esmaspäev, juuni 30, 2014

Kilometre of Sculpture, opening day



On Saturday, 28th of June when most of the Estonian art world was packed into one bus and heading to St Petersburg to attend opening of Manifesta, something else took place - opening of the out-door exhibition Kilometre of Sculpture in Rakvere. It is a brainchild of Michael Haagensen and this year curatorial team consisted Niekolaas Johannes Lekkerkerk + Rebeka Põldsam, Marie Vellevoog, and Merilin Talumaa. Short travel guide brought to you by Maarin Mürk.


So, lets jump right in:
(because all the official stuff like quite ambitious project description, history of the idea, curatorial statement, practicalities, process etc you can read here: http://sculpture.ee/)
(and proper art world type of interview you could read here: http://arterritory.com/en/news/3720-the_kilometre_of_sculpture_in_rakvere)

What is good about it:
- Public art / land-art / out-door installation (however you name it) could always flourish more in Estonia, so it is very welcomed initiative to support this kind of practices here and bring together artists from whatever field interested in creating works in public space. Not only from Estonia, but also regional and why not, from anywhere in the world.
- Connections with Baltoscandal - it gave it most fruitful "site-specificity", expressed as a quite logical theme or guideline in curatorial statement: KoS works can be read as "staged" - staging a situation, view, motion etc. Connecting this new initiative with established on means more to see and do for this mixture of visual art / theatre / performing arts etc audiences who visit Rakvere during this week / weekend.
- Which brings to another good thing about it - time to get yourself together and leave Tallinn and Tartu white cubes behind! Estonian art world always have had events during the summer somewhere outside usual trajectories, which pushes art world little bit out of its comfort zone and hopefully KoS will be one of the new "drawing-centres".
- It is all in all playful and accessible experience. Works are easy to grasp, but at the same time nifty, so it is certainly good communicator with wider audience. They could induce good conversations, but can also be viewed only on a pure entertainment mode.

One could always ask for more works, tighter selection, longer opening period etc, but hey! it was great excuse for a day trip and completely satisfying as that - art works in specific environment to explore and to discover. Recommended.


Before you find KoS - there is an exhibition worth visiting in Rakvere gallery: "Witnessing / Mirroring the Nameless" by Henri Hütt and Evelyn Raudsepp.






When does something becomes valuable enough to name it (and to tame it with that), ask the artists? Collection of lieu`s and non-lieu`s, within surprising environment. Together with super sweet guardian of that particular lieu.



But walk further and there are signs of KoS becoming more visible ...


Tomi and Vesa Humalisto (Findland). The Thin Red Line.




It will probably be one of the most popular works in KoS - attractive, simple gesture, playful and eye-catching from a distance and from a close-up a like. Who wouldn’t like big red balloons, nicely following the curvature of old castle hills?


For those who enjoy moving images:






Gundega Evelona (LV). Cloud.


Recommended setting for the following video is 1080p HD, otherwise too many pixels!







Anastasia Parmson (EE). Straight Line.

Reminds of all the great land art works that mark the territory around them in a delicate way, not intruding rapidly into it. Great work to show that in order to embrace the space one doesn’t need to build something huge and resource-consuming - well-targeted take can do all the work and provide fresh look at the surrounding.






Kristin Reiman (EE). Shower Stage.

The singing stage, obligatory element in all Estonian towns hosts during the KoS another stage - everything is set ready for trying out the cliché of "singing under the shower". Narrow bathroom has expanded under the summer sun, breeze gently moving the curtains, while public and private experiences mix.



Minna Pöllänen (FI). Platform.

Desire to see something not graspable for bare eye allures walkers to try out those spyglasses...only to found world as we know it.




Pire Sova (EE). Transision Site.

One of the favourite works, randomness as a statement, bluntly installed, makes one smirk.


 

Patrik Aarnivaara (SE). Pan-Retention (after Edwin S Porter)


Arthur Arula (EE). Mute Swan (detail)


Streets of Rakvere (detail)


Rakvere (cobble stones and extravagant architecture; detail)


A tree - could be listed as great land art piece, monumental and engrossing and so on.



Flo Kasearu (EE). Landscape Painting.

One of the most strongest works in KoS - painting that was first installed to Flo Kasearu House Museum courtyard in order to cover the ugly view of new buildings in her milieu-valuable neighbourhood, works even more apocalyptic level in this small church. It looks like a miracle has happened, the Flood exposes itself to the sinned ones during hot summer days when nothing seems to predict the divine catastrophe already bound to happen. This divine vaticination takes suitably place exactly in this simple and rather humble house of God, out of religious capitals, like proving that God is really everywhere. Like art.



Some additionally peculiar installative foundlings from a same location: 



Take it easy!


Water park tubes, stretching out of the building - could be also listed as architectural installation, if you now look at them suspiciously through KoS glasses! Reminds to local out-door art lovers for example Tetsuo Kondo "A Path in the Forest"?



And while in Rakvere - don`t forget to remind yourself how wild and weird does city central square looks like, created by architectual company "Kosmos"!.





Some street art from Rakvere as well - creative scratching of political advertisement-boards. Layers, layers, layers and at the end of the it is all still there, buried.



And - greetings from Rakvere food store to Sigrid Viir and to her series of Routinecrusher, Wanderlust, Tablebear, and so on (2009–11)! New members adding, perhaps - Sausage Modeller?



Finally our walk through Rakvere got crowned by box Estonian strawberries - there are very good salesman in Rakvere, so instead of buying a kilo, you might end up with three!

Voldi lahti / Unfold

Kulinaarkriitika. Kim? Elza Sīle ja Väike Vera



Kulnaarkriitik Markus Toompere käis Riias ja sattus Kim?-is kahele näitustele:

Elza Sīle "Enlarging Original"
13.06.-28.07.2014
ja
"Little Vera" Sanya Kantarovsky, Ella Kruglyanskaya.
Curated by Zane Onckule
13.06.-27.07. 2014

NATO toidupakk nr 2 on kõikidele sõduritele tuntud kui üks halb nali, nimelt on seal pearoaks maksakaste. Üldiselt ma jumaldan maksa, see on minu meelest üks põnev kuid veidi alahinnatud tooraine, millest on võimalik teha võrratuid roogasid. Kuid antud juhul on maksaga tehtud midagi kujuteldamatult jubedat. See ei ole pelk ütlus, vaid olen praktikas ka ise korduvalt kogenud, et sõdur ei pirtsuta, vaid sööb mida antakse. Nii on. Ent NATO toidupaki maksakaste kõlbab vaid üheks - mahamatmiseks. Peale esimest korda sedasinast maksakastet proovides jõudsin järeldusele, et nälgimisel pole ka suurt midagi viga. 
Igatahes olen ma arvamusel, et sellised tigedad naljad sõdurite kulul ei kõlba kuhugi.

Markus Toompere
Kulinaarkriitik

Voldi lahti / Unfold

teisipäev, juuni 24, 2014

Kulinaarkriitika - Maalikunsti eriala lõputööde näitus

Kulinaarkriitik Markus Toompere mekkis Tartu Ülikooli maalikunsti eriala lõpetjate näitust Tartu Kunstimajas.

Vaatasin Kunstimajas lõpetajate tööd üle - tegu on värskekapsasupiga. Suhteliselt igav ja etteaimatav, selline, mida vanaema tegi, keegi seda väga ei oodanud, aga samas süüa kõlbas. Ega vanaema ise ka väga ei vaimustunud seda tehes, lihtsalt mingit sorti vanakooli kohusetunne sundis teda aegajalt seda keetma. Juba lapsest saati hämmastas mind, et kuidas vanaema suudab erinevaid koostisosasid kokku pannes alati ühe ja sama maitse välja võluda.

Üldjoontes on suppidega nii, et kui nad päeva seisavad, siis lähevad nad paremaks, värskekapsasupp on selles osas erand, see läheb iga järgneva päevaga kehvemaks. Teine fenomen värskekapsa supiga oli see, et mingil põhjusel ükski koer seda ei söönud. Kõike seda öelnult on mul igatahes kapsasupi isu.


Markus Toompere
Kulinaarkriitik

Voldi lahti / Unfold

pühapäev, juuni 15, 2014

Haapsalu Graafilise Disaini Festivalist

HGDF




HGDF
I

Haapsalu Graafilise Disaini Festival on omaalagtus, mis on toiminud juba 9 aastat. Eesti Kujundusgraafikute Liit, Kultuurkapital ja Haapsalu linn on olnud selle juures suureks abiks.
Võib öelda et tegemist on väga selge poliitilise agndaga festivaliga. Festivali eesmärgiks on pakkuda paljusust. Haapsalu on seejuures suurepärane eikellegimaa, tilluke kuurortlinn, mida ei läbista distsiplinaarsed kooldumised ega esteetlisi-ideoloogilised võimusuhted. Nii on HGDFi poliitline agenda olla autonoomne tsoon, kus saab esile tõusta graafiline disain kui võimaluste rohkus, hargnev ja arenev, emantsipeeruv distsipliin. Antud agendat toetavad HGDFi osanäitused, kus on seni eksponeeritud tugevate ja isepäiste disainimaade, nagu Poola, Hispaania või Venemaa kaasaegset plakatikunsti. Lisaks rahvusvahelisusele püüab HGDF esile tuua ka kodumaise graafilise disaini võimalikult erinevaid tahke. Leidmaks tasakaalu paljususe ja professionaalsuse vahel, on HGDFil erialainimestest koosnev žürii. Peale Haapsalut eksponeeritakse festivali osanäitusi ka mujal kodumaal ja välisriikides, Pärnust Berliinini.
Peab tunnistama, et mitte kunagi ei ole olnud ühtegi HGDFi, mille puhul saaks ekspositsiooniga rahul olla. Pilt on selleks alati liiga kirju, liiga ebaühtlane, distsiplineerimatu. Kuid erinevus rikastab ja nii jäävad tihti meelde mõlkuma pigem tööd, mis tekitavad esmavaatamisel kummastust ja isegi võõristust. Alati mitte, aga mõnikord. See on see kalkuleeritud risk, mis paljususega kaasas käib.

II
Vastus Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini õppetooli professor Ivar Sakkile (vt. eelmine Sirp)

Tere, Sakk. Kirjutan sulle esimest korda. Loodan, et see kiri leiab Sind hea tervise juures, rõõmsameelse ja rahulikuna.
Sa teed ettepaneku, et koliks ürituse Tallinna ja siis alustaks diskussiooni ka selle sisulise kvaliteedi üle. Ettepanek on armulik, aga vaata, pean ma sulle ütlema, niimoodi need asjad omaalgatuste puhul ei käi. Formaalsed hierarhiad siin ei kehti. Ma ei tea enam ammu kui palju professoreid, dotsente, ainemeistreid, õppekava juhte jne. on HGDFil käinud. Aegajalt öeldakse ühe või teise kohta, et ta on legendaarne jne. See ei ole määrav, see on loomulik ja see on voolav. Kui sa kutsud enda juurde aru andma, siis ma olen mõnevõrra hämmingus. Kutsuda võib. Mind võib kutsuda Kormašov, mind võib kutsuda Kekišev, võib Anderson, võib Rästa ja veel mitmed, kes on järjepidevalt disainifestivali panustanud, kes käivad kohal, kes omast vabast ajast panevad näitust üles, ja ka need, kes alati ei esine, kuid kes teevad aastast aastasse suurepärseid töid, kelle disainitud plakatid või raamatud ikka ja jälle silma hakkavad. Sest vaata, ma räägin sulle, omaalgatused toimivad karismaatilise kapitali peal, ja see kapital koguneb töö käigus, see tuleb välja teenida. See ei ole ette ega kaasa antud. Vaata, Sakk, kui sa kutsud, siis ma ütlen sulle – tule. Tule, järgmisele HGDFile, mis toimub järgmisel aastal ja järjekordselt Haapsalus. Tule ja võta seekord kaasa mõned enda tehtud suurepärased tööd. Ja kui saab nii, siis ma ka kuulan sind.


Margus

Voldi lahti / Unfold

pühapäev, juuni 08, 2014

Kunstiministeeriumi siseaudit 2014 (tsenseeritud lõigud)

Raadioeeter on teadupärast piiratud resurss ja nii jääb igast Kunstimministsteeriumist kuni pool salvestatud materjali välja. Kuivõrd 09.06. 2014 Klassikaraadios eetrisse minev Kunstiministeerium tegeleb ministeeriumi enese auditeerimisega, siis mõjub igasugune toimetamine - olgu või objektiivsetel põhjustel - saate sisu suhtes paratamatult ideoloogilise tsensuurina. Taolise etteheite vältimiseks toob Artisthok teieni kõik ERR-i eetrist välja jäänud saatelõigud: miks ministeeriumil on vähe sõpru? Miks saade nii igav on? Markus Toompere teeb Lembitu Kuuset. Haritud neeger, kahepeaga jaanalind ja raseerimata jalgadega naine.

Audiitorite Markus Toompere ja Peeter Krosmanni küsimustele ja etteheidetle vastab kantsler Indrek Grigor.



Voldi lahti / Unfold

kolmapäev, juuni 04, 2014

Artishok Records esitleb / presents: HELLO KILLU





Kuulamiseks ja allalaadimiseks: https://soundcloud.com/artishok/sets/hello-killu

Tervist, kas te mäletate sellist asja nagu Artishok Records? Ei ole hullu, kui ei mäleta, sest Artishoki harud kaovadki ja ilmuvad taas üsna sporaadiliselt... Kunagi sai see ellu kutsutud mõttega kaardistada “kunsti ja muusika ja helide” vahelisi kohtumisi, kunstnike eksperimente muusikaga jne; lisaks võibolla ehk ka levitamaks audiofaile salvestatud intervjuudest ja diskussioonidest... Vahepeal oligi juba täitsa võimalik leida Artishoki lehelt Mihkel Kleisi, Riho Kalli, Stellat, Kreatiivmootorit jpt. Aga siis juhtus meil tehniline fopaa ja enam pole seal juba tükk aega midagi; mõned lood leidsid endale koha päris maailmas, sattudes plaatidele jne. Aga mõte sellest väljakuulutatud “recordsist” elas kusagil edasi.

Õnneks on Hello Killu – Hello Upan ja Killu Sukmit, kellele sai see mõte kunagi õhku visatud ja kes ei lasknud sel enam päriselt meelest minna. Nii et tegelikult ei peaks olema “Artishok Records esitleb”, vaid “Artishok Records tänab tagant torkimast”.

Hello Killu on bass & drum, mitte drum & bass. Hello Killu muusikat on iseloomustatud kui ajaviitepunki, doomi või intellektuaalset rokkmuusikat ja olgugi, et osalistele meeldib väga Kim Gordon ja Kate Schellenbach, sarnanevat nende muusika ühe fänni arvamuse järgi ikkagi kõige rohkem Hello Killule. Enne Hello Killut mängiti koos bändides Extrafine ja Paul Cole & Ring My Bell – Hello bassil, Killu trummidel.

Hello Killu nelja looga EPd esitletakse 05. juunil Kultuuriklubis Kelm. Artishok Recordsi taas-ilmnemisel on lisaks veel esinemas Marita Lumi oma kandleseelikutega – see on performance, eksperimentaalne muusika ja vaimukas sketš; mänguline ja teatraalne etteaste ning innovatsioon nii seelikute- kui ka kandle-maailmas!

Orienteeruv Ajakava:
19.00 hakkab kõlama taustamuusika
20.00 esile astub Marita Lumi kandleseelikute-duo!
20.30 mõned küsimused Marita Lumile ja tema kandleseelikutele ning jätkub taustamuusika
21.30 Hello Killu!!
22.30 mõned küsimused Hellole ja Killule! Seejärel lõppeb ametlik osa ja algab jälle taustamuusika! Võimalus külastada baari, sotsialiseeruda ning arendada vesteluseid kunstist ja muusikast!



Ürituse leht FBs: https://www.facebook.com/events/245112062355472/

Hello Killu fänniks saab hakata siin: https://www.facebook.com/hellokillu?fref=ts 




Kohtumiseni Kelmis,
ikka teie
Artishok

Voldi lahti / Unfold

esmaspäev, juuni 02, 2014

Kulinaarkriitika - Köler Prize 2014

Nii nagu parim vein võib osutuda iseloomutuks joogiks, kui veini kõrvale söödav ei toeta veini iseloomu, nii võib juhtuda, et ka parima õhtusöök on maitsetu, kui enne seda on külastatud valet näitust. Et selliseid intsidente vältida jagab Artishok oma lugejaile soovitusi mida ühe või teise näitusekülastuse järel koju siirdudes lauale panna.



Tänavune Köler Prize on minu meelest kiirtoit, täpsemalt kuninglik burger, selline hoolega tehtud, mida kiirtoiduks ei julgeks enam kutsuda. Kui öeldakse burger, siis mõeldakse seda kapsaporgandi salati, nätske saia, jahuse sügavkülmast kotleti, kurat ka ei tea mis juustu ja räiges koguses burksikastmes ujuvat ollust. Ma noorest peast juba mõtlesi, et mis kuri inimene vihkab sööki sellisel moel, et toorainetega nii teeb, aga hoitku selle eest, minu sõpruskonnas on endiselt inimesi, kellel selline burks ajab suu vett jooksma ja nutavad seda taga. Igatahes kuninglik burger: Minu kujutuses midagi sellist või sellist. Liha puhul on siiski oluline, et loomulikult ei ole tegu valmishakklihaga, vaid seks puhuks ilusast tükist ise tehtud hakkliha. Kuninglik burger on midagi imelist ja selle tegemisse pandud aeg ja pühendumine võiks justkui välistada selle nimetamist kiirtoiduks. Samas jääb burger burgeriks ja süüakse see sama kiiresti kui ülal mainitud kastmesse uputatud ollus.

Markus Toompere
Kulinaariakriitik

Voldi lahti / Unfold