teisipäev, oktoober 28, 2008

Artishoki küsitlus - vahekokkuvõte!



Artishok on viimasel ajal tegelenud sisekaemuse ja meditatsiooniga. Oleme püüdnud kõnetada oma tõelist olemust ning tunnetada kosmost. Sisemonoloogi esilekutsumiseks, meilisime pisut enne Artishoki Aastanäitust ca 50nele, peamiselt siinses kunstimaailmas tegutsevale inimesele laiali väikese küsimustiku, et saada tagasisidet oma senise tegevuse kohta ning ehk ka viiteid, kuhu suunas võiks areneda - mida võiks muuta. Enamik adressaate teeskles surnut, kuid me saime siiski piisavalt infot, et hakata seda protsessima.
Siin mõningad nopped ja kokkuvõtted.

Ja neile, kes ka tahaksid avaldada oma arvamust või Artishoki mingis suunas tüürida - VEEL ON VÕIMALIK. Kell ei ole kukkunud, me alles töötleme infot, see siin on loodetavasti vaid vahekokkuvõte. Kuna Artishok püüdleb selle poole, et olla avatud platvorm, siis igasugune tagasiside teemal, kuidas ja mida paremini korraldada, on ülimalt teretulnud. Laekunud info põhjal planeerime Artishoki arengut, nii et hüppa peale, kohti on!





1) Mis asi on Artishok sinu jaoks, esimesed assotsiatsioonid? Kuidas positsioneerub kunstiväljal? Mis vahe on teiste kunstist kirjutavate väljaannetega?

Märksõnad: väike meedia, kiire, netis, alternatiivne (kuigi selle sõna kasutamisel mööndi selle problemaatilisust Eesti kontekstis).
Positsiooni suhtes oldi eriarvamusel – „hetkel veel suht marginaalne“ kuni „arvestatav“.
Vahe teistega: „ei tule postkasti“, pole vist erilisi mahupiiranguid, demokraatia teemade suhtes. Pilte on muidugi ka rohkem kui mujal, pluss helid“. Võrdluses jooksis läbi Latera, eelkõige kui aktiivse suhtlusvälja eeskuju, kuhu poole Artishok võiks püüelda.

* Seostub osalt ka kunstiga, mis juhtub kuskil metsas, põllul või keldris, kuhu ma enamasti ei satu või ei viitsi minna, aga kus toimuvaga kursis olemine kuulub hea tooni, eneseväärikuse, professiooni, „ree peal” püsimise jmt juurde, mistõttu on Artishok äärmiselt tänuväärne kanal sellega kursis olemiseks.

* Kuna sisuline fookus puudub, siis v6iks v6rrelda ehk artinfo listiga - k6ik saavad kirjutada, mis nad näinud on jne.

* Artishok on lehekülg internetis, kuhu ma vahel satun. Ilmselt on tal "positsioon kunstiväljal", aga mitte minu jaoks aktiivses tsoonis. St. Mind pole ta eriti erutanud, ta on pigem nagu telefoniraamat või laupäevahommikune ajaleht .-) Sirbis ja kunst-ee-s vahel harva ilmub asju, mis on rohkem väljal, aga Artishok on minu jaoks olnud alati natuke second hand tekstide poolest. Aga nagu me teame, leiab kaltsukatest vahel pärle. Ja on aegu, kus mujal ei jaksagi shopata :-)

* Mulle on Artishokist mulje jäänud kui alternatiivsest ja kiirelt reageerivast Eesti kunstielu kajastavast organiseeritud aga suuremate toimetusesõela aukudega teksti-heli-pildikogumikust, mille väärtus tulevikus kindlalt ainult kasvab. Tema kleepuvale ja näljasele 24h tundi avatud pinnale jääb ehk pidama rohkem kui Sirbi või Areeni tõsistele või populaarsetele lehekülgedele.


2) Kui tihti loed Artishokki?

Keskmiselt loetakse kord nädalas. Lugemine ka varieerub väga: „mõnikord iga päev, mõnikord ei loe kuude viisi."

3) Kuidas hindad kirjutiste taset?

Taset hinnati enamasti „(üllatavalt) OK“, mitmel juhul lisati juurde ka eriti arvestades, et tegemist on netti suubuva kanaliga /et inimesed kirjutavad vist enam-vähem vabatahtlikult ja otsest kasu (ehk siis raha, tuntud loomigulise energia vallandajat) saamata“.
Oli ka arvamusi, et tase on „erinev“ ja „varieerub kõvasti“, aga pehmendavalt lisatakse juurde, et „see peegeldab kirjutajate mitmekesisust“

4) Millised tugevad küljed?

Peamiselt see, et üritus ei ole soiku vajunud.

* Potensiaal olla KIIRE väike meedia, ühendada kõiki väikseid meediaformaate (raadio, podcast, TV, wiki, jne...)

* Operatiivsus ja sõltumatus, st s6ltub ainult tegijaist ja nende v6imetest ja maitsest

* Piiramatu avaldatava artikli maht, visuaalsete materjalide rohkus, ootamatud fookused ja huvitavad (hea mõttes mittekohustuslislikud) valikud. Väga hea bränd on Artishok records, ning ka laienemine puhtalt kirjutamispraktikatest näitusetegevusele, selge oma alternatiivi väljapakkumine, mitte lihtalt kriitiliste tekstide produtseerimine. Sõbralikkus fotoreportaažide ja arhiivimaterjalide suhtes, isegi kui pole saatvat teksti, on sellise info “avaldamine” väga kasulik.

* Tekst+pilt+heli+liikuv pilt; huvi ka kujutava kunsti väliste tegemiste vastu ja püüe erinevaid alasid linkida (seda võiks olla aga rohkem)

* Tehniline lahendus on nii tugev kui nõrk külg. Kontseptuaalselt on lahe nii Artishoki ambitsioonitu kujundus kui tehniline pool, aga samas kasutatavuse kohapealt tahaks kuidagi paremat liigendatust. Suuremat konkreetsust kategooriate osas. Võib olla suisa jaotamist alamblogideks, et ilmuvad kõik reas nö. pealehel aga siis on ka eraldi vaadatavad (nt. raamatututvustused, näitused, jne), aga konks ongi siin selles, et head võimalust nii mitmepalgelist materjali jagada on väga keeruline leida. Ehk võiks öelda, et tühja kah, aga samas on ikkagi väga keeruline kui sa ütled kellelegi, et see asi on Artishokis, siis millegipärast ei suudeta seda tihtipeale leida (tihtipeale asi ka otsijas paraku)


5) Millised nõrgad küljed?

Peamiselt tehnilised lahendused: lehe halb srtuktuur; ei saa aru, kui pikk tekst on – peab lõputult alla kerima, liiga palju pilte (peab lõputult kerima). Seega – artiklid võiksid avaneda eraldi aknas. Otsingumootori puudumine!

* Piiratud kirjutajate resurss => ei jõua kõike kajastada, kohati puudub range toimetaja käsi (viimane on samas olla ka plussiks, sõltub tõesti situatsioonist!), ning mõned spekulatiivsemad teksid lipsavad ka sisse. Mõned reisikirjad olid toredad, kuid põhiteemast (st visuaalkultuurist ja kunstist) kuidagi mööda... Kohati on kahju, et mõned väga head tekstid ei saa mingit tasu, ning samuti ka toimetaja tegevus pole tasustatav.

* Ebajärjepidevus.

* Võiks olla "katvam" ehk laiapiirilisem. Või siis diibim ehk insaiderim. Aktiivsem :-) ?

* Ma saan täiesti aru, et see on blogi formaadi (ja ilmselt ka minu) probleem, aga minu katsed Artishokiga kuidagi süsteemselt suhelda ehk siis lugeda midagi nö järjest või teadlikult lõppevad alati ekslemisega kuskil soos, kus ma ei saa enam aru, kus ma olen, kust ma tulin ja kuhu ma lähen, nii et kõik, mida ma loen, on lõpuks see, mis mulle kuidagimoodi ette satub, mitte see, mida ma olen plaaninud otsida. Aga võibolla see on isegi tore omal moel


6) Mida võiks paremini teha (eeldusel, et tegevus jätkub non-profitina ja tegijate vabatahtliku panustusena)?

* Lehe struktuur mõistlikuks, eri meediate toimetajad (mitte sisulised vaid tehnilised vabatahtlikud, kes hoiaksid ntx Artishok-raadio, Artishok-TV tehniliselt lihtsa ja toimivana), rohkem ristreklaami teiste sarnaste väljaannetega, ehk peaks vahelduseks tegema ühe paberil BEST-OF Artishoki numbri?

* 1. Peaks eraldama leheküljel pressiteated + organisaatorite omapromo ja tagasiside.
2. Tagasiside osakaal peaks tunduvalt tõusma, hetkel on seal valdavalt esimesena mainitud.
3. Tagasiside võiks netilehe formaadis ilmuda väga ruttu ja jooksvalt. Viimasel ajal on tagasiside osakaal langenud.
4. Kujundust võiks muuta nii et info oleks esimeses aknas selekteeritud. praegusel hetkel siis oleks lingid Taiki lõputööd, Graaf. disaini konverents. Pildimaterjali võiks panna sinna linkidena. Näiteks Mats Õun ja Ahto Meri teevad selliseid linke, kui kuskil pildistavad, kus on kõik pildid üleval. et ei peaks kerima lehel nii palju.
5. kuidagi peaks motiveerima eri kirjutajaid kirjutama rohkem tellima eri inimestelt, kes yritustel varbaalselt oma hinnanguid avaldavad, et paneksid lühidalt kirja.

* Võiks võibolla rohkem ja laiemalt reklaamida, nii lugemise kui ka kirjutamise võimalust.

* Ei tea isegi, v6ib-olla peaks end kuidagi rohkem maksma panema. Tegema hästi konkreetseid sisulisi valikuid. Kui k6igest kirjutatakse, siis k6ik ju k6iki niikuinii ei huvita. Ma ise ei paneks yldse nii palju ja nii pikki asju yles, pigem vähe, aga fokuseeritud ja teravat. Ausalt 6eldes on infot nii palju, et kui kuskil kirjutatakse k6igest, siis tsekidki ainult pealkirju. Nt transform paneb 1, äärmisel juhul 2 korda kuus midagi üles, teatab sellest artiklist meililisti kaudu, ja siis lähed ja loed. ja tead, et on hea asi.

* Võiks proovida leida välis-kirjutajaid ja otsida kontakte analoogsete blogi-ajakirjadega mujal, teha vahetust vms.

* See on küll emakeelne blogi, aga miks mitte julgustada ka teiste keelte oskajaid blogisse kirjutama. Samuti võiks julgemalt linkida rahvusvaheliste ja kohalike kunstnike blogidesse ja tegemistesse.

* Rohkem. Ei usu, et kvaliteet sellega oluliselt langeks.

* Paremat toimetajatööd ehk (mis ei tähenda tsensuuri).


7) Kas Artishok peaks oma tegevust rohkem fokusseerima? Keskenduma mingitele teemadele (millistele)?

Üldiselt oli arvamus, et ei peaks: „“fokusseerimatus” ongi Artishoki üks eeliseid ja omapärasid“. Siin tuleb muidugi mängu see küsimus, et Artishok on nö tegijate nägu:

* Kindlasti fokuseerima. Nendele teemadele ikka, mis teid ennast k6ige rohkem huvitavad ja milles pädevad olete.

* Kohati on selline tunne, et isiklikku positsiooni võiks rohkem olla. Ei mingit fookust mitte mingil juhul. Minu jaoks on põnevaim olukord näiteks see, et ma ei kujuta ette kui palju on autoreid kes omavad Artishokki administratiivset ligipääsu, ja ma tõenäoliselt ei tunne neist enamusi. Uskumatu olukord, on väljaanne ja justkui toimetus, aga keegi ei tea mis teine teeb ja asi ikkagi toimib ja hästi.

* Ei, mina olen laiapõhjalisuse poolt. Ma võibolla ei tea teie hingeelu nii hästi muidugi. Võibolla oleks Artishok palju huvitavam kui te kirglikult kirjutaksite ainult ühest asjast, mis teid tõeliselt erutab... Aga siis see kirjutajate ring peaks olema ka selle teemaga piiratud.


8) Millised blogiväliseid tegevusi soovitaksid? Kas peaks üldse liikuma blogist välja?

Mitmel juhul soovitati ikkagi mingit paberväljaannet/kogumikku. Veel leiti, et peaks tegema ükskõik mida, peaaasi, et nimi ringleks rohkem ja tooks ka blogisse uusi lugejaid/kirjutajaid - „kokkutulekud, näitused, kontserdid, etendused, igatahes kõike kus saab kasutada seda kaubamärki.“ - "siis saab blogi ka „katsuda““.

* Kindlasti peaks Artishok olema Internetiväliste tegevuste katalüsaatoriks - seda nii otse kui kaudselt - olgu siis ürituste korraldajana või taganttõukajana.

* Mitte tingimata. Või siis hoopis ilmtingimata. Üldiselt on ju nii, et institutsioon teeb omale blogi, et omada mitteametlikku ja vahetut väljundit. (Poliitikute blogid jne.). Artishok aga toimib teisiti, see ongi blogi ja selliselt positsioonilt väljapoole töötamine annab äraspidise võimu…. Artishok kui sõltumatut meedia toimib ka väljaspool kui sõltumatu ja vahetu. Konkreetse asjana: Näiteks tahaks vikerraadios teha saadet kus kultuuriajakirjanikud istuksid koos ja arutaksid nädala või no olgu kasvõi kuu sündmusi, nagu on praegu kõigi sisuga raadiote eetris nö. vihkamise tunnid, kus ajakirjanikud istuvad ja poliitika ning muud teemad vestluse vormis läbi võetakse.

* Kui, siis võibolla mingit kõnekoosoleku formaati. Mitte pidulikku seminari, vaid mingeid fleksibiilsemaid diskussioone. Võime siinkohal koostööd teha, hea meelega. Aga ideaalis võiks selline asi välja kasvada blogi sisust, näiteks mõnest eriti kuumast erutavast teemast. Aga vist kunsti teemal eriti ei kiputa eestis diskuteerima enam? Ei igatse taga Latera-aegu, aga jah... Kuidagi Artishok on suht promo-keskne, ja mitte ainult Artishok. Võibolla olekski A. Jaoks väljakutse püüda seda murda. Võibolla turvaline oleks alustada siinkohal mitte kohalike ja hetke näituste vaid kas ajalukku jäänud nähtuste või välismaa näituste üle rääkimisega, mida piisavalt mitmed mäletavad või on uurinud või näinud. Et harjutada arutelu-muskleid. Muidu - päevakajaliste nähtuste puhul - läheb äkki liiga isiklikuks lahmimiseks.


9) Kas peaks institutsionaliseeruma (luues näiteks organisatsiooni, kokku kutsuma loomenõukogu vms) või vastupidi, seda täielikult vältima ning lootma endiselt isetekkelisusele?

Üldiselt leiti, et mitte (MTÜ ja kontonumber ei peetud veel institutsionaliseerumiseks). Loomenõukogu suhtes oldi pigem skeptilised, kuna see on ebamäärane üksus, otseselt vastutust pole ja seega ka raske motiveerida - kasulikuna hoida.

* Loomenõukogu on juba praegu olemas kõigi seni Artishokki kirjutanud/kommenteerinud inimeste näol.

* Jätma mulje isetekkelisusest ja spontaansusest ning vajadusel looma varjatud konstrukti selle toetamiseks

* Eks see ole valikute küsimus, praegu tundub küll, et pigem peaks vältima. Kuigi pikemas perspektiivis kipub iga vabatahtlik energia otsa saama ja kui tahta siis finantstuge jmt hüviseid, oleks organiseerumine ilmselt abiks küll. Loomenõukogu puhul ka küsimus, et mis sellest kasu oleks või kas see suudaks toota mingeid mõtteid, mis muidu jääkski tekkimata ... Ühesõnaga, esialgu ei ole vist vajadust institutsionaliseeruda, aga tulevikuperspektiivis ei peaks seda välistama.

* Ma ei tea, mis selle artishoki lõppeesmärk on - st miks seda sulle endale vaja on. Kui lõppeesmärgi saavutamisele loomen6ukogu kaasa v6iks aidata, miks ei. Samas - kui sa oskad ette näha, et loomenõukogu v6ib hakata su vabadust piirama (nt ytleme, et ma olen selle liige, ja tahan, et kirjutataks vahel ka poola kontseptualismist, ja käin peale nagu uni jne, pole vist eriti meeldiv).

* Ei oska täpselt öelda. Mulle isilikult nõukogud ei istu – kohe tekib rohkem juttu ja vähem reaalset tegevust, samas see võib tagada laiemat fookust ja loodetavasti ka kvaliteedi – või põhjustada allakäiku. Sõltuks liikmetest, nende huvitatusest – võib-olla tuleks selle tegevuse eest maksta? Praeguses olukorras tasuks minu olust oodata veel kuskil aasta ja siis otsustada.

* Mitte mingil juhul. Aga kui see juhtub, siis loodan-arvan, et Artishoki asemele tekib uus isetekkeline populaarteaduslik kunstiblogi.

* Mul on tunne, et ma olen kunagi tõsiselt rõhunud vajadust institutsionaliseerituse järele. Aga hetkel ei pea seda nii oluliseks. Töötas siiani, ehk töötab ka edasi. Kui kirvega lüüa siis on ilmselt kaks võimalust, kas eksisteerib kõigest hoolimata vabast tahtest nii kaua kui eksisteerib, või siis muuta täiesti konkreetseks, (mitte projektipõhiseks) pool kapitalistlikuks ürituseks, kus kalkuleeritakse tulutootlikust, sõlmitakse reklaami lepinguid jne. Ja eksisteerib kuni pankrotini või mõne teise instantsiga liitumiseni. Kumbki pole halb. Aga mulle on eriti hiljutiste sündmuste taustal (mis ei ole seotud Artishokiga) hakanud üha rohkem meeldima isetekkelisus. Institutsionaliseeritust rõhusin ennekõike vajadusest Artishokile tekitada ta enese riistvaraline baas. Kaamerad, diktofonid. Aga see on tegelikult mõttetu ja tarbetu, ning hakkab lõpuks üritust piirama, tekitades kohustuse toota. See on muidugi jälle minu seisukoht. Ning nagu aastanäitus näitab on ka ilma ametliku olekuta võimalik kulkast raha saada. Web2.0 ja majandus on üldse väga segane küsimus ka suurtele teoreetikutele, nt. millist tulu saad google yotube-ist? Keegi kurat täpselt ei tea. Või kuidas kasutajana youtube-is või twitteris raha teenida? Head lahendust pole. Seda ei ole veel tekkinud. Nii siis laseme aga edasi ja vaatame mis tekib. Tuleb muidugi möönda, et siin on üks konks, nimelt liising 8-) ehk on täiesti reaalne võimalus, et palgatöö või tulusamad otsad hakkavad autoreid ära viima, aga ega krt ei jõua kõigepärast muretseda. Ja ka palgatööd vahetatakse tihtipeale. Artishokis ei ole see lihtsalt lepinguline lähed ja tuled millal tahad.



Kes tahaksid sõna sekka öelda, siis kommentaarium on avatud + või julgelt meilile: artishok@hot.ee

4 kommentaari:

Indrek ütles ...

Tehnik annab aru:
Kuidagi rumalasti on kujunenud nii, et Artishokis tehniline baas on väga nõrk, üht teist on siiski üritatud ära teha. Siin on ilmselt õige koht külastajatelt lahenduste kasutatavuse kohta aru pärida.

Parema struktuuri nimel sai Artishokile tehtud kolm tulpa. Sellega sai Artishok Records omale iseseisva ruumi ja kategooriad, arhiivid jne. on samuti taas leitavad.

Teine oluline hülgehüpe oli mõne nädala eest sisseviidud ’Voldi lahti’ ’Lükka kokku’ funktsioon, mis oluliselt vähendab lõputut alla kerimise vajadust. Ja loodetavasti on ka alternatiiviks ettepanekule panna artiklid avanema eraldi aknas?

Järgmine väga oluline aga veel lahendamist vajav probleem on piltide esitamine. Pilte saab küll koos tekstiga kokkuvolditult peita, aga nende nö. suurelt avamine toob enesega kaasa mitmeid jamasid, sest pildid avanevad samas aknas ja tekitavad siis back nuppu kasutades probleeme kokkuvoltimise funktsiooniga jne. Sellele probleemile lahenduse otsimine on käimas. Raskendavaks asjaoluks on siin bloggeri platvormi tehniliste võimaluste laiendamise piiratus ja ka keerukus nende funktsioonide rakendamisel postitusse, eeldades postitajalt html ridade kirjutamist.
Aga saades julgust selles, et kokkuvõtte kasutamine on käppa saadud, on plaan peagi sisse viia lightbox funktsioon piltide avamiseks, mis siis ei vii pildi suurelt avamise korral vaatajat lehelt minema, vaid katab lehe halli looriga ja avab pildi selle peale (see vigur peaks tuttav olema nt. Eesti Ekspressist või ka Tartu möliseb lehelt).

Audio puhul oleme siiani läbivalt kasutanud väikest sinist play nuppu. Seda osalt just tema postitusse integreerimise lihtsuse tõttu. Teise variandina proovisin XX sajandi kunstiajaloo põhiprobleemide loengu juures ka teist playerit, millel on ka edasi tagasi kerimise võimalus. Sellega põrkame aga jällegi bloggeri piiratuse ja rakenduse tehnilise keerukuse otsa.
Küsimus külastajatele kuidas te praegust playeri nuppu hindaksite? Minu jaoks on põhiline probleem võimetus audiot edasi ja tagasi kerida, samas on play nupu kõrval alati link failile enesele, mis siis vastavalt kasutaja browseri seadistustele audio mõnes palyeris avab. Kas peaks ikkagi olema võimalus audio mahamängimist otse postituses manipuleerida, või on praegune play nupuke ja link failile piisav?

Vahepeal püüdsin audio edastuste alla panna ka audio kommentaari jätmise võimaluse, aga kuivõrd seda keegi ei kasutanud, siis on see viimasel ajal, laiskusest, mitte teadliku otsusena ära jäänud. Kas keegi igatseb tagasi?

Artishok TV jookseb enamasti google video kaudu, kohatised youtube edastused (nt. kautea video) on reegline tingitud sellest, et video pärineb konkreetse autori youtube kanalist. TV on puht tehniliselt tegelikult Artishoki lihtsaim osa, ei eelda iseseisvat serveri ruumi, ega tekita html probleeme. Aga kui kellelgi selles vallas ettepanekuid siis kuulan meeleldi.
(Audio edastuste repressiivne olukord, mitte ainult bloggeri keskkonnas, vaid üldse on mulle selles valguses täiesti arusaamatu müsteerium).

Keegi viitas ka maili teel uue postituse teatamisest, sellise spämmimise asemel soovitaksin külastajatel proovida koos bloginduse tekkega väljakujunenud vigurit nimega feed reader, mis kujutab enesest teie isiklikku uudiste mootorit, mis käib ja kontrollib teiepoolt määratud lehti, et kas seal on midagi uut. Väga mugav ja mõnus. Kes ei ole veel proovinud soovitan väga. Ise kasutan Firefoxi pluginana töötavat NewsFoxi, aga siin on võimalusi lõputult.
Ja kui kuulajate seas on ka tõsiseid podcasti kasutajaid, siis olgu öeldud, et Artishoki feed genereeritakse läbi feedburneri, nii et audio edastused on ka otse teie mp3 mängijasse laetavad, ning Artishok radio on leitav ka iTunes’is.


Väide et puudub otsingumootor jääb mulle täiesti arusaamatuks. Otsingu lahter on lehe ülemises ääres, on seal koguaeg olnud ja sinna ka jääb (ma ei teagi kas blogger üldse laseks seda eemaldada kui ka väga tahaks).

Anonüümne ütles ...

Ok, mul on küsimus. Ma saan aru küll, et avatud platvorm ja web2.0 ja kollektiivsus, aga...
Kes konkreetselt haldavad selle blogi passworde ja kas passwordi saamine tuleb kuidagi välja teenida?

maarin ütles ...

kellel on passwordid - ausalt öeldes ma täpselt ei tea. st näiteks osad, kellel need algselt olid (nt Margus Kiis) enam ei kirjuta ja ei kasuta seega oma passworde. aktiivselt kasutavad peale minu veel Margus ja Indrek. Osadele ma olen andnud, nt Elnara ja Kati, kes neid aga ise väga aktiivselt ei kasuta.

Ja passwordi jaotamine on toiminud jah mõnes mõttes väljateenimise põhimõttel, et kui inimene näitab üles huvi järjpidevalt kirjutada, siis on mõistlikum anda talle paroolid kui lasta tal mulle artikkel saata, mille ma siis üles riputaksin. Töötab üldiselt usalduse põhimõttel ja seda ei ole seni kuritarvitatud.

Indrek ütles ...

Artishoki puhul ei ole senini vajalikuks osutunud, aga põhimõtteliselt toetab blogger nagu enamus blogi platvorme sotsiaalset blogimist ka ametlikult. St. tegelikult on võimalik luua eraldi hulk erinevate paroolide ja õigustega kasutajaid...
Ma olen vahest isegi mõelnud selle peale, aga mulle lihtsalt meeldib end Artishoki nimega ehtida :-P