Raamatuteadaanne:

Humanitaarteaduslike monograafiate sarjas Heuremata (Tartu Ülikooli Kirjastus) on ilmunud Katrin Kivimaa “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000”. Raamat põhineb tema 2004. aastal Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid – ja nende retseptsiooni –
ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi
teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse – Kölerist Mare Trallani – mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.

Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Lisaks akadeemilisele tööle tegutseb ta kunstikriitikuna ning teeb kunstialast koostööd eesti ja väliskunstnikega. Tema viimaste publikatsioonide seas on artiklite ja intervjuude kogumik „Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007” (2008) ning kunstipublikatsioon „So Communication: Translating Each Other’s Words” (kaastoimetaja C. Charnley; 2007).

Eelretsensent: prof emer Jaak Kangilaski
Toimetanud: Katre Talviste
Kujundus ja küljendus: Piia Ruber
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm “Eesti keel ja rahvuslik mälu”, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia