Nii nagu parim vein võib osutuda iseloomutuks joogiks, kui veini kõrvale söödav ei toeta veini iseloomu, nii võib juhtuda, et ka parima õhtusöök on maitsetu, kui enne seda on külastatud valet näitust. Et selliseid intsidente vältida jagab Artishok oma lugejaile soovitusi mida ühe või teise näitusekülastuse järel koju siirdudes lauale panna.
Tänavune Köler Prize on minu meelest kiirtoit, täpsemalt kuninglik burger, selline hoolega tehtud, mida kiirtoiduks ei julgeks enam kutsuda. Kui öeldakse burger, siis mõeldakse seda kapsaporgandi salati, nätske saia, jahuse sügavkülmast kotleti, kurat ka ei tea mis juustu ja räiges koguses burksikastmes ujuvat ollust. Ma noorest peast juba mõtlesi, et mis kuri inimene vihkab sööki sellisel moel, et toorainetega nii teeb, aga hoitku selle eest, minu sõpruskonnas on endiselt inimesi, kellel selline burks ajab suu vett jooksma ja nutavad seda taga. Igatahes kuninglik burger: Minu kujutuses midagi sellist või sellist. Liha puhul on siiski oluline, et loomulikult ei ole tegu valmishakklihaga, vaid seks puhuks ilusast tükist ise tehtud hakkliha. Kuninglik burger on midagi imelist ja selle tegemisse pandud aeg ja pühendumine võiks justkui välistada selle nimetamist kiirtoiduks. Samas jääb burger burgeriks ja süüakse see sama kiiresti kui ülal mainitud kastmesse uputatud ollus.
Markus Toompere
Kulinaariakriitik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar