esmaspäev, oktoober 26, 2009

Kujutava- ja Rakenduskunsti sihtkapitali kandidaadid

Alljärgnev peegeldab mõningasi mõtteid seoses Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide komisjonide vahetumisega. Tähelepanu all on sealjuures ennekõike Kujutava- ja Rakenduskunsti sihtkapital.

Hiljaaegu tekkis kultuuriministeeriumi dokumendiregistrisse Kulka sihtkapitalide uue koosseisu kandidaatide nimekiri.
Kandidaadid on tugevad ja otsustamine saab kindlasti keeruline olema. Nimekirja natuke lähemalt vaadeldes tekib aga rida küsitavusi.

Esmalt hakkab silma, et mõned institutsioonid on väga agarad kandidaate esitama. Eriti agar on olnud Eesti Kunstiakadeemia 6 tõstatusega (ühe puhul küll kaastõstataja), moodustades nii natuke üle veerandi kõikidest kandidaatide esitajatest. Kuna reglemendis pole määratud, palju võib üks institutsioon kandidaate esitada, ei saa ka mingit probleemi olla. Küll läks mõte
aga sellele, et Eesti Kunstnike Liit, kes seekord on esitanud kõigest kolm kandidaati (ühe puhul kaastõstataja), võiks ennast kokku võtta – nende nimekirjas on umbes tuhat liiget, seega võiks järgmine kord näiteks 10% oma liikmetest kandidaadiks tõstatada.
Minnes natuke tõsisemaks. Nimekiri on esitatud Kultuuriministeeriumile, kes peaks kokku kutsuma komisjoni, mis määrab sihtkapitalide liikmed. Üks kandidaatidest seal nimekirjas on Piret Lindpere, kes töötab ka Kultuuriministeeriumis. Kas ei teki konfliktne situatsioon? Ministeerium tõenäoliselt eitab probleemi, selgituseks tuleb a la: ollakse taaskord õiglased ning igaühel peaks olema võimalus ning Eesti on nii väike riik, et korruptsioon ja huvide konflikt on põhjendatud.
Edasi, 22 kandidaadist 16 on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. Mis iseenesest tekitab ühe täiesti kõrvalise probleemi. Hetke koosseisus on ainult üks sihtkapitali komisjoni liige, kes ei ole EKL liige. Suur on tõenäosus, et järgmises on kõik EKL liikmed. Edasise mõttekäigu jätan lahtiseks....
Ning jätkates samas vaimus: kes on see komisjon, kes otsustab komisjoni? Paljud kandidaatidest on tõstatatud eesmärgiga, et nad esindaksid tõstatava organisatsiooni huve ja paljud esindama personaalset ekspertarvamust? Mil määral järgitakse kandidaatide valimisel huvide konfliktist hoidumise printsiipe? Jne.

Esitatud mõttekäigud on väga kiirelt kokku pandud ja ei apelleeri eriti millelegi muule kui püüdele tuletada lugupeetavale lugeja meelde, et Kujutava- ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastane eelarve on u 22 miljonit (´09 seis) ning oma tegevusega omab see mõõtmatut mõju Eesti kunstimaastikule. Tegu ei ole suvalise komisjoni kokkuklopsimisega, vaid valdkonna ühe (kui mitte kõige) tähtsama komisjoniga. Seega kutsun üles kõrgendatud tähelepanule nii komisjoni moodustamise protsessi kui ka valitud komisjoni töö suhtes.

Markus Toompere

7 kommentaari:

maarin ütles ...

kusjuures see võiks olla piiratud küll, kui palju keegi akndidaate esitada saab. ja huvitav on ka, miks nt loomeliidud eraldi kedagi ei esitada - kuidagi peaks ju tasakaalustama kogu seda institutsioonide aktiivsust...praegu väiksematest ainult NG ja Art Royal toetavad üksteist vastastikku..

Indrek ütles ...

Institutsioonide aktiivsus omab samuti veidrat geograafilist piiratust ennekõike Tallinna ja Tartu peale. Aga ka siin - EKA 6 kandidaati, aga Tartu Kõrkem Kk. mitte ühtegi, Viljandi kultuurik. (eht Tartu Ülikool) mitte ühtegi...
Teatriliit üks kandidaat, kuigi tegelikult võiksid kõik teatrid esitada oma kandidaadi. Saartelt, kesk- ja ida Eestist mitte ühtegi kandidaati. Huvitav millest taoline piiratus tingitud on? Kas ollakse lihtsalt lootuse kaotanud või ei olegi keegi kunagi proovinudgi? Ehk lihtsalt teadlikkuse puudus?, millest tekkinud vaakumi on EKA (ilmselt küll intuitiivselt) ära tabanud.

Anonüümne ütles ...

Guugeldades sattusin hoopis sellisele publikatsioonile:

http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/LM2009-11_KUNST.pdf

Gregor

Mari ütles ...

Soovitaksin sellist innovaatilist lähenemist: kulka seaduses kohe ära määrata, et gruppi kuuluvad eka, k.liidu, kunstihoone, ekm, kk keskuse ja kultmini esindajad. Üks ülejääv koht läheks siis jagamisele, selle võiks anda näiteks kunstikule, kes on viimasel viisaastakul kõige rohkem teoseid teinud.

Indrek ütles ...

Mari su kommentaar ei ole selles mõttes päris aus, et nt. kk keskuse enese personali valik on nii väike, et neil on ka praeguse seduse järgi raske otseses mõtte oma esindajat pidevalt komisjonis hoida. Samas kliit ja eka suudavad end tõepoolest probleemitult püsiesinduses hoida, ka ilma seaduse muudatuseta.

Markus ütles ...

Siin on iseenesest vastuolu. Kuna kulka komisjon otsustab nii projekti tugevuse kui ka rahastuse, siis see tähendab, et komisjon peab olema sõltumatute ekspertide komisjon. Kui ära määrata, kui palju ja kust peab olema komisjoni liikmeid, siis on paratamatus, et kulka komisjonid muutuvad nn esinduskodadeks. St ühendused saadavad komisjoni delegaadid enda huve kaitsma. Selline lahendus aga ei pruugi eriti seaduslik olla.
Oht peitubki selles, et kuigi vormiliselt toimub sõltumatute ekspertide valik, siis tegelikult võib juhtuda, et valitakse organisatsioonide esindajaid, mida ei tohiks lasta juhtuda. Sellest küsimus, kes on komisjon, kes määrab komisjoni?

maarin ütles ...

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9688:kultuurkapitali-sihtkapitalides-vahetus-koosseis&catid=2:pressiteated&Itemid=5&issue=3274

uus komisjon valitud. nagu ikka, üksi esitatud noorematest (kes iseenesest polnud ju ka enam väga noor), sisse ei mahtunud. Jänes ilmselt lihtsalt ei tea nooremaid ning eelistab ikkagi institutsionaalseid juhte. blaah.