Tallinnast väljub tasuta eribuss Pärnu Filmi- ja Videofestivalile 4. 12. 09
kl 15.00 G.Otsa tn, Estonia teatri poolsest otsast ja sõidab Tallinnasse tagasi
kl 22.00 samal õhtul. Bussile eelregistreerumine: mari@linnagalerii.ee
Pärnu Filmi- ja Videofestivali 2009 avamine reedel 4. Detsembril kell 18.15 Port Artur 2s.
Pärnu Filmi ja Videofestivali (Vilmi ja Fideofestivali) eesmärk on olnud kaardistada Eesti AV-maastikku meediumiüleselt (film, videokunst, dokumentaal-antropoloogia, virtuaalmeedia) ja esitada sisselõikeid ka mujal maailmas mittekommertsiaalsel eksperimentaaltasandis toimuvasse. Pärnu Filmi- ja Videofestivali käimalükkav idee oli 90ndatel kaotada tollal väga määratletud ja institutsionaalsed piirid filmi- ja videokunsti, narratiivse ja konsteptualismi, proffide ja profaanide ning kunstnike ja kinofriikide vahel. See energeetiline pluralism väikesel territooriumil – hierarhiate ümberlükkamine ja selgeksrääkimine, ühisosa või konfrontatsiooni määratlemine – oli tollasel eesti audiovisuaalmaastikul täiesti enneolematu nähtus ja tekitas tänapäeva olukorrast vaadates üsna uskumatuid reaktsioone. Tema jaoks loodi eesti keelde koguni uus termin – fideofestival.
Kunagine barbarite filmipäevadeks ristitud alternatiivsündmus on infoühiskonna tugeval toel oma tollase ülesande edukalt täitnud. Mis saab edasi? Videokunst on üksikute eksperimentalistide-entusiastide marginaalistaatusest tõusnud mainstreami tavaastmele ja globaalne tehnoloogiline areng on olnud peadpööritav. Üheksakümnendate algupoolest, kui VHS videokaameraid oli eestis loetud eksemplarid ja montaažitundi tuli oodata kuid ning see maksis koos montaažimeistriga tõelise varanduse, on edasi liigutud av-kärasse, kus igaüks on oma
kodukino režissöör ja operaator ja produtsent ei vaja muud kui mobiiltelefoni ja youtube´i.
Mis on videokunst peale videokunsti?
Just sellele küsimusele otsib vastust Pärnu Filmi- ja Videofestivali 2009 videokonverents nr. 2 rahvusvaheliste asjatundjate kaasabil. Ka kogu festival toimub tänavu 2 osas – aprillis toimunud uute AV-teoste esmaesitluste sari autoriõhtute vormis Pärnu raamatukogu kinosaalis
ning rahvusvaheline videokonverents Jaapani, USA, Korea, Šveitsi, Nigeeria, Inglismaa ekspertide osavõtul ja talvine videoinstallatsioonide eri ja noortele suunatud eriprogramm Port Artur 2- e kaubakeskuses 4. ja 5. detsembril 2009. Noorteprogrammis tuleneelajad, lumelauafilmid,video DJ-d ja rulavideote võistlusprogramm Exiti auhindadele.
Festivali videoprogrammi paneb kokku Al Paldrok, virtuaalmeedia osa Raivo Kelomees, filmiprogrammi Andres Maimik, installatsioonide eri Taje Tross, animaworkshopi Jan Berg ja noorteprogrammi Hannes Paldrok ja Jürgen Joa. Viimased on ühtlasi ka talvise osa programmijuhid. Kohal on reaalajas Artishok TV.
MEIL ON FIDEO!
www.nongrata.ee
esmaspäev, november 30, 2009
Pärnu Filmi- ja Videofestival 2009
neljapäev, november 26, 2009
Anonymous Boh ja “Academia Non Grata on the Wheels” Lõuna-Ameerikas.
.jpg)
P.S. Siin on mõningaid väljavõtteid ajakirjandusest kohapeal
http://web.ladiscusion.cl/index.php?option=com_content&view=article&id=3735%3Aestonios-non-grata-dejaron-valiosos-grabados-a-chillan&catid=60%3Acultura&Itemid=1
kolmapäev, november 18, 2009
VEDELIKU EFFEL
Kajastab Al Paldrok
Galeriis „Metropol“ (Vana Kalamaja 46)
VEDELIK teeb uut tulemist.
See üle paarikümne aasta peavoolu kõrval järjekindlalt tasaviisi loksunud tagasihoidlik hallollus, mille ainsad veeklaasitormlemised on toimunud Stambergi vanemate Viimsi paneelmaja viienda korruse korteri tagatoas, kinnikaetud akende taga; kartulisalati, rabarberimorsi ja magusa eestimaise veini tõhusal kaasabil, on andnud kinnituse Tammiste legendaarse alternatiivmõtleja Ilmar Soodla "pika eluea teaduse" kandvale õpetusele - kui tahad kaua elada, hoia ääre peale. VEDELIK on selle iga "tõsitegija" marru ajava elutarkuse elav näide. Üldsusele täiesti tundmatu ja ka artworldis vaid ähmaselt nimetamise tasemel veerandsaja jooksul aeg ajalt läbi lipsanud nähtus ilmutab ennast tapva järjekindlusega ikka ja jälle, samal ajal kui mainstream´i tähelepanu nautivad kunstibändid tulevad ja kaovad peale oma viitteist püüneminutit. Uue tulemise all ei saa rääkidagi verevahetusest - vanad dinorsaurused on endiselt reas ja ühiskonna eri kihtide leftoverseid oma inimreservuaarina kasutav laialivalguva inimfaktoriga vagadik kasvab ja elab enda sees põlvkondade strukturaalset kordust. Ebaeestlaslikult ei rabele ta infarkti amokis ja lõputu siesta on nende salarelv. Tõmblejad elimineeritakse või ehk õigemini elimineeruvad vegeteerivas seedeprotsessis. See liikumine tunneb aja jõudu. Aasta ei ole nende jaoks ühik, kuigi väljaantav aasta-almanahh justkui sellele ikkagi pretendeeriks. Vabamõtlemise siiras nauding - siin ei tehta kunsti kinnipandud galeriiaegade ega pea- ega ka alternatiiv vooludele kaasa- või vastuujumise pingestatud kontekstis vaid tõeliste proletaarlastena nokitsetakse kääride ja koopiamasina sahisedes pikale päevatööle järgnevate õhtutundide vaikuses koduses miljöös, taustaks vikerraadio ja teleka heledav ekraan. Viimastel etteastetel kvantiteedis juba jaburuseni kasvanud osalejate nimekirjades figureerib kogu eesti inimskaala - töölised, ärimehed, kunstnikud, usumehed, tudengid, salamõtlejad, täiskohalised pereisad, elumehed, karsklased, joodikud, mälumängurid, butafoorid ja sekka täiesti ootamatult äkki Maarjamaa esipoetess või -näitleja. Elu ammutab end iseenesest ja absurd on tema heeros.
teisipäev, november 10, 2009
Sõnumeid epitsentrist
Erik Alalooga raporteerib sõnas ja pildis tudengiprotestidest Viinis:
Viimaste nädalate Eesti meediat jälgides võib jääda mulje, et Austria pealinnas Viinis on olukord argiselt rahulik. Purskkaevud purskavad, sümfoonikud viiuldavad ja kõvakübarates kutsarid sõidutavad turiste. Heaoluühiskonnas on kõik justkui paigas, kõik on rahul ja elu veereb oma vaikset rada. Aga oh üllatust! Turistivoldiku kaanele ideaalselt sobiv pilt ei kajasta sugugi fakti, et Viini turvaline elurütm on selgelt häiritud. Kaks nädalat tagasi tundus grupile tudengitele, et neil on õigus enamale, kui ühineva Euroopa haridusstandardid neile pakkuda tahavad.
Ilmutuslik Bologna protsess õgib naeratava maski varjus nii kõrghariduse mahte, kvaliteeti, kui ka kättesaadavust. Bakalaureuse-magistriõppe nominaalaega kärbitakse järjekindlalt ning haridusse tehtavad kulutused vähenevad samas tempos. Kuna olukord oli muutunud väljakannatamatuks, hakkasid tudengid massiliselt skvottima ülikoolide auditooriumeid, klassiruume ja koridore ning õige pea ühinesid nendega ka edumeelsemad õppejõud. Ministrite jutule pääseda ei õnnestunud - küll oli neil asja Brüsselisse uusi korraldusi saama või takistuseks tihe päevakava.
Kuid ignoreerimine ei ole seekord vilja kandnud. Kahe nädalaga on protestivaim kulutulena levinud üle Austria ning 5. novembri seisuga olid samalaadsed protestilained kandunud juba ka Saksamaale, kus Münsteri, Heidelbergi ja Potsdami tudengid on samuti hõivanud kooli ruume ühest küljest solidaarsusest Viiniga, teisest küljest seistes silmitsi samalaadsete probleemidega.
5. novembri õhtul leidis asjade loomuliku käiguna Viinis aset protestimarss ja kõnekoosolek, kuhu oodati ligikaudu 100 000 osavõtjat. Politseieskordi saatel alustas ühest linna otsast liikumist Tehnikaülikooli kolonn, mis korjas Kunstiakadeemia juurest kaasa sealsed meeleavaldajad. Linna teisest otsast liikus neile vastu Viini Ülikooli kolonn koos nende toetajatega.
Ruuporitest hüütud laused, mis kutsusid kodanikke solidaarsust üle näitama, ei kajanud kurtidele kõrvadele. Käigu pealt liitusid kolonnidega Türgi päritolu noored, kilekottidega shoppajad ning säravapilgulised pensionärid. Viini kesklinna olulisimaid tänavaid liikluseks sulgedes kohtusid kolonnid kõrvulukustava vaimustuskisa saatel Stadthalle juures. Sinna püstitatud laval toimunud sõnavõttudes öeldi välja kogu tõde, mis kokkuvõttena võiks kõlada üsna lakooniliselt: haridus kuulub tudengitele, kelleks saada on õigus igaühel. Samuti annavad tudengid endale selgelt aru, et õpingute eesmärk ei ole vajalikul hulgal ECTS punktide kokku ajamine, vaid reaalselt õpingute käigus omandatavad teadmised ja oskused. Loomulikult arutati igapäevastes diskussioonides asju sügavuti ja detailselt, lähtudes hetkeolukorrast ja tundlikematest valupunktidest. Tuleb tuttav ette, kuna endalgi on aastaid haridussüsteemis töötades anus bürokraatia ja reformide poolt üsna välja venitatud. Sellest aga juba edaspidi.
Jooksvat infot protesti põhjuste, meeleavalduste ja skvottides toimuva kohta võib leida aadressilt:
http://unsereuni.at?cat=101〈=en
Erik Alalooga on EKA IDK osakonna dotsent.
Võitlus sita vastu!
Viini Ülikooli auditoorium. Viimase kahe nädala sündmuste staap
Tehnikaülikooli kolonn jõuab Kunstiakadeemia juurde
Skvottivad tudengid
Rikaste vanemate lapsed nõuavad haridusõigust oma teenijatele
Omaalgatuslik köök auditooriumi tagaruumis
Hetk enne kahe kolonni kohtumist
Kunstiakadeemia fassaad
