esiteks on tal pliiatsijoonistus sõjaväes olevast Aleksander Heintalust ehk Vigala Sassist. Muud midagi aga kust on vana inimene küll sellise idee peale tulnud. Teine omamoodi kriipi on maal sellest, kuidas päevakeskuse rahvas talvel bussiga kuskile sõitma läheb. Eks naivistid on sageli sellise kummastusega maha saanud, ei teagi kuidas see neil kohe nii hästi õnnestub.



Enn korraga nii modern kui postmodern nagu ikka viimastel aastatel. Teemaks seekord pehmed väärtused elik perekond. Eks ikka on mida tagantpoolt vaadata. Fotorealistlikult ähmaselt on maalideks saanud Lembit, Vanaema, Endla, paljud Ennu sugulased tuttavad korraga 6-aastaselt aga millegipärast ka duublina (kord digitrükina, siis maalitultHeiti Talvik ja kurja näoga Betty Alver. Aga nad kõik vaatavad meid sellise karmi pilguga (välja arvatud lapsed ehk). See legendaarne nõid-vanaema, kes troonib kõrgeimal (tema all ongi Vigala Sass) jälgib õnneks pooleteise silmaga. Nojah, inimesed põlvkond Ennust eespool olid justkui äraneetud, häda ja viletsust jagus neile süle ja seljaga.

Enn Tegova tegeleb Tartus kunstis uue asjaga, nimelt maal-installatsiooniga. See on Tartu maalilembuse puhul selline mõnus kompromiss – nohh, et kui peab tõesti installatsiooni tegema, siis teeme ikka vanadest headest õlimaalidest. Aga Tegova on sel alal maestro.

Aga kui nüüd jälle Lembitust rääkida, siis tema viskas avamisel õhku kahtluse, et hoopis tema on Matti Miliuse isa.

MARGUS KIIS


Enn: BETTY & HEITI

Enn: ENDLA (2007)

Enn: KUI ME KÕIK OLEKSIME KORRAGA 6-AASTASED ÜHEL AJAL



ENN: Vanaema (2007)


Kommentaare ei ole: