neljapäev, oktoober 28, 2010

Kunstikompleks. Vaidlused asjade seisu üle.

Eesti Kunstiteadlaste Ühing (www.kty.ee) kutsub:
Kunstikompleks. Vaidlused asjade seisu üle.

Kumu auditooriumis 29. oktoobril 2010, kell 10.00

Teooriabuum ja teooriaväsimus, uued institutsioonid ja saneeritud vanad, blogid ja sotsiaalvõrgustikud, vaatemängutööstus, šedöövrid, kriitika ja promo, vastuhegemoonia ja kohandumine, avalikkused ja klannid – kunstiteaduses on midagi muutunud. Kunstiteadlaste Ühing püüab oma seekordse sügisese seminaripäevaga selgust tuua kunstiajaloo, -kriitika ja -teaduse muutuvatesse süsteemidesse, välja tuua erinevaid seisukohti, otsida vastuseid ja esitada uusi küsimusi. Tavapärase konverentsiformaadi asemel on seekord tegu nelja diskussiooniblokiga, kus kaks kõnelejat esitavad alustuseks oma teesid ning seejärel laiendavad oma seisukohti paneeldiskussiooni käigus.



Ürituse kava:
10.00 Sissejuhatus: Kersti Markus
10.15- 12.00 Museion ja academia – pilt ja teooria?
Krista Kodres – Sirje Helme – Kadi Polli – Katrin Kivimaa
12.00-13.00 Vana ja uus kunst
Tiina Abel – Maarin Ektermann – Linda Kaljundi – Tiina Mall Kreem

13.00-14.00 Supp ja sigaretid

14.00-15.00 Kunstiajakirjandus
Andreas Trossek – Eha Komissarov – Indrek Grigor – Mari Laaniste
15.00-16.00 Alternatiivsed institutsioonid
Airi Triisberg – Andres Kurg – Anders Härm – Martin Rünk

16.00-16.30 Päevast teevad kokkuvõtte Jaak Kangilaski ja Virve Sarapik

Modereerivad Kersti Markus ja Mart Kalm

pühapäev, oktoober 24, 2010

Duul 2010



15. oktoobril avas galeriis Loop näituse maalikunstnike rühmitus Duul.
http://www.loooooooooop.blogspot.com/

Duul astub seekord üles koosseisus Mihkel Ilus, Rauno Thomas Moss, Peeter Krosmann, Nadežda Tšernobai ja kuraatorina Indrek Grigor.

Loop kui projektiruum on väga ambivalentne keskkond. Duuli näituse puhul üritasime sellest aga maksimaalselt taanduda. Lähenedes galeriile kui ajaloolisele hoonele, eemaldasime varasemate projektide jäljed ja paljastasime hoone Loopi eelse ilme, mille säilinud detaile hoone väliskülgedel ka eksponeeritakse. Oma arhitektuuriliselt lahenduselt ei ole Loop kui näituse pind kaasaegne modernistlik galerii, ent seda enam olid hoone isikupärane ilme ja ruumidest hõnguv dokumenteerimata ajalugu, näituse koostamisel olulisteks inspiratsiooni allikateks.

Nii Loopi kui Duuli iseloomustab keeruline ja fikseerimatu autorlus, aga samas on mõlemal projektil temaga ühinenuist sõltumatu sihina eesmärgiks luua visuaalne keskkond ja väljund mida nad mujal leidnud ei ole. Nii professionaalsus kui kunsti avardatud piirid on institutsionaalsel kunstiväljal liiga selgelt piiritletud, et me sinna mahtuda saaksime. Duuli paigutumine Loopi profiili on aga mäng alternatiivmõõtmega, mis võimaldab kunstnikel suhestuda etableerunud kunstikoodidega.

Näitus on Tartu Kunstimajas avatud 1. Novembrini
igapäeav 12:00-18:00

Voldi lahti / Unfold

reede, oktoober 22, 2010

Aja pulss


Hei hipsterid, edetabelifriigid, fast-thinkerid, kultuurikiibitsejad!

Me oleme varem kah siin midagi sarnast lubanud ja siis lubaduse täitmata jätnud. Teame ja ei kahetse. Aga think global! Õigemini mõtleb meie asemel globaalselt Art Review, kes on juba aastaid koostanud kunsti power top 100-t.
Nii ka seekord, avalikustati list 14. oktoobril, praeguseks on sellele lisandunud 25 sõimavat kommentaari.


esmaspäev, oktoober 18, 2010

Kunstiajalooliste, -teoreetiliste ja -pedagoogiliste lõputööde kroonika 2010

Jätkates eelmise aasta katsega (vt http://artishok.blogspot.com/2009/07/kunstiajalooliste-ja-teoreetiliste.html), Artishok pakub taas ülevaadet käesoleva aasta kevadel kaitstud kunstiteoreetilistest lõputöödest - nende autoritest, teemadest ja juhendajatest. Lõputööde kroonika koondnimestiku kujul on koostanud Elnara Taidre.



Tartu Ülikooli filosoofia osakond

MA (4+2 õppesüsteemis)

-Mirjam Lepikult. Michel Foucault’ filosoofiline nägemine kujutava kunsti näite põhjal. Juhendaja: Ülo Matjus. Oponent: Eduard Parhomenko.

MA (3+2 õppesüsteemis)

-Kerli Kurikka. G. E. Lessingi väited maalikunsti kohta traktaadis „Laokoon“. Juhendaja Ülo Matjus. Retsensent: Andrus Tool.

-Mariliis Tago. Teose ja kunstiteose käsitusest Martin Heideggeri mõtlemises. Juhendaja: Eduard Parhomenko. Retsensent: Ülo Matjus.



Tallinna Ülikooli kunstiosakond

MA

- Elina Reiman. Humanism kasvatuses: Humaanne väärtuskasvatus tuginedes kunstile. Juhendaja: Tiiu Kuurme. Retsensent: Orest Kormašov.

- Eve Lumi. Sepisristid. Jüri, Jõelähtme ja Harju-Jaani kirikuaias ning kalmistul 19.saj lõpust kuni Teise maailmasõjani. Juhendaja: Kersti Markus. Retsensent: Orest Kormašov.

- Malle Maarits. Näidisülesannete kogu töötamiseks makulatuuriga kunstiõpetuse tundides Juhendaja: Krista Aren. Retsensent: Anu Purre.

- Anneli Viilup. Kontseptuaalse kunsti õpetamine läbi konstruktivistlike meetodite. Juhendaja: Heie Treier. Retsensent: Kai Kaljo.

- Alisa Jakobi. Disaini õpetamine gümnaasiumis. Juhendaja: Krista Aren. Retsensent: Orest Kormašov.

- Aire Perk. Maakunst ja selle käsitlemise võimalusi kunstiõpetuse tundides. Juhendaja: Tiiu Kirsipuu. Retsensent: Linda Elken.

- Meeli Lõo. Mitmeid Eesti põlvkondi mõjutanud mänguasjadest ja mängust. Juhendaja: Kai Kaljo. Retsensent: Linda Elken.

- Kaidi Kruus. Animatsiooni õpetamine koolis. Juhendaja: Kai Kaljo. Retsensent: Renee Aua.

- Vladlena Semenova. Puitarhitektuuri teema kunstitunnis (Balti regiooni puitarhitektuuri näitel). Juhendaja: Orest Kormašov. Retsensent: Renee Aua.

- Laura Mägi. Vastuolulise kunsti käsitlemine üldharidusliku kooli kontekstis. Juhendaja: Kai Kaljo. Konsultant: Karolina Kiil. Retsensent: Margot Kask.

- Sille Pütsepp. Kunstnik Bridget Riley teoste kasutamine 4.-6. klassis opkunsti õpetamisel: veebipõhised õppematerjalid. Juhendaja: Anu Purre. Retsensent: Margot Kask, MA

- Alina Krasnova. Figuuri kujutamise metoodika põhikooli (VII-IX klassi) ja gümnaasiumi õpilastele. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Orest Kormašov.

BA (NB! töödel pigem praktiline, kui teoreetiline iseloom)

- Oksana Andrjuštšenko. Maal “Aita mind!”. Juhendaja: Orest Kormašov. Retsensent: Renee Aua.

- Kärt Hennoste. Installatsioon “Foobia”. Juhendaja: Sofi Aršas. Retsensent: Tiiu Kirsipuu.

- Mikk Herde. Maal “Paraadportree”. Juhendaja: Orest Kormašov. Retsensent: Renee Aua.

- Angel-Airshe Indre. Maal “Saatuslikud naised”. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Margot Kask

- Karin Kogerma. Fotograafia. Juhendaja: Margot Kask. Retsensent: Heie Treier.

- Kadri Kotkas. Keraamika. Sõlemuster-dekoratiivtaldrikud. Juhendaja: Jaana Kormašov. Retsensent: Kadri Jäätmaa.

- Tarmo Kübard. Utoopia kontseptsioonid. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Margot Kask.

- Ebe Lindorg. Lasteraamatu illustratsioon. Juhendaja: Margot Kask. Retsensent: Renee Aua.

- Mari Lipp. Videoinstallatsioon. Juhendaja: Kai Kaljo. Retsensent: Margot Kask.

- Lyzell Lohvart. Keraamika. Pinnaseproovid kivististest tulevikus. Juhendaja: Jaana Kormašov. Retsensent: Kadri Jäätmaa.

- Andreas Luigas. Graffiti. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Kai Kaljo.

- Maris Oosalu. Dekoratiivvormid – kivid . Juhendaja: Jaana Kormašov. Retsensent: Kadri Jäätmaa.

- Anne-Ly Raid. Maalid “Vihmamets”. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Orest Kormašov.

- Kristjan Paur. Koomiksi ja žarsi žanr “Meie elu päevad”. Juhendaja: Linda Elken. Retsensent: Renee Aua.

- Annika Saar. “Minu pere”. Juhendaja: Krista Aren. Retsensent: Margot Kask.

- Kristel Sergo. Lend (foto). Juhendaja: Margot Kask. Retsensent: Kai Kaljo.

- Kristel Soidra. Klaasobjekt “Tulevikunaine”. Juhendaja: Sofi Aršas. Retsensent: Tiiu Kirsipuu.

- Tiia Tallo. Maal. Juhendaja: Orest Kormašov. Retsensent: Lilian Mosolainen.

- Katrin Talvi. Maal “Telliskivi tänav”. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Kai Kaljo.

- Raido Valk. Modernse ökomaja projekt. Juhendaja: Linda Elken. Retsensent: Krista Aren.

- Taavi Vaikmaa. Multidistsiplinaarne kunstiprojekt. Juhendaja: Linda Elken. Retsensent: Margot Kask.

- Anneli Vatter. Portreed “Otsevaates”. Juhendaja: Renee Aua. Retsensent: Lilian Mosolainen.

Voldi lahti / Unfold

reede, oktoober 15, 2010

Interview with James Elkins, vol 1


KTKDK presented: "Intensive graduate seminar: Art, art history and visual studies: contemporary problems and concepts of research and writing"
20. - 22. September 2010
Prof. James Elkins, School of the Art Institute of Chicago

----------------------

On one very gloomy morning (wind+rain), during mr. Elkins`s 3-day stay in Tallinn, we went walking to Tallinn Zoo, 3 graduate students and James Elkins. Mr. Elkins had special interest to animal movement patterns, that he wanted to observe, but unfortunately we didn`t see almost any animals or in fact, we didn't see anything remarkably interesting at all. But afterward we did this interview. Plus another one - more about art criticism - which will get published here soon too. Extracted version of this interview vol 1 is published at local cultural weekly Sirp (and Elkins is there the cover star of this week!). Questions and photos by Maarin Murky.




Voldi lahti / Unfold

reede, oktoober 08, 2010

Öö disaini kaisus


23.−26. septembrini toimus Tallinnas V disainifestival Disainiöö, mille seekordseks alapealkirjaks oli „Disain teie teenistuses“. Nüüdseks on möödunud parajalt päevi, et nähtut-kuuldut rahulikult endas kanda ja toimunu üle mõtteid mõlgutada. Ühesõnaga - on aeg teha kokkuvõte! Disainiöö näitustest ja eesti tootedisaini hetketrendidest kirjutab Triin Loks.

Siinkirjutaja keskendub eelkõige Disainiöö näitustele, kuna programm oli tihe ja mitmekülgne, haarates endasse lisaks näitustele ka seminare, loenguid ja konverentse, töötubasid, disainioksjoni ning -turu, filmiesilinastuse, samuti ka teatri- ja moeetendusi. Seega pidasin mõistlikumaks keskenduda ühele valdkonnale põhjalikumalt kui kirjutada kõigest natuke ja lõppkokkuvõttes öelda mitte midagi mitte millegi kohta. Niisiis. Disainiöö keskuses - Rotermanni kvartalis - oli võimalik külastada viit disaininäitust: „100 meetrit disaini“, „Kudum ja vilt“, „Outside the Box“ ja „Dutch Bike Fantasy“, lisaks oli eksponeeritud näiteid Eesti kultuuriplakatist. Arhitektuuri- ja disainigaleriis võis näha 2010. aasta Bruno disainiauhinna nominentide disainilahendusi, A-Galeriis oli üleval näitus „Imeline kaos“, Hop Galeriis „Side minevikuga“, lisaks toimus näitus-müük Lühikese Jala Galeriis ja Hektor Light´is. Üritan liikuda üldisemalt konkreetsemale, üldpildilt peenematele detailidele, tuues üldmuljete taustal välja kõige meeldejäänumad disainilahendused, mida ma endamisi „Disainiöö pärliteks“ nimetan.

Külastades neid ülalpool loetletud näitusi, võib tõdeda, et öös tõepoolest on asju – Disainiöös täpsemalt. Ja pealegi väga mitmekülgseid. Oli disainiesemeid, mis olid ultramoodsad ja ilmselt oli neis rakendatud tehnika viimast sõna. Näiteks hollandlaste näitusel „Dutch Bike Fantasy“ võis näha traditsioonilise rattakonstruktsiooniga harjunud jalgratturile ulmelistena tunduvaid lahendusi (kasvõi lamamisjalgratas). Hollandlaste puhul on selline rattadisain täiesti asjakohane, kuna tegemist on rattahulludega, võiks isegi öelda, et jalgratastel on oluline osa nende linnaruumi kujunduses. Tekibki küsimus, kuidas sobituks selline rattadisain Eestisse? Oleme selle koha pealt ehk veel liiga konservatiivsed, eelistades vanu häid retro-jalgrattaid? Potentsiaal uuendusteks on olemas, sest ka Eesti oma disainerid pakkusid Bruno disainikonkursi raames välja omapoolseid ideid kaherattaliste sõidukite disainiks. Näiteks Andres Uibomäe stiilne mootorratas Renard GT tekitaks tõepoolest tahtmist proovisõitu teha. Siinkohal ilmneski disaininäituste probleem – näitustel eksponeeritakse disaini, mis on loodud kasutamiseks. Näitusekeskkonnas jääb puudu aga just nimelt reaalsest kontaktist esemega ja peab leppima disaineripoolse kasutamisjuhendi lugemisega. Samas polnud kadunud ka rohelise mõtteviisi propageerimine – näiteks jällegi hollandlaste näitus „Outside the Box“, mis koosnes esemetest, mille loomisel oli kasutatud odavat, kättesaadavat ja kergesti töödeldavat materjali – pappi. Eelpool mainitud hollandlaste rattafantaasias oli oma koht ka taaskasutusel, välja oli pandud erinevaid esemeid, mis olid jalgrattaosadest valmistatud (oli esemeid alates rattakummidest valmistatud käekotist kuni velgedest ehitatud lühtrini). Taaskasutusel baseerus lisaks näitus „Kudum ja vilt“, pakkudes kudumist ja vildist rõivaid, mis oma tegumoelt just innovaatilisteks ei saa pidada (isegi sõna „moodne“ tundub siinkohal liialt pretensioonikas). Mind on alati vaevanud küsimus – miks siis, kui tegu on kudumitega, kaldutakse vanaema riidekapist inspireeritud tegumoode eelistama? See on mingi üleüldine veidrus, mis on iseloomulik ka käsitööajakirjadele.

Nagu ikka – ei saa öko ilma etnota. Niisiis ei puudunud ka Disainiöö näitustelt vähem või rohkem rahvuslikust ornamendist inspireeritud kujundid. Vahel tahaks järjekordse ökoetno peale kätega peast haarata ja küsida: kaua võib? Oleks siis tegu uudse lahendusega, kuid tihtipeale jääb etno-lahendus pinnapealseks, disaini puhul siis vaid dekooriks (ka öko puhul on tihti tegu vaid hüüdlausega, mis sisule ei vasta). Siiski tuleb tunnistada, et oli ka pilkupüüdvaid lahendusi – Anne-Liis Leht ühendas taaskasutuse ja rahvusliku mustri purunenud veinipokaali jalast tehtud sõle näol. Tallinn 2011 sõnumiviija Estonian Airi lennuki Oskari puhul on etnograafiline element õigustatud, suureks plussiks on ka moodne lähenemine, põimides mustrisse lennuki- ja pääsukesemotiivid. Rohelist mõtteviisi propageeris nutikalt aga näiteks Elna Kaasik oma taaskasutatavast paberist tehtud valgustiga.

Mis mulle tõesti meeldis, oli puidu kasutamise rohkus. Kas ei võikski jätta rahvuslikku dekoori tagaplaanile ja pöörata rohkem tähelepanu Eestile nii omase materjalile – puidule? Näiteks olid väga vinged Karl Annuse puidust prilliraamid. Üldse jäidki mulle „100 meetrit disaini“ näituselt silma Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilaste puitesemed. Need olid kuidagi stiilsed ja hubased ja mõnusalt puidused. Ka Elmet Treier pakkus välja puidust objekte, tema loomingut iseloomustaks lisaks väljend „nutikas disain“, mille näiteks oleks karp, mis on tegelikult pink, mis sisaldab endas haamrit ja jalgu; või siis plokknagi, millel on sisse-välja klõpsutatavad nagipulgad. Nutikat disaini leidus veelgi, tundus, et paljud disainerid olid lähtunud ütlusest: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Nii oli ehk Veiko Liis saanud oma piimapakihoidja jaoks inspiratsiooni elust enesest, sest kellel poleks olnud probleemi kilepakis piimaga, ka Julia Maria Künnapi laste söögitool „Mari“ sündis igapäevasest vajadusest laps söögilaua taha istuma panna. Kuigi disaini puhul peetakse oluliseks aspektiks eseme funktsionaalsust, ei saa jätta märkimata ka lihtsalt kauneid lahendusi. Näitusel „Side minevikust“ näitasid leedulanna Severija Incirauskaite-Kriauneviciene ja eestlanna Monika Järg, kuivõrd kaunis võib olla tikand ootamatus kohas. Ka Eeva Käsperi klaaskiiged „100 meetrit disaini“ näituselt mõjusid oma hapruses väga elegantsetena (arutlesin endamisi, kas need ka kannavad ja kuulsin teisigi selle üle arutamas).

Lõpetuseks võib öelda, et Disainiöö on igati tänuväärne üritus. Näitusel kajasutuvad Eesti disainimaastiku hetketrendid, samas kerkivad vanade tuntud tegijate kõrval esile noored ja andekad disainerid. Lisaks pakuvad hoolikalt disainitud esemed mõnusat vaheldust meid argipäeviti ehk liiga tihti ümbritsevale hallile masstoodangule. Kuid tuleb tõdeda, et endiselt lasub Eesti disaini kohal suur mure – miks ei rakenda Eesti ettevõtjad meie oma disainerite loomingut? Ja küsimus „miks?“ kõlab siinkohal sama südantlõhestavalt kui Ladina-Ameerika seebikate „Porque?“

Triin Loks


Severija Incirauskaite-Kriauneviciene

Monika Järg

Kristi Ringkjob ja Anne-Liis Leht

Heidi Solo

Kommentaare Facebookist:

- No minule näiteks ei meeldiks helkurit kanda märgina. Helkuri funktsioon tuleb välja läbi rippumise ja rappumise, mis hakkab valgushelgis tööle. Antud juhul on vaja märk kinnitada nii mõlema varruka peale, selja peale, ette, et sellel ka vastav funktsioon oleks st. elupäästev. Rinnas aga lihtsalt märgina kaotab funktsiooni helkurina...

- Seeliku ja mantli serv ripub ja rapub ka, aga see eest ei jää märk trolli toolide ja uste vahele kinni...

Jaanus Orgusaar

Kommentaare Facebookist:

- väikese modimisega saab sellest ka väga ässa laelambi

- ärgem siis unustagem, et igas õiges eesti kodus on ka alessi sidrunpress, mandariinivaagen ja laavalamp, need saab kohe riiulisse suruda :P

Reklaamiagentuur Divisioni kujundatud Tallinn 2011 lennuk Oskar

Lamamisratas näituselt "Dutch Bike Fantasy"

Andres Uibomäe

Kommentaare Facebookist:
- maipõrnikad vesiiri!

Voldi lahti / Unfold