Rühmitused: koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis

7. november 2008
TÜ Akadeemiline Raamatukogu
Korraldus Elnara Maarin
Ettekandjad Anu Allas, Maarin Ektermann, Elnara Taidre, Airi Triisberg



Reedel, 7. novembril 2008 toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu konverentsisaalis (Rävala pst 10) Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 5. ettekannetepäev sarjast "Lisandusi eesti kunstiloole" pealkirjaga "Rühmitused: koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis".

Ettekandepäeva eesmärgiks on kunstirühmituste tekkimise võimalike põhjuste kaardistamine ja rühmitusi koondavate ideede uurimine taasiseseisvumisjärgses Eestis. Ettekannetepäeva esinejad keskenduvad koostöö erinevatele aspektidele ja probleemidele 1990ndate ja 2000ndate aastate kunstiväljal, tuues esile kollektiivse autorluse toimemehhanisme ja -loogikaid. Oluline rõhk on kohalike nähtuste kontseptualiseerimisel, asetamisel laiemasse, interdistsiplinaarsesse konteksti ning seostamine kultuuriteooriatega.

Võiks eeldada, et kaasaegse kunsti puhul, kus individuaalset loomingut rõhutav modernistlik traditsioon siiamaani tugev, on kunstirühmituse formaat üsna ebapopulaarne – rühmitus, mis eeldab kunstnikult mingil määral anonüümsust ja ego mahasurumist, piiraks justkui subjektiivse lähenemise ja isiklikku eneseteostuse manifesteerimist läbi loomingu. Samas on müüt kunstnikust kui individuaalsest geeniusest tasapisi hakanud kaduma ning nii rühmituste moodustamine ja kollektiivne töö on muutunud oluliseks suunaks kaasaegse kunsti globaalareenil.

Elnara Maarini korraldatav ettekandepäev lülitub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse egiidi all organiseeritud ettekandepäevade ja konverentside nimistusse. Ettekandepäeva põhjal kirjastab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tavakohaselt eraldi artiklikogumiku sarja "Lisandusi eesti kunstiloole" raames, kuhu on lisaks üritusel osalejatele lubanud esitada oma artiklid Eve Kiiler, Mari Laanemets ja Karin Laansoo. Trükise toimetab Andreas Trossek ja kujundab Margus Tamm (vt: Tabel 1 – rühmitused kaasaegses Eesti kunstis).





Päevakava

11.00-11.15 Sissejuhatus

11.15-12.00 Anu Allas: Kes keda? Lahustuv autor ja lõhutud teos

Ettekanne vaatleb hübriidse autori mütoloogiat, selle visuaalseid väljendusvorme ja suhet kollektiivse loomingu praktikaga 1990. aastate alguse eesti kunstis, eelkõige rühmituse Destudio (Herkki Erich Merila ja Peeter Maria Laurits) elukäigu ja teoste näitel.

12.00-12.45 Elnara Taidre: Fiktsiooni roll kollektiivses autorluses

Koostöö serveerimise üks mängulisemaid viise on meetod, mis seisneb olematu tegelase leiutamises, kelle nime all esitatakse ühiselt valminud töid. See müstifikatsioonile rajatud strateegia läheneb kohati müüdiloomisele. Kollektiivse autori nime loomisega sageli ei piirduta, fiktsiooni konstrueerimine kasvab omaette projektiks: näitustele lisanduvad kunstniku portreed ja muu visuaalne dokumentaalne materjal, sõnavõtud ja avaldused, formaalne CV muutub põnevaks biograafiaks. Eesti kontekstis võiks leiutatud tegelaste näidetena esile tuua John Smithi (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Tiit Soku (Marili Sokk ja Ulvi Tiit), Nelli Rohtvee (Raivo Kelomees ja Tiia Johanson), aga ka Valeri Vinogradovi “Ivan Schmidti” projekti.

12.45-13.00 kohvipaus

13.00-13.45 Maarin Ektermann: Non Grata: alternatiivne kunstipraktika kui uushõimlus

Vaatamata Eesti väikestele mastaapidele on siin välja viimistletud otseselt vastandumisel baseeruv kunstipraktika, koondumispaigaga Edela-Eestis. Üks selgema identiteedi ja tegevusplaaniga rühmitus Eestis koondus juba üheksakümnendate algul, olles seega sama vana kui ametliku kunstimaailma kese, nn vabadusekuus. Uue sajandi alguseks on nii ametlikud kui alternatiivsed praktikad oma positsioonid kindlustanud ning Non Gratast on saanud etableerunud ja autoriteetne üksus. Rühmituse noorem põlvkond (näiteks hägusate vormidega rühmitus c.n.o.p.t) kombineerib oma praktikates juba tunduvalt ambivalentsemalt erinevaid strateegiad. Uusi vaatenurki Non Gratat kui Eesti kõige vitaalsema ja selgepiirilisema antiinstitutsiooni käsitlemiseks annab sotsioloogiast-antropoloogiast laenatud meetodite ja kontseptsioonide rakendamine, mis võimaldab oma uurimust laiendada kunstist kogukonna (uushõimluse) eluviisile.

13.45-14.30 Airi Triisberg: Kollektiivne töö, rohujuuredemokraatia ja opositsioonikultuuri visuaalsed vormid tänapäeva Eestis

Kaasaegses kunstis on viimasel aastakümnel toimunud nn “sotsiaalne pööre”, mis on teatud ulatuses hargnenud rööbiti globaliseerumiskriitilise liikumisega ning loonud aluse uute alliansside tekkele kaasaegse kunsti ja poliitilise aktivismi vahel. Poliitiliselt ja sotsiaalselt anga_eeritud kunstipraktikad põhinevad radikaalsest teooriast pärineval väitel, et kunst ei ole üksnes ühiskonnas valitsevate sotsiaalsete suhete peegeldus, vaid peab osalema sotsiaalse tegelikkuse kujundamises. Ettekanne otsib kokkupuutepunkte sotsiaalsete liikumiste ja kaasaegse kunsti vahel tänapäeva Eestis, keskendudes kollektiivse ja sekkuva iseloomuga praktikatele avalikus ruumis ning analüüsides metodoloogilisi raskusi, mis on seotud kaasaegse kunsti ja poliitilise aktivismi ristumiskohtade uurimisega.

14.30-... ... avatud vestlusring